Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.juuni 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-2386
Tsiviilasi
OÜ hagi HP vastu töötasu, töölähetustasu ja transpordikulude mittemaksmise tunnustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – OÜ (reg.kood XXX); Hageja lepinguline esindaja SP
Asja läbivaatamise kuupäev
Kostja – HP(isikukood XXX); Kostja lepinguline esindaja AR 04.juuni 2007.a. kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja SP Kostja esindaja AR
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Tunnustada OÜ õigust mitte maksta Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni 25.02.2005.a. otsusega töövaidlusasjas nr XXX HP kasuks väljamõistetud summast 7 186,20 krooni. Täitmisele kuulub Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni 25.02.2005.a otsus töövaidlusasjas nr XXX osaliselt summas 4 600 (neli tuhat kuussada) krooni. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-05-2386 OÜ hagis HP vastu nõudes tühistada Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr XXX, nõudes mõista HP`lt OÜ kasuks välja enammakstud lõpparve summas 212 krooni, täitemenetluse käigus välja makstud 106,50 krooni ja kohtutäituritasu summas 413 krooni.
Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja OÜ kostjaga kolmekuulise töölepingu, mis kehtis alates 13.12.2004.a. kuni 12.03.2005.a. Kostja töötas hageja juures 13.12.2004.a.-04.01.2005.a. Kostja lähetati alates 13.12.2004.a. asendustööle XXX, töötasuga 2400 krooni kuus ja päevarahaga 387,10 krooni päevas. Kostja viibis lähetuses 23 päeva, millest 19 päeva detsembris ja 4 päeva jaanuaris. Töölepingu alusel on hageja kostjale tasunud päevaraha perioodi 13.12.2004.a. -04.01.2005.a. eest 6 516,20 krooni ja töötasu koos puhkusekompensatsiooniga summa 2277 krooni eest. Vastavalt kostja taotlusele kanti nimetatud summad üle LL`ele. Kostjat lähetades ning lähetusest tagasi kutsudes tasus hageja kostja lennupiletite eest summa 2 987 krooni, mis maksti AS-ile . Hageja lähetas kostja XXX heas usus, et kostja on oma tööoskuste kohta andnud õiget informatsiooni. S.L R T LtD kelle juurde oli kostja lähetatud esitas korduvalt kaebusi kostja professionaalsete oskuste ja mitteallumise kohta. 31.12.2005.a. informeeriti kostjat lähetusest tagasikutsumisest ja töölepingu lõpetamisest. Edaspidiste vaidluste vältimiseks ja kohtuvälise lahenduse leidmiseks palus kostja hagejat arvestada maha päevarahadest transpordikulud, mida hageja kostjat lähetades ja lähetusest tagasikutsumisel oli tasunud. Suusõnalise kokkuleppe alusel arvestas hageja maha kostja päevarahadest transpordikulud summas 2387,1 krooni. 2005.a. veebruaris toimus töövaidluse läbivaatamine töövaidluskomisjonis, hageja istungist ei teadnud. Töövaidluskomisjon tegi tagaseljaotsuse ning otsuse kohaselt peab hageja tasuma kostjale ajavahemiku 13.12.2004.a.-04.01.2005.a. eest töötasu summas 2399,80 krooni, töölähetuse päevarahad summas 6 193,60 krooni ja transpordikulud töölähetuses summas 3 192,90 krooni, kokku 11 786,30 krooni. 18.07.2005.a. hagiavalduse täpsustuse kohaselt mõistis töövaidluskomisjon alusetult hagejalt juba makstud töötasu ja päevarahad. Hageja palub tunnustada hageja õigust mitte maksta kostjalt töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa 11 786,30 krooni. Tühistada Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni otsus. Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni otsuse osaliseks tagasitäitmiseks välja mõista kostjalt hageja kasuks 106 krooni ja 50 senti, mõista kostjalt välja enammakstud lõpparve 212 krooni, kohtutäituritasu summas 413 krooni. 30.01.2007.a. kirjaliku avaldusega loobus hageja nõuetest tühistada Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni otsus, enammakstud lõpparve summas 212 krooni nõudest. 12.04.2007.a. istungil ja 09.05.2007.a. kirjalikus avaldusest märkis hageja, et hageja nõudeks on ainult tunnustada tema õigust mitte maksta töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summat kostjale.
