Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas Harju Maakohtu Kentamaani kohtumajja hagi kostja vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmiseks ning hüvitisena töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga 186 000 krooni suuruses väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu nr XXX, mille alusel hageja töötas alates

XXX kostja tegevdirektorina. OÜ loodi Eestisse peamiselt Läti ettevõtte SIA I un A poolt pakutavate toodete maaletoomiseks ja hulgimüümiseks Eestis. 05.01.2007 edastati hagejale OÜ ainuomaniku ja juhataja D B poolt töölepingu ülesütlemise avaldus koos käskkirjaga töölepingu lõpetamiseks alates XXX TLS § 86 lg 7 alusel. Kuna nimetatud sätet seaduses ei leidu, on hageja arvamusel, et tegemist on kirjaveaga, kus kostja on mõelnud töölepingu lõpetamise alusena TLS § 86 p 7, mis sätestab töölepingu lõpetamise alusena usalduse kaotust töötaja suhtes. . Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ja kirjaliku vastuse esitamise nõude Eesti Äriregistris kostja aadressina märgitud aadressile - XXX. Saadetu tagastati kohtule märkusega, mille kohaselt viidatud aadressil on teade OÜ uuest kontaktaadressist XXX. Kohus edastas menetlusdokumendid ja kirjaliku vastuse esitamise nõude viimati nimetatud aadressile, kuid sealt tagastati dokumendid maja puudumise tõttu. Järgnevalt edastas kohus menetlusdokumendid koos kirjaliku vastuse esitamise nõudega kostja seaduslikule esindajale - juhatuse liikmele D B . Kostja seaduslik esindaja sai hagimaterjalid 19.04.2007 isiklikult allkirja vastu kätte, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja hagile ei vastanud ega esitanud muid vastuväiteid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisele on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 117 lg 1 ja 2 ning individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 29. TLS § 117 lg 1 alusel on töötajal õigus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Sama paragrahvi 2.lõike järgi on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses, kui töötaja loobub tööle ennistamisest. ITLS § 29 lg 2 alusel loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal soovil lahkunuks alates töötamise tegelikust lõppemise päevast, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist. Selle sätte alusel tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks 10.02.2007 töötaja algatusel (TLS § 79 lg 1). Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2. Juhindudes TsMS §-st 162 lg-test 1 ja 3 tuleb menetlusekulud: riigilõiv ja tasu õigusabi eest jätta kostja kanda. H agejal on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.