Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tele 2 mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist punktist 7.5 nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS on loovutanud nõude kostja vastu summas 2245,88 krooni, millele lisanduvad viivised hagejale. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest 05.06.2002.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 18.06.2005.a. Viivise periood on hageja andmetel 1107 päeva, kokku summas 2998,66 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 2245,88 krooni. Kostja on hagejale tasunud võlast 2060 krooni, mistõttu vähendab hageja kohtule 01.06.2007 esitatud täpsustatud avaldudes nõuet põhisumma osas 185,88 kroonini. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõenditega – ärakiri AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust; ärakiri AS poolt esitatud Pakkumisest, ärakiri AS poolt esitatud Saldo kinnitusest, ärakiri XXX- mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustest, ärakiri AS poolt esitatud lepingu lõpetamise teatest, ärakiri AS poolt väljastatud nõude loovutamise teatest; ärakiri hageja poolt kostjale esitatud võlateatisest, nõude loovutamise leping ja selle lisa 1.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kohtule esitatud vastuses vastuväiteid hagile esitanud ei ole, on olnud nõus võla äratasumisega. Kostja on nõus tasuma võlgnevuse osamaksetena, kuid hageja poolt kostjale edastatud kompromisslepingut kostja allkirjastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule § 174 järgi ei ole lubatud ühepoolselt keelduda lepingu täitmisest. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Hagimaterjalidest nähtuvalt on AS-i sõlmitud XXX leping nr XXX.

(AS

õigusjärglane) ja kostja vahel 09.07.2001.a.

Kostja ei ole vaidlustanud, et nõudeõigus tema vastu on AS üle läinud 20.05.2005 OÜ-le üle läinud ning see on lubatav VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud ka nõude loovutamise lepingu, kuid märgitud asjaolu vaidlustamata jätmise tõttu ei pea kohus enam sellele hinnangut andma. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 2245,88 krooni ja viiviseks 2245,88 krooni. Seoses kostjapoolse osalise võlgnevuse tasumisega summas 2060 krooni vähendas hageja menetluse käigus nõuet põhisumma osas 185,88 kroonini. Võlgnevuse põhisumma koosneb telefonimaksetest 494,91 krooni, kõneteenustest 1250,97 krooni ja leppetrahvist 500 krooni. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks liitumislepingu ja arve nr XXX ning vähendanud oma põhinõuet kostja vastu sellega, et kostja on põhivõlgnevusest tasunud 2060 krooni. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on hagejale võlgu, siis tuleb eeldada nende asjaolude omaksvõttu, mistõttu on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 185,88 krooni, nõue on tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 185,88 krooni. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. XXX mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist punktist 7.5 nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestust, suurust, seega tuleb eeldada, et ta on need asjaolud omaksvõtnud ja et tal on tulenevalt lepingu p 7.5 kohustus tasuda viivist 0,15% päevas võlalt ning et see on vastavalt 2245,88 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised algselt esitatud põhivõla nõude 2245,88 krooni ulatuses. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 2431,76 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 29.06.2005. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 420 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast ja kuivõrd hagihinna vähendamine toimus menetluse kestel seoses kostjapoolse võla osalise tasumisega, siis on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine lähtudes esialgsest hagihinnast 4491,76 krooni, millest 5% on 224,59 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.