Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

mitte vähem kui 60.00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 % alates 23.07.1999.a.-18.06.2005.a. (2155 päeva), kokku summas 7941.38 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 3456.73 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 3456.73 krooni, viivise summas 3456.73 krooni, riigilõivu summas 560.00 krooni, õigusabikulude katteks 345.67 krooni ning kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu 200.00 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 20.04.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid, Nõude loovutamise lepingu nr XXX ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.04.2007.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise ja lepingutingimuste muutmise lubamatuse. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud tähtajaline XXX Leping nr XXX, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 06.03.1999.a. Pakkumise nr (XXX) alusel on kostja tasunud AS-ile 1600.00 krooni, millest kuumaks Q30 on 200.00 krooni ja 1400.00 krooni mobiiltelefoni XXX maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 31.05.1999.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 25.06.1999.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 08.07.1999.a. esitatud lõpparve nr 499993, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 2069.89 krooni, kõneteenused summas 386.84 krooni ja leppetrahv summas 1000.00 krooni.

2(3)

TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud XXX mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 2456.73 krooni. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt XXX mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast 23.07.1999.a, võttes arvestuse aluseks viivisemäära 0,15 % päevas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõla ulatuses summas 2456.73 krooni. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4913.46 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 420.00 krooni ning kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu summas 200.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 10.00 krooni.

Mare Kõlvart Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.