Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2007. a kell 16.00, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-05-4315
Tsiviilasi
OÜ hagi KF vastu 4025,42 krooni väljamõistmiseks, TK (end. K ) vastu 29201,18 krooni väljamõistmiseks, JB vastu 777,18 krooni väljamõistmiseks ja NSvastu 4652,92 krooni väljamõistmiseks.
Menetlustoiming
Tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostjad ei vastanud hagile
Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ - (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja - KT (AS XXX); Kostja - KF(isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX; tegelik elukoht teadmata) Kostja – TK(end. Kullamaa) (isikukood 47503262750, viimane teadaolev elukoht XXX; tegelik elukoht teadmata) Kostja – JB(isikukood XXX viimane teadaolev elukoht XXX; tegelik elukoht teadmata) Kostja – NS(isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX; tegelik elukoht teadmata)
Istungi aeg, koht
Kohtuistung 06.06.2007, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, osales hageja esindaja KT
kakssada üks krooni ja 18 senti) ja menetluskulud 3760,06 krooni (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend krooni ja 6 senti).
kostjatele
menetlusdokumentide
Teade kostjatele menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kohta on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 17.04.2007.a. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada. Kostjaid on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsuse kostjate kahjuks. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb
kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 12 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse kestvuslepingutega seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002 senikehtinud seadust. Kostja võlgnevus tekkis enne 1. juulit 2002 ning seetõttu on võlgnevuse väljamõistmisel materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel tsiviilkoodeks (TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, nende puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõetele ja sama seaduse § 174, mis sätestab et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Viiviste väljamõistmisel tuleb kuni 1. juulini 2002 tekkinud viivistele kohaldada TsK-i ja peale 1. juulit 2002 tekkinud viivistele VÕS-i. Vastavalt TsK § 190 lõikele 1 võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega. Sama seaduse § 191 lg 1 kohaselt loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest lepingus kindlaksmääratud protsendimäära. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta KFkanda. KFlt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni ja 200 krooni KFle avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtukutse kättetoimetamise tasu. Juhindudes TsMS § 61 lg 1 p 2 peab kohus põhjendatuks KFlt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulude katteks 201,27 krooni, s o 5 % hagi hinnast. Kokku kuulub KFlt menetluskuludena väljamõistmisele 821,27 krooni
TKilt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2100 krooni, 200 krooni avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtukutse kättetoimetamise tasu ja hageja õigusabikulud 1460,06 krooni, kokku 3760,06 krooni. JBilt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 100 krooni, 200 krooni avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtukutse kättetoimetamise tasu ja hageja õigusabikulud 38,86 krooni, kokku 338,86 krooni. NSilt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni, 200 krooni avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtukutse kättetoimetamise tasu ja hageja õigusabikulud 232,65 krooni, kokku 852,65 krooni. Mai Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.