OÜ AF Võlamenetlus hagi Raido Liivak'u vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulu väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ AF Võlamenetlus, registrikood 12290871, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits, OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost * Kostja Raido Liivak, isikukood *, elukoht *, e-post *
1.3.Kostja poolt käesolevast kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on OÜ AF Võlamenetlus õigus kohselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
2.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3.Pärnu Maakohtul tagastada peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 62,50 (kuuskümmend kaks eurot 50 senti) eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr *.
4.Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Vastavalt kompromisslepingule jäävad kostja kanda hageja õigusabikulud summas 120 eurot ja 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot. Menetluskulud on arvestatud maksegraafiku alusel makstava summa hulka.
2.Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust, kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.
kuna
pooled
on
1.Asjaolud 22.03.2017. a esitas OÜ AF Võlamenetlus Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Raido Liivak 914,08 euro saamiseks. Kohus tegi 03.04.2017. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 04.04.2017. a aadressil *. Võlgnik esitas 08.04.2017. a nõudele vastuväite. 25.04.2017. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
2.Hagiavaldus 12.05.2017. a esitas hageja OÜ AF Võlamenetlus esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Raido Liivaku vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingutest tuleneva võlgnevuse summas 529,75 eurot, võla sissenõudmiskulude summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 57,79 eurot ja jooksva viivise väljamõistmiseks alates 12.05.2017. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja Raido Liivak'u vahel 04.04.2014. a sõlmitud liitumisleping nr * ja 03.02.2015. a sõlmitud liitumisleping nr * ning selle lisa nr * ning 19.09.2014. a sõlmitud liitumisleping nr * lisa nr *, millest tulenevad nõuded on loovutatud 16.12.2016. a Osaühingule AF Võlamenetlus. Lisaks palub hageja kostjat välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 125 eurot ja hageja õigusabikulud summas 625 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Maakohus võttis hagi menetlusse 07.06.2017. a määrusega ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 28 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest.
3.Kompromissleping
05.07.2017. a esitasid pooled kohtule allkirjastatult alljärgneva kompromisslepingu:
1.Sõlmida tsiviilasja nr 2-17-105705 esemeks oleva vaidluse lahendamiseks poolte vahel kompromissleping alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 529,75 eurot, viivisevõla katteks 57,75 eurot, sissenõudmiskulude katteks 30 eurot, hageja õigusabikulude katteks 120 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 62,50 eurot (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 800 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: alates 28.08.2017. a kuni 28.11.2018. a (k.a) tasuda igakuiselt kuu 28.-ks kuupäevaks 50 eurot.
1.3.Kostja poolt käesolevast kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on OÜ AF Võlamenetlus õigus kohselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
2.Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasjas nr 217-105705 mentlus kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.
3.Kompromissleping on sõlmitud kolmes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kaks jäävad pooltele ja üks esitatakse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja.
4.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.
5.Kuna hageja ja kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromisslepingu, siis tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 62,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele *.
4.Kohtu seisukoht
4.1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
4.2.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel loobuda määruskaebuse esitamise õigusest.
4.3.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
4.4.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
4.5.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
3.Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja kanda jäävad hageja õigusabikulud summas 120 eurot ja 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot. Menetluskulud on arvestatud maksegraafiku alusel makstava summa hulka. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.
5.2.TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 80 eurot, kokku 125 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist /tlk 86/. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot vastavalt taotletule Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr *.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.