Tsiviilasi nr 2-06-34625
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2007.a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-06-34625
Tsiviilasi
JxxxxOxxxx hagi AS-i Marsruut vastu töötasu, töölähetuse rahade ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmise töötasu nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jxxx Oxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja: AS Marsruut (registrikood 10033147, asukoht Savi 3 Pärnu); kostja esindaja: Monika Meerents-Luberg (OÜ Munga Õigusbüroo, asukoht Aia 8 Pärnu)
Kohtuistungi toimumise aeg
09.05.2007.a.
Võtta vastu hagist loobumine. Lõpetada tsiviilasja nr 2-06-34625 menetlus Jxxx Oxx hagis AS Marsruut vastu töötasu, töölähetuse rahade ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmise töötasu nõudes. Jõgevamaa Töövaidluskomisjoni otsus 11.10.2006 on jõustunud osas, milles Jxxx Oxxxx avaldus jäi rahuldamata. Osas, mis on AS Marsruut poolt vaidlustatud, töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu.
Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord: Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast.
16.11.2006.a. esitas AS Marsruut kohtule taotluse Jxxx Oxxx poolt Tööinspektsiooni Jõgevamaa Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 1 (3)
Tartu Maakohus võttis asja menetlusse. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-le 24 lg 4 määras kohus, et asjas hagejaks on töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik Jxxx Oxxxja kostjaks kohtule taotluse esitanud pool AS Marsruut. Kohus menetles asja kirjalikus eelmenetluses, nõudes pooltelt põhjenduste ja tõendite esitamist. Hageja muutis nõuet võrreldes töövaidluskomisjonile esitatud nõudega, muutes neid kuupäevi, mille eest töölähetuses teeloldud aja eest tasu ja päevaraha nõudis (tl.28-29). Hageja esitas ka täiendava nõude seoses koolitusel viibimisega (tl.31). Kostja vastas neile nõuetele (tl.43-75). Hageja Jxxx Oxx esitas 02.05.2007.a. kohtule avalduse, milles palub lõpetada kohtumenetlus tema soovil. Põhjenduseks toob hageja asjaolu, et „kostja poolt esitatud tööalased dokumentatsioonid on tööandja kasuks, millest hageja varem ei olnud teadlik“ ning seetõttu on hageja arvates edasine menetlus mõttetu. Kohus edastas Jxxx Oxxxxmenetluse lõpetamise avalduse seisukoha võtmiseks kostjale. 07.05.2007.a. teatas kostja esindaja kohtule, et kostja ei esita vastuväiteid menetluse lõpetamise osas. 16.05.2007.a. saatis kohus hagejale kirja, milles selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus selgitas hagejale, et AS Marsruut vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse selles osas, millega temalt mõisteti välja summad hageja kasuks, kokku summas 9213,40 krooni. Kuna AS Marsruut esitas kohtule taotluse asi kohtus läbi vaadata, siis töövaidluskomisjoni otsus selles osas ei jõustunud. Kohus tegi hagejale ettepaneku täpsustada menetluse lõpetamise taotlust ja teatada kohtule, kas hageja sooviks on loobuda nõudest täies ulatuses. 29.05.2007.a. saabus kohtule hageja vastus, milles ta teab, et soovib loobuda oma nõudest AS Marsruut vastu täies ulatuses. Samas möönab hageja, et kui vaidluses on kohtu arvates hagejal šansse mõnes osas, siis soovib ta kohtuprotsessi jätkata.
Kohus, vaadanud asja materjalid, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt hageja taotlusele hindas kohus protsessi võimalikku käiku menetluse jätkumisel ja asja lahendamise tõenäosust. Kohus kontrollis, et kostja poolt esitatud vastuväited olid kooskõlas tõenditena esitatud sõidulehtede ja kuugraafikutega. Hageja pole tõenditele vastu vaielnud. Lisaks sellele saab kohus kohtumenetluses käsitleda neid ja ainult neid nõudeid, mida hageja oli esitanud töövaidluskomisjonile (Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg.3 sätestab: Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile). Seega ei saaks kohus menetleda nõudeid, mida hageja on esitanud uutena või täiendavatena (muudetutena) võrreldes töövaidluskomisjonis esitatud nõuetega. Hageja märkis 29.05.2007 kirjas, et kostja poolt esitatud tõendid välistavad osaliselt tema poolt esitatud nõuded. Arvestades poolte nõudeid, vastuväiteid, esitatud tõendeid ja asjaolu, et kostjal on protsessis lepinguline esindaja, oleks kohtu hinnangul asjas võimalik tehtav lahend selline, kus asja menetluskulud võiksid osutuda suuremaks, kui hageja kasuks tehtava lahendi osa. 2 (3)
Hageja hagist loobumist tuleb käsitleda TsMS vastavate sätete kohaselt, kuna Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus ei reguleeri juhtumeid, mil avaldusest loobub töövaidluskomisjonile avalduse esitanud isik. Töövaidluskomisjon on Jxxx Oxxxx avalduse rahuldanud osaliselt. Selles osas, milles töövaidluskomisjon J.Oxxx avaldust ei rahuldanud, ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustatud ja selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud (ITVLS § 25 lg.1). Otsus on vaidlustatud osas, milles töövaidluskomisjon Jxxx Oxxx avalduse rahuldas. Järelikult AS Marsruut poolt vaidlustatud osas töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud. Käesoleval juhtumil on avaldaja J.Oxx loobunud nõudest menetleda tema avaldust neis nõuetes, mis on AS Marsruut poolt vaidlustatud. Käesolevaks ajaks puudub nende nõuete kohta jõustunud otsus ja kohus hagist loobumist vastu võttes lõpetab nende nõuete osas menetluse. Hagist loobumise saab vastu võtta ja tsiviilasja menetlus tuleb TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Nimetatud sätte alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on menetluse alustamisel tasunud riigilõivu summas 650 krooni (tl.26). Muude kostja menetluskulude kohta kohtul andmed puuduvad. Kostja pole esitanud menetluskulude nimekirja, tõendeid ega ka kulude kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlust. Menetluskulude kindlaksmääramiseks võib menetlusosaline TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus märgib, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on kostjal õigus taotleda tasutud riigilõivu pooles osas tagastamist.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.