Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Jomanda Kubanduse OÜ kohtukulu jätta tema enda kanda. Vastuhagi osalise rahuldamise osas jätta Pärnu Maakohtu 20.06.2006 otsus muutmata. Kai Koitla apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Kai Koitla asus Jomanda Kaubanduse OÜ-sse tööle 20.04.2005. Kirjalik tööleping temaga vormistati 13.05.2005, kusjuures selle järgi oli töölepingu tähtajaks 19.10.2005 ja töötajale kehtestati neljakuine katseaeg. 30.08.2005 lõpetas tööandja temaga töölepingu TLS § 86 p.5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Saaremaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 29.09.2005.a otsusega tunnistati Kai Koitlaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 5 alusel ebaseaduslikuks, loeti temaga tööleping lõpetatuks TLS § 80 alusel 29.septembrist 2005 ja mõisteti Kai Koitlale välja kahekuine hüvitus, kokku 10 315 kr. Komisjon leidis, et katseaga saab kehtestada üksnes töötaja tööleasumisel, mitte hiljem. 24.10.2005 esitas Jomanda Kaubanduse OÜ hagi Kai Koitla vastu. Hagiavalduse kohaselt võeti kostja 20.04.2005 Jomanda Kaubanduse OÜ-sse müüjana tööle tähtajalise töölepinguga ning katseajaga 4 kuud. Tööleping allkirjastati poolte vahel 13.05.2005. Kuna kostja oli 14.07.2005 kuni 09.08.2005 haiguslehel, pikenes katseaeg TLS § 55 p. 4 alusel 14.septembrini 2005.. 24.augustil 2005.a lõpetas hageja käskkirjaga nr. 16 kostjaga töölepingu TLS § 86 p. 5 alusel. Kostja haigestumise tõttu 24.08.2005 ei saanud aga hageja temaga töölepingut lõpetada ning tühistas käskkirja nr. 16. Kostja tuli tööle 29.08.2005 ning 30.08.2005 lõpetas hageja temaga töölepingu käskkirjaga nr 19 TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hagiavalduses palus tööandja tunnistada töölepingu lõpetamine Kai Koitlaga seaduslikuks ja tunnustada hageja õigust mitte maksta Kai Koitlale töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud 10 315 kr. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli Kai Koitla töölevõtmisel seatud tingimuseks katseaja kohaldamine, mida viimane kinnitas töölepingu allkirjastamisel. Töötaja katseaja tulemused olid ebarahuldavad ja tema vallandamine TLS § 86 p.5 alusel oli põhjendatud ja seaduslik. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et kirjalikult sõlmitud tööleping ei vastanud eelnevalt suusõnaliselt kokkulepitule tähtaja, katseaja kohaldamise ja töö tasumise osas. Kai Koitla esitas 01.12.2005.a vastuhagi, milles palus välja mõista saamata jäänud töötasu summas 419,80 kr. Vastuhagi kohaselt on poolte vahel sõlmitud töölepingu punkt 4.1.1 2(5)

vastuolus seadusega. Töölepingu punkt 4.1.1 sätestab, et töötaja tunnitasu on 15 krooni ja 90 senti, mis sisaldab tasu töötamise eest nii õhtusel kui öisel ajal. Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus oma 20.06.2006 otsusega tunnistas Kai Koitlaga töölepingu lõpetamise seaduslikuks ja tunnustas hageja õigust mitte maksta Kai Koitlale hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kohus rahuldas osaliselt ka vastuhagi, mõistes Jomanda Kaubanduse OÜ-lt Kai Koitla kasuks välja saamata jäänud töötasu 292,60 kr. Kohus leidis, et hageja on tunnistajate I. V ja K. N ütlustega tõendanud, et esialgses kokkuleppes töötingimuste määramiseks selgitati kostjale ka seda, et ta võetakse tööle katseajaga, mistõttu ei saa rääkida hilisemast tingimuste halvendamisest. Veel enam ei saa rääkida seaduses ettenähtust halvendavatest töötingimustest, nagu seda sätestab TLS § 28 lg

