2-17-10231
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
06.07.2017. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-17-10231
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja-täitemenetluse osaline: Axxxxx Kxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx);
Kaebus kohtutäituri tegevuse peale
Kohtutäitur: OxxxxSxxxxxx
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
Jätta Axxxxx Kxxxxxxx kaebus kohtutäitur OxxxxSxxxxxxxx tegevuse (tegevusetuse) peale läbi vaatamata, kuna kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Axxxxx Kxxxxxxx esitas 04.07.2017 kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse kohta täiteasjas 187/2014/1771. Kohus kontrollis täitisregistrist ja tegi kindlaks, et sellise numbriga täiteasi on Tartu kohtutäitur OxxxxSxxxxxxx menetluses. Kaebuse esitaja märgib, et täitemenetluse alustamise kuupäevast 17.12.2014 möödunud 29 kuu jooksul ei ole täitemenetluses tulemusi, sissenõudja kontole ei ole laekumisi toimunud. Avaldaja on korduvalt pöördunud e-kirja teel kohtutäituri poole pretensioonidega, et tulemusi ei ole. Andmete kogumine täitemenetluse käigus ja võlgniku teavitamine on kohtutäituri otsene ülesanne, samuti on kohtutäituri ülesanne teha kõik vajalikud toimingud, et võlgnik asuks kohustust täitma. Sissenõudja on seisukohal, et kohtutäituri tegevus antud täitemenetluses on olnud puudulik ja ta on sunnitud pöörduma kaebusega otsuse teinud kohtu poole. Kohus kontrollis, et avaldaja ei ole tasunud esitatud kaebuselt riigilõivu. Sellisena on avaldus menetluse algatamiseks esitatud puudustega ja kohtul tuleks määrata tähtaeg lg.1 alusel puuduse kõrvaldamiseks- riigilõivu tasumiseks. Kohus ei pea põhjendatuks määrata tähtaega puuduste kõrvaldamiseks kaebuses, kuna kaebus tuleb jätta muul põhjusel läbi vaatamata.
Täitemenetluse seadustiku § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluse seadustiku § 218 lg.1 sätestab: Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et Axxxxx Kxxxxxxx ei ole esitanud esmalt kaebust kohtutäituri tegevuse/tegevusetuse või otsuse peale. Kaebuses ei ole märgitud ega lisatud kohtutäituri otsust, millega oleks Axxxxx Kxxxxxxx kaebus rahuldamata jäetud. Kaebuses ei ole viidatud ka ühelegi konkreetsele kohtutäituri toimingule või otsustusele, mille peale soovitakse kaevata. Seega on tegemist olukorraga, kus kaebuse esitaja ei ole läbinud asja lahendamiseks eelnevat kohustuslikku kohtuvälist korda ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Sellisel juhtumil TsMS § 423 lg.1 p.1 järgi jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja selgitab kaebuse esitajale, et tal tuleb esmalt esitada kaebus kohtutäiturile endale. Täitemenetluse seadustiku § 217 lg.5 järgi teeb kohtutäitur esitatud kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Seejärel, kui menetlusosaline ei nõustu tehtud otsusega, võib ta esitada kümne päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest kaebuse maakohtule. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. TsMS § 426 lg.1 järgi kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja isik võib pöörduda uue kaebusega kohtusse, kui eelnev kohustuslik kohtuvälise lahendamise kord on läbitud.
Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kaebus jääb läbi vaatamata, jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.