2-06-8521/1 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja on nõustunud hageja väitega, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 11. juulil 2003 kirjalik tööleping, mille kohaselt FIE Ruudiaru talu (Juhan Juhkamsoo) võttis hageja Lea Viidiku tööle Ruudiaru tallu lüpsjana määramata tähtajaks, miinimumpalgaga (tundide järgi kuus). Ebaõige on töötaja (hageja) väide, et temaga töölepingut ei lõpetatud ja ta töötas tööandja juures ka ajavahemikul jaanuar-aprill 2004. a ning nende kuude eest on talle töötasu välja maksmata. Lea Viidik on esitanud tööandjale 24. jaanuari 2004.a. kirjaliku avalduse, milles palus teda töölt vabastada (nii füüsiliselt kui ka moraalselt) alates 28. jaanuarist 2004. Tööandja ei nõustunud töötaja avaldusega, vaid lõpetas töötajaga töölepingu 26. jaanuaril 2004 TLS § 86 p 6 alusel töötaja suhtes usalduse kaotamisel. Töölepingu lõpetamise päev on seega 26. aprillil 2004. Töötaja on andnud töölepingu lõpetamise kohta tehtud kandele töölepingul oma allkirja, ega ole vaidlustanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul töövaidlusorganis töölepingu lõpetamist. Töötaja poolt töövaidluskomisjonis esitatud väide, et ta ei tea, kes tegi tema tööraamatusse kande töölepingu lõpetamise kohta, tuleb jätta tähelepanuta. Töötaja tööraamatusse on tehtud kanne, et töötaja ja tööandja FIE Ruudiaru Talu vahel sõlmitud tööleping on lõppenud. Töötaja ei ole taotlenud tööraamatu kande kehtetuks tunnistamist, seega tuleb lugeda töötaja tööraamatusse tehtud kanne kehtivaks. Asjaolu, et tööraamatu kandel ei ole tööandja pitsati jäljendit, ei saa järeldada, et tööraamatu kanne oleks kehtetu. Puhkuseseaduse § 25 kohaselt töölepingu lõppemise korral on tööandja kohustatud maksma töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. 2004. a jaanuarikuu palgalehelt nähtub, et töötajale on väljamakstud puhkusekompensatsioon 1 080 krooni. Seega töötaja teadis ja pidi teadma, et temaga on tööleping lõpetatud 26. jaanuaril 2004 ning töötaja pole seda vaidlustanud. Ekslik on hageja väide, et ta ei ole saanud palka alates 2004. jaanuarikuust. 2004. a jaanuarikuu palgalehest nähtuvalt on töötajale on arvestatud 2004. a jaanuarikuu eest palka 2 000 krooni ja puhkuse kompensatsiooni 1 080 krooni, kokku 3 080 krooni ning nähtuvad ka tasutud maksed. Palgalehel on Lea Viidiku allkiri raha vastuvõtmise kohta.

3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik põhjendus Poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtuvalt tuleb kohtul anda hinnang hageja töötamise kohta kostja juures 2004. a alguses. Hageja avaldusest nähtuvalt on ta esitanud 24. jaanuaril 2004 avalduse kostja juurest töölt lahkumiseks. Seejärel on kostja hagejaga töölepingu lõpetanud 26. aprillil 2004 ning töölepingu lõpetamise kandele on hageja allkirja andnud ega pole töölepingu lõpetamist vaidlustanud. Nähtuvalt 2004. a jaanuari palgalehest on hageja saanud ka töötasu jaanuaris töötamise eest ning puhkusetasu. Hageja väidet, et jaanuarikuu palgalehel on fikseeritud kostja detsembrikuul töötamine, peab kohus paljasõnaliseks. Kohus järeldab, et kuna jaanuarikuu palgalehel on ka arvestatud hagejale peale töötasu 2 000 krooni ka puhkusetasu 1 800 krooni (tl 11), siis on hagejale makstud saamatajäänud töötasu tulenevalt töölepingu lõpetamisest 26. jaanuaril 2004. Kohtus ei leidnud usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et hageja töötas kostja juures edasi 2004. a veebruari, märtsi ja aprilli kuus. Hageja on esitanud 24. jaanuaril 2004 kostjale avalduse töölt lahkumiseks 28. jaanaurist 2004 (tl 22). Avaldusest lähtuvalt on kostja hagejaga töölepingu lõpetanud 26. jaanuaril 2004, mis nähtub töölepingust, kusjuures töölepingu lõpetamise kohta on hageja allkiri (tl 10). Kanne hageja töölt vabastamise kohta on tehtud ka tööraamatusse. Palgalehest lähtuvalt on Lea Viidik saanud seejärel töötasu ja puhkusekompensatsiooni. 2004. a veebruari-, märtsi- ja aprillikuu tööandja (kostja) tööajagraafikutes hageja töötamine ei nähtu ja teda pole sel perioodil ka töötasu saajate hulgas, s. t tema nimi ei ole palgalehtedel (tl 42 – 52). Hageja väitel on 2004. a veebruari, märtsi ja aprilli kuus töötamine tõendatud tunnistajate ütlustega. Kohtus ütlusi andnud tunnistajad ei ole aga andnud usaldusväärseid ütlusi hageja töötamisest kostja juures 2004. a veebruari-, märtsi ja aprillikuus. Nii ei ole tunnistaja Aare Põder täpselt mäletanud hageja töötamist kostja juures 2004. a alul. Tunnistaja Liili Vaheri ütlustest nähtuvalt hageja palvel vormistas ta hageja töötamise kostja juures; tunnistaja ütlustest nähtuvalt märkis ta hageja töötamise aja viimase jutu järgi, tulles vastu hageja sellekohasele palvele; tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli ta varem kostja juures töötanud ja sellekohaseid tööaja tabeleid täitnud; 2004. a tunnistaja kostja juures enam ei töötanud ja ta aitas hagejat hageja naabrina. Tunnistaja Silva Riitmuru ütlustest nähtuvalt ei mäleta ta hageja töötamise aja täpset lõppu; tunnistaja ütluste kohaselt hageja kostja juures tööl 2004. a jaanuaris, kuid lahkumist ei mäleta. Tunnistaja Ilmar Rüüteli ütlustest nähtub, et tema koos hagejaga kostja juures töötanud ei ole, kusjuures tunnistaja tuli kostja juurde tööle 2004. aasta märtsi või aprilli kuus. Tunnistaja Kaspar Juhkamsoo on andnud ütlusi selles, et hageja ei töötanud 2004.a veebruari-, märtsi- ja aprillikuus kostja juures.