Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik
2-05-24630 (uus number alates 01.01.2006.a., vana number 2/2204439/05) 15. juuni.2007.a., Kentmanni kohtumaja Tiia Mõtsnik
Kohtuasi
OÜ hagi OÜ vastu 199 999,95 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja OÜ , registrikood XXX, asukoht XXX
Menetlustoiming
Hageja esindaja SS, XXX Kostja OÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja esindaja vandeadvokaadi abi JV, XXX Menetluse taastamine avalduse läbivaatamine
Resolutsioon
Jätta OÜ avaldus menetluse taastamiseks tsiviilasjas nr 2-0524630 rahuldamata. Jätta tsiviilasja nr 2-05-24630 menetlus taastamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul sellest teada saamisest Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda 200 krooni riigilõivu.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli OÜ hagi OÜ vastu 199 999,95 krooni nõudes. Kohus jättis oma 31.08.2006.a. määrusega hagi läbi vaatamata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 tuginedes, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja sai määruse kätte 15.09.2005.a. Hageja esitas 20.10.2006.a. kohtule määruskaebuse, mida kohus käsitleb tulenevalt TsMS § 412 lg 3 menetluse taastamise avaldusena. Avalduse kohaselt ei saanud hageja esindaja SS ilmuda 30.08.2006.a. kell 10.00 alanud istungile, kuna osales samal ajal teise tsiviilasja arutamisel (tsiviilasi nr 2-05-461). Hageja esitas 30.08.2006.a. ka taotluse istungi edasilükkamiseks. Avalduse sõnutsi püüdis hageja endale leida ka teist esindajat, kuid puhkuste ajaga seoses ei suutnud endale teist esindajat leida. Kuna teine tsiviilasi oli keerulisem kui käesolev tsiviilasi ja kahel istungil samaaegselt osalemine osutus võimatuks, saatiski hageja kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks. Hageja leiab, et kohus poleks pidanud hagi läbi vaatamata jätma, kuna vastavalt TsMS § 412 lg 1 p 3 on hageja teatanud kohtule eelnevalt mõjuvast põhjusest tingitud ilmumata jätmisest ja seda ka põhistanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja taotlus menetluse taastamiseks ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 412 lg 3 kohaselt võib hageja hagi läbivaatamata jätmise korral taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus
asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks on järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Seadus ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtule on jäetud kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuva põhjuse tuvastamiseks diskretsiooniõigus. Kohus leiab, et hageja esindaja põhjusi kohtuistungilt puudumiseks ei saa pidada TsMS § 422 lg 1 tähenduses mõjuvateks. Käesolevas tsiviilasjas määrati kohtuistung 15.03.2006.a korraldaval kohtuistungil ehk 5 kuud varem. Hageja esindaja oli istungi ajast teadlik, mille kohta ta andis allkirja. Viis kuud on piisavalt pikk aeg, et hageja jõuaks vajadusel leida endale teise esindaja käesolevas asjas. TsMS § 345 kohaselt peab kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, kes ei saa kohtusse ilmuda, teatama sellest kohtule õigel ajal. Käesolevas asjas esitas hageja taotluse istungi edasilükkamiseks kohtuistungi toimumisega samal päeval, põhjendamata, miks ta ei teatanud kohtule sellest varem. Ei ole usutav, et hageja sai teise tsiviilasja istungist teada kaks tundi enne selle algus, hommikul kell 7.57, millal hageja esindaja on e-posti teel esitanud kohtule taotluse kohtuistungi edasi lükkamiseks. Hageja leiab, et teise tsiviilasja menetlus oli keerulisem – pankrotimenetlus võlanõude tunnustamises, avalik huvi, palju protsessiosalisi, mistõttu oli ta sunnitud dilemma korral osalema teise tsiviilasja istungil. Kohus ei tõlgenda antud hageja käsitlust mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 lg 1 käsitluses. Kohus leiab, et hagejal kui juriidilisel isikul on vajadusel võimalik leida endale teine esindaja, et tagada hageja osavõtt kohtuistungist. TsMS § 412 lg 3 nõuab istungile ilmumata jätmiseks mõjuva põhjuse ja õigeaegselt kohtule teatamata jätmise põhjuse põhistamist. Hageja ei ole ei oma taotluses kohtuistungi edasilükkamise kohta ega ka avalduses menetluse taastamise kohta esitatud väiteid TsMS § 235 kohaselt põhistanud. Ülaltoodud põhjustel jätab kohus menetluse taastamise avalduse rahuldamata ja tsiviilasja nr 2-05-24630 menetluse taastamata.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.