Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 2 905.17 ja viivise on 2 904.17 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulu 1 165.36 krooni. Kohtule 23.04.2007. a esitatud taotluse kohaselt on kostja tasunud hagejale kohtumenetluse ajal põhivõlgnevuse 2 905.17 krooni ja viivised 168.83 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata viivised summas 2 735.34 krooni. Kostja vastus Kohtule 20.04.2007. a esitatud vastuses teatab kostja, et on tasunud hagejale 3 074.00 krooni. Kohtu põhjendused 24.04.2007. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud 27.01.1999. a. liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust.. Lepingu alusel esitas hageja kostjale arved kogusummas 3 096.10 krooni, millest kostja jättis tasumata 2 905.17 krooni. Kostja ei eita võlgnevust, tasudes kohtumenetluse käigus 3 074.00 krooni. Kohus leiab, et kostja poolt põhikohustuse täitmine ei ole aluseks viiviste nõude tasumata jätmiseks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on TsK § 191 lg 1, mille järgi leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Lepingu lisa p 7.7. kohaselt on viivise määraks 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud viiviste nõue summas 2 735.34 krooni on põhjendatud. Hageja poolt kohtule esitatud arvestuse kohaselt on kostja viivisevõlg hageja ees 37 211.33. Hageja poolt esitatud vähendatud viivis on 2 904.17 krooni, millest kostja on tasunud 168.83 krooni. Kostja ei ole avaldanud kohtule asjaolusid, mis põhistaksid viivise tasumata jätmist. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 2 735.34 krooni. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu (s.h. riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 165.36 krooni) täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.