Kostja hagi ei tunnista. Töölähetuse sihtpunkt oli tegelikult XXX edasi XXX, kuhu raudteerongi pilet maksis 58 £ s.o. 1328 krooni ja tagasipilet sama palju seega kokku 2 656 krooni. Kostja väidete kohaselt käis ta peale Eestisse saabumist kohe hageja juures ja maksis tagasi lennukipiletite raha, sest hageja nõudis seda kui temale tekitatud kahju. Kostja arvates on tööandja lõpparve maksmisel võtnud aluseks ebaõige töötasu ja arvutanud selle oluliselt
väiksemana. Tegelikult oli kokkulepitud palgaks 15 000 krooni. Kuna töökohaks oli kokku lepitud Euroopa Liidu liikmesriik siis tulnuks maksta vähemalt autojuhi miinimumtöötasu XXX. Veoautojuhi miinimumtasu seal on umbes 30 0000 krooni kuus, seega makstav töötasu ja sellelt arvestatav hüvitis peaks olema mitte vähem kui 20 000 krooni. Vastuväidete täpsustuste kohaselt on kostjale välja makstud hageja poolt 8 761,50 krooni. Kostjal on õigus saada töötasu 19 tööpäeva eest, päevaraha 26 päeva eest, rongisõidupiletid kokku 14 832,20 krooni. Hageja on töötasu arvestanud 1 päeva võrra vähem, päevaraha 3 päeva võrra vähem ning ei ole tasunud rongipiletite eest. Lennupileti hüvitamine on tööandja kohustus ja töötaja ei ole andnud nõusolekut oma lõpparvest selle ulatuses kinnipidamisi teha. Seega on töötajal õigus saada veel 60 70, 70 (14 832,20-8761,50) krooni. Seega võib tunnistada hageja õigust mitte maksta kostjale 5 715,60 krooni.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud lepingu (tlk 10-11) kohaselt sõlmisid pooled 06.12.2004.a. töölepingu, töötaja tööle asumisega 13.12.2004.a. 13.12.2004.a. käskkirjaga (tlk 14) lähetas hageja kostja Suurbritanniasse ajavahemikul 13.12.2004.a.-12.03.2005 (käskkirjas ekslikult 2004). Nimetatud käskkirja kohaselt kohustus hageja maksma kostjale päevaraha 387,10 krooni päevas. Asja puudub vaidlus, et kostja kutsuti ennetähtaegselt seoses töödistsipliini rikkumisega töölähetusest tagasi ning temaga lõpetati ka tööleping. Asja puudub vaidlus, et hageja on tasunud kostjale 20.12.2004.a. päevarahasid summas 2 709,70 krooni (tlk 23) ja 12.01.2005.a. päevaraha, palga ja puhkusekompensatsiooni summas 6083,50 krooni. Asja materjalidele lisatud avaldusega (töövaidluskomisjoni toimik tlk 2 ja 6) on tõendatud, et 17.01.2005.a. pöördus kostja Harjumaa ja Tallinna töövaidluskomisjoni poole palga ja päevaraha kättesaamiseks hagejale. Avalduse kohaselt palub kostja välja mõista palga ajavahemiku 13.12.2004.a.-04.01.2005.a. eest summas 2 399,80 krooni ja päevaraha 20.12.2004-04.01.2005.a. eest summas 6 193,60 krooni. Täiendava avalduse (tvk tlk 2) kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista transpordikulud summas 3192,90 krooni sh. lennupiletid Tallinn-London 951 krooni, rongipilet XXX 1 328,20 krooni ja lennupilet 913,70 krooni. Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni 25.02.2005.a. tagaseljaotsusega (tlk 15-16) mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 11 786,30 krooni sh. töötasu ajavahemiku 13.12.2004.a.04.01.2005.a. eest summas 2399,80 krooni, töölähetuse päevarahad summas 6 193,60 krooni ja transpordikulutused töölähetuses summas 3 192,90 krooni. Antud töövaidluses on hagi esitatud 06.06.2005.a. Hagi esitamisel kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-i 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Antud asjas ongi poolte vahel vaidlus selle üle kas kostja vastuväited on seotud sama töövaidlusega, mis vaadati läbi töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni esitas kostja töötasunõuded ajavahemiku 13.12.2004.a.-04.01.2005.a. eest summas 2 399,80 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjal oleks olnud õigus nõuda töötasu ajavahemiku 11.12.2004-05.01.2005.a. eest s.o. 15 päeva detsembrikuu ja 3 päeva jaanuarikuu töötasu. Hageja väidete kohaselt on palga nõude suurendamine enamtöötatud aja võrra kostja poolt lubamatu ning asja lahendamisel tuleb arvesse võtta ajavahemikku, mille
