Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2007. a Tartu
Tsiviilasja number
2-07-13907
Tsiviilasi
M.G. hagi S.N. e vastu kaasomandis oleva kaevu kasutuskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12.04.2007. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.N. e määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta Tartu Maakohtu 12.04.2007. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS § 390 lg 1 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi akevata.
M.G. esitas 11.04.2007 kohtule hagi S.N. e vastu kaasomandis oleva kaevu kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt asub hagejale kuuluva kinnistu X tee 53 ja kostjale kuuluva kinnistu X tee 55 piiril kaev, mida hageja on kasutanud koos X tee 55 omanikuga alates 1974. aastast, sh ka pärast maa ostueesõigusega erastamist ja omandi kandmist kinnistusraamatusse 02.12.1997. Kuni 2006 augustini kasutasid hageja ja kostja perekond kaevu ühiselt ning kostja ei esitanud hagejale pretensioone kaevu kasutamise kohta. Kummalgi kinnistu omanikul on kaevu paigaldatud oma pump. Umbes aasta jooksul enne 2006 augustit oli kostja ehitanud piirdeaia, mis ulatus hageja krundile ja takistas hageja otsest ligipääsu kaevu juurde. Pärast piirdeaia ehitamist sai hageja kaevu kasutada pumba kaudu, mis juhtis vee voolikuga hageja krundile. Järgmiseks ehitas kostja kaevu peale katte, mis sulgeb juurdepääsu kaevule. 13.08.2006 lõhkus kostja hageja veepumba ning keeldus
lubamast hagejal edaspidi kaevu kasutada. Alates sellest ajast ei ole hageja saanud kaevu kasutada. Hageja palus TsMS §-de 377 lg 2 ja 378 lg 1 p 3, 10 alusel hagi tagamiseks kohustada kuni kohtuvaidluse lõpuni kostjat kõrvaldama takistused kaevu kasutamisel ja kaevust vee võtmisel ning tagama hagejale võimalus kaevust vett saada. Hageja väitel kasutab ta kinnistut suvekoduna ja vee kasutamise võimaluse puudumine välistab kinnistu kasutamise.
Tartu Maakohus rahuldas 12.04.2007 määrusega M.G. taotluse osaliselt ning kohustas hagi tagamiseks S. N hoiduma mistahes tegevusest, mis takistaks M.G. l vee võtmist kinnistute X 53 ja X 55 piiril asuvast kaevust kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Määruse kohaselt võib kohus TsMS § 377 lg 2 järgi hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. TsMS § 378 lg 1 p 3 näeb hagi tagamise abinõuna muuhulgas ette kostjal teatud toimingute tegemise keelamise ja p 10 kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. Kohus leidis, et hageja on hagi tagamise taotluses vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise vajadust piisavalt põhistanud, sest esitatud asjaoludest nähtuvalt elab hageja kinnistul suvel ja vee tarbimine on talle eluliselt vajalik. Hagi tagamine hageja taotletud viisil on põhjendatud talle võimaliku tekkida võiva kahju vältimiseks. TsMS § 378 lg 4 tuleneb, et kohaldatav hagi tagamise abinõu ei tohi olla kostjat ülemäära koormav. Kostja ei pea tegema mistahes täiendavaid kulutusi loomaks hagejale võimalust kaevust vett saada.
S. N. taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub hagejal tsiviilõiguslik alus paluda kohtult kostja isiklikus omanduses oleva kaevu kasutuskorra kindlaksmääramist. Kaevu kasutamine on hagejale kaevu omaniku – kostja – poolt 2006 detsembris tuginedes VÕS § 393 lg 3 üles öelnud ning hageja ei ole seda vaidlustanud. Kaev ei ole kunagi olnud ei hageja ega temale kuuluva kinnistu varasemate omanike omanduses. Nii kostja kui kinnistu varasemad omanikud on lubanud seda kaevu naabritel, st ka hagejal kasutada, kuid möödunud põuane suvi tekitas hagejas trotsi kostja ja kostja pere vastu nagu nad ei tahaks hagejale enam vett anda ning seetõttu hakkas hageja kaevu kasutusõigust kuritarvitama. Ta paigutas enda pumba kostja kaevu lubatud ja kokkulepitud piirist allapoole, mis rikkus kaevus oleva vähesegi vee ja oleks rikkunud ka kostja pumba, kui kostja ei oleks hagejat takistanud. Krundile kostja ehitatud piirdeaed ei ole takistuseks hageja poolt vee tarbimisel kostja kaevust. Hageja pump oli kostja kaevus ja voolikut mööda oli juhitud vesi tema territooriumile. Hagejal ei olnud vaja ise kaevu juurde tulla. Piirdeaed on äärmiselt vajalik, sest kostja perel on koer. Piirdeaed ei ulatu hageja krundile ning see asjaolu on hagejale teada, sest ta ise kutsus kohale Maaameti spetsialistid, et nad määraksid kindlaks nii kaevu asukoha kinnistul kui krundi piirid. Kostja pöördus maamõõdufirma poole, et olla kindel krundi piirides ja veenduda veelkordselt, et kostja isa kui kaevu ehitaja ja endine omanik ehitas kaevu ikka kostjale kuuluvale territooriumile, mitte naabri territooriumile. Kostja sai suulise vastuse, et kõik on ehitatud nii nagu kostja isa ja vend (eelmine krundi omanik) on kostjale rääkinud. Nüüd on kostja küsinud samalt firmalt ka kirjaliku vastuse ning esitab selle kohtule koheselt kätte saamisel. Seega on ilmne, et hagi on palutud tagada kohut eksiteele viivalt. Hagi ei ole esitatud omandi vaidluses,
vaid omandi kasutamise viisi küsimuses. Omandi kasutamine on aga hagejale üles öeldud. Kostja on teinud hagejale ettepaneku, et ta võiks teha kirjalikud ettepanekud juhul kui soovib kaevu taaskasutust. Neid ettepanekuid terve talve jooksul tehtud ei ole. Vee tarbimine kostja kaevust ei ole ainuke koht, kust hagejal on võimalik vett tarbida. Praegu saab hageja vett teise naabri kaevust. Kostja soovib, et hageja ja tema sugulased teda tema kinnistul