Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kajalt tuleb vastavalt TsMS § 142 lg 2 tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber mõlemal XXX. Asjaolud ja menetluse käik E(J)Z(Z)esitas 20.07.2006.a. hagi VU vastu alusetult saadud 85 249,50 krooni tagastamiseks. 04.03.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mis oli sisuliselt korteriomandi Pae 55-76, Tallinn ostu-müügi eelleping, mille alusel hageja tasus kostjale ettemaksu summas 85 249,50 krooni (24 249,50 krooni lepingu allakirjutamisel, 16 000 krooni IB kontolt ja 45 000 krooni oma isiklikult kontolt). Kuna ostu-müügitehingut ei toimunud ja kostja ei tagastanud hagejale saadud raha, palub hageja kostjalt välja mõista alusetult saadud 85 249,50 krooni. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja VU oli istungile kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse oli avaldatud 26.04.2007. a. Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib kohus asja arutada tema puudumisest hoolimata või teha tagaseljaotsuse puuduva poole kahjuks. Kostja ei ole kohtule teatanud seaduslikust takistusest istungilt puudumiseks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Hageja taotles teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 85 249,50 krooni ning kohtukulud palus jätta kostja kanda. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotluse tagaseljaotsuse. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja istungile ei ilmunud. Kostja on istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Istungile ilmumist takistavate asjaolude esinemisest kostja kohut ei teavitanud. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna notariaalset ostu-müügilepingut ei sõlmitud ning kostja ei tagastanud hagejale ettemaksu summas 85 249,50 krooni, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alusetult saadud 85 249,50 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.