eest oli töötasu nõutud töövaidluskomisjonis. Kohus sellega ei nõustu. Käesoleva asja lahendamisel on tegemist palga nõudega ning asjaolu, et kostja nõuab palka 3 päeva võrra enam, kui ta seda tegi töövaidluskomisjonis, ei ole vastuolus ITLS §-is 24 lg 1 sätestatuga. Tegemist ei ole uue nõudega. Kohus leiab, et ITLS §-is 24 lg 1 sätestatud piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus kohtusse esitatakse uus nõue uutel alustel. ITLS § 24 lg 1 ei keela edaspidises kohtumenetluses konkreetse eseme ja alusega nõude suuruse muutmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et detsembrikuus 2004.a. oli kostja ühe tööpäeva tasu 107,83 krooni ja jaanuaris 2005.a. oli kostja 1 tööpäeva tasu 128,10 krooni. Kuna ka tööpäevade tegeliku arvu osas pooltel vaidlus puudus, siis on kostjal õigus hagejalt saada töötasu 2001 krooni sh detsembri eest (15 päeva x 107,83) 1617 (täis)krooni ja jaanuarikuu eest (3 päeva x 128,10) 384 (täis) krooni. Töölepinguseaduse § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse §
lg
kohaselt töölähetusse saadetule hüvitatakse: 1) sõidukulud töökohast lähetuskohta ja tagasi; 2) majutuskulud lähetuspaigas; 3) muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning 4) makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Töövaidluskomisjoni esitas hageja päevaraha nõude ajavahemiku 20.12.2004-04.01.2005.a. eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et tegelikult oli kostjal õigus hagejalt saada lähetatud aja eest päevaraha 26 päeva eest, seejuures päevaraha määraga 387,10 krooni. Nagu eelpooltoodud palga nõude puhul leiab kohus ka päevaraha nõude puhul, et tegemist ei ole uue nõudega ITLS § 24 lg 1 mõttes. Seega on kostjal õigus hagejalt saada lähetustasu summas (26x387,10) 10 064 (täis) krooni. Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a. määrusega nr 453 kinnitatud „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ § 4 kohaselt tööandja on kohustatud hüvitama töötajale dokumentaalselt tõendatud sõidu-ja majutuskulud ning maksma töölähetuses oldud aja eest päevaraha vähemalt sätestatud alammäärade ulatuses; § 10 kohaselt päevaraha alammäär välislähetuses on 350 krooni Asja materjalidele lisatud lennupiletite (tlk 84) kohaselt on kostja lennupileti maksumus XXX summas 951 krooni ja XXX lennupileti hinnaks 39,90 £. Asjas puudub vaidlus, et asja materjalidele lisatud arvete (tlk 20-21) ja maksekorralduste (tlk 41-42) järgi on AS-ile tasunud lennupiletite eest hageja. Käesolevas asjas on hageja tuginenud sellele, et kostja andis nõusoleku hagejale tekkinud kahju hüvitamise katteks maha arvata tema palgast lennukipiletite raha. Kostja vaidleb sellele vastu. Palgaseaduse § 36 lg 2 järgi võib tööandja töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et kostja andis nõusoleku maha arvata tema palgast lennupiletite raha ehk nn tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summad. Seetõttu oli kostja palgast lennukipiletitele kulunud summade mahaarvamine põhjendamatu. Asja materjalidele lisatud rongipileti koopia (tlk 85) järgi tasus kostja 58£. Poolte vahel puudub vaidlus, et see summa moodustab 1328,20 krooni. Asja puudub ka vaidlus, et tagasisõiduks oli kostjal vaja soetada rongipilet XXX. Seetõttu leiab kohus, et kostja kulu rongipiletile summas 1328,20 krooni on põhjendatud. Kuna asjas ei ole esitatud tõendeid selle