kokkuleppe saavutamist tõendada ei saa. Miski ei takistanud tööandjal töölepingu kohest kirjalikku vormistamist ja kokkulepete fikseerimist. Apellant on nõus Saaremaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsuses võetud seisukohaga, et katseaega saab kohaldada vaid töötaja tööle asumisel, mitte töölepingu edasisel kirjalikul vormistamisel. Apellant allkirjastas töölepingu hiljem teadmisega, et selles märgitud katseaja kohaldamine ei oma mingit seaduslikku tähendust. Samuti märgib apellant, et kohtuotsuses toodud seisukoha aktsepteerimine katseaja hilisema kohaldamise võimalikkuse osas ja selle tõendamise võimalikkusest tunnistajate ütlustega loob pretsedendi, mille alusel tööandja võib ka tulevikus rikkuda töölepingu kohest kirjaliku vormistamise nõuet. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata. Kolleegiumi otsuse põhjendused Kolleegium leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Antud töövaidlus algas töötaja pöördumisega töövaidluskomisjoni. ITLS § 24 lg.4 kohaselt tuleb seetõttu vaidluse kandumisel kohtusse käsitada töötajat hagejana, tööandjat kostjana, ja kohus peab tegema otsuse töötaja nõuete kohta, millistena need olid esitatud töövaidluskomisjonile. TsMS §-st 651 lg.1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus esimese astme otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Töötasu nõude osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Kai Koitla nõudeks on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine, töölepingu lõppenuks lugemine töötaja algatusel ja hüvituse väljamõistmine töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Tema nõude aluseks on väide, et tööle võtmisel (tööle lubamisel) ei olnud kokkulepet temale katseaja kohaldamises, mistõttu temaga töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu on ebaseaduslik. Tööandja väidete kohaselt oli Kai Koitla tööleasumisel tehtud tööintervjuus seatud tingimuseks ja kokku lepitud, et talle kohaldatakse neljakuulist katseaega, mida kinnitab ka see, et ta töölepingu hilisemal vormistamisel kirjutas sellele vastuväiteid esitamata alla. TLS § 28 lg.1 kohaselt tuleb tööleping sõlmida kirjalikult, kui töö tegemise kestus ületab kahte nädalat. TLS § 33 lg.1 ja 2 tulenevalt võib töölepingus töötajale ette näha kuni neljakuise katseaja, mida ei saa aga kohaldada tagasiulatuvalt, s.o. pärast töötaja töölevõtmist. Isegi kui töötaja nõustub katseaja tagasiulatuva sätestamisega, on see tingimus tühine, arvestades, et töötaja on töösuhtes nõrgemaks pooleks. TLS § 26 tulenevalt ei ole katseaeg töölepingu kohustuslikuks tingimuseks. See tähendab, et selles tingimuses peab töösuhte pooltel olema saavutatud kokkulepe.

4(5)

Vaidlust ei ole selles, et Kai Koitla lubati tööle 20.04.2005, kirjaliku töölepingu allkirjastas ta aga alles 13.05.2005. Kolleegium leidis, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt on tunnistajate ütlustega tõendatud, et Kai Koitlale selgitati töövestlusel, et ta võetakse tööle katseajaga ja ta ei vaielnud sellele vastu, on mitteasjakohane ning ebaõige. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et töölepingu poolte vahel oli saavutatud kokkulepe katseaja kohaldamises enne hageja tööleasumist. Nimetatud tunnistajad, kes viisid (mitmed päevad enne Kai Koitla tööleasumist) läbi temaga nn. tööintervjuu, ei olnud tööandaja juhatuse liikmed ehk siis isikud, kel oli õigus töölepinguid sõlmida. Teiseks ei nähtu nende ütlustest, et Kai Koitla kui tulevase töösuhte pool oleks olnud nõus katseaja kohaldamisega. Tema vaikimist ei saa käsitada tema nõustumisena. Kolmandaks tuvastas maakohus (ja nähtus nimetatud tunnistajate ütlustest), et kirjalik leping erines tingimuste poolest oluliselt väidetavalt esialgselt kokkulepitust: kindlaksmääramata tähtajaga ehk tähtajatu töö asemel oli kirjalikus lepingus saanud tähtajaline tööleping. See näitab, et tööandaja seaduslik esindaja ise ei pidanud tööintervjuus tema töötajate poolt töötajale lubatud tingimusi endale siduvaiks. Neil kaalutlustel leiab kolleegium, et tööandja ei ole tõendanud, et töötajaga oli juba tema töölevõtmisel saavutatud kokkulepe katseaja kohaldamises, mistõttu tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada, tunnistada töölepingu lõpetamine Kai Koitlaga ebaseaduslikus, lugeda temaga sõlmitud tööleping ITLS (töövaidluskomisjoni otsuse tegemise päeval kehtinud redaktsioon) § 29 lg.2 ja 3 alusel lõpetatuks töötaja algatusel alates töövaidluskomisjoni otsuse tegemise päevast (29.09.2005) ja välja mõista talle TLS § 117 lg.2 alusel kahekuise keskmise palga suurune hüvitus 10 315 kr. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 60 lg.1 ja 61 lg.1 alusel mõistab kolleegium Jomanda Kaubanduse OÜ-lt Kai Koitlale välja õigusabikulu 900 kr., 1050 kr. apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu ja jätab Jomanda Kaubanduse OÜ kohtukulu tema enda kanda.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.