kohta, et kostja on tasunud teisi lähetusse mineku-tuleku sõidukulusid, siis on sellesisulised kostja väited põhjendamatud. Kohus osutab ka asjaolule, et töövaidluskomisjonile avaldas kostja, et on tasunud ainult ühe rongipileti eest. Puhkuseseaduse § 23 järgi põhi- ja lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Vastuväidetes on kostja osutanud ka asjaolule, et tal on hagejalt õigus saada puhkusekompensatsiooni. Pooled ei vaidle, et selle suuruseks on 222,30 krooni. Töövaidluskomisjoni kostja puhkusekompensatsiooni nõuet ei esitanud. Kohus leiab, et puhkusekompensatsiooni nõue on uue aluse ja esemega nõue ning tulenevalt ITLS §-st 24 lg 1 ei saa kostja oma vastuväidetes sellele tugineda. Antud asjas puudub vaidlus, et hageja on tasunud kostjale 20.12.2004.a. 2 709,70 krooni (tlk 23) ja 12.01.2005.a. 6083,50 krooni. Eelpooltooduga on tõendamist leidnud, et hageja oleks pidanud kostjale tasuma töötasu summas 2001 krooni, lähetustasu 10 064 krooni ja rongipileti eest 1 328,20 krooni s.o. kokku 13 393,20 krooni. Hageja tasus kokku 8 793,20 krooni. Seega on kostjal õigus hagejalt saada veel (13 393,20 krooni-8 793,20 krooni) 4 600 krooni. Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni tagaseljaotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 11 786,30 krooni. Seega tuleb tunnustada hageja õigust mitte maksta kostjale (11 786,30-4600) 7 186,20 krooni. Asjas puudub vaidlus, et täitemenetluse käigus kohtutäituri kaudu on hageja kostjale tasunud 106 krooni. Antud nõude lahendamisel ei saa seda summat arvesse võtta, kuna tegemist on täitemenetluse küsimusega. Küll saab selle summa kohtu seisukoha kohaselt arvestada maha edaspidise täitmise käigus. 31.01.2007.a. kirjalikus avalduses on hageja loobunud oma nõudest tühistada Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni otsus ja enammakstud lõpparve summas 212 krooni nõudest. Asja materjalidest nähtub, et hageja on asja menetluse jooksul esitanud ka nõuded välja mõista kostjalt 106,50 krooni Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni osaliseks tagasitäitmiseks ja kohtutäituritasu summas 413 krooni väljamõistmiseks kostjalt. 04.06.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et hageja nõudeks on ainult tunnustada hageja õigust mitte maksta töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summat kostjale. Ülejäänud esitatud nõuetest hageja loobub. Kostja hageja taotlusele vastu ei vaielnud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud taotlus nõuetest loobumiseks kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 3, 429 lg 1, 432 ja 433 lg 1. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Asja materjalidele lisatud arve (tlk 43) kohaselt tasus hageja õigusabi eest 708 krooni ning 30.01.2007.a. arvestuse(tlk 76) kohaselt 2 300 ja riigilõivu 15.04.2005.a. maksekorralduse (tlk 44) kohaselt 11,52EUR ja 18.07.2005.a. maksekorralduse kohaselt 880 krooni. Asja materjalidele lisatud order/kviitungi (tlk 97) kohaselt on kostja tasunud oma esindajale osutatud õigusabi eest 2 800 krooni.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja juhindudes TsMS §-st 60 lg 1 leiab kohus, et poolte kulud tuleb jätta nende endi kanda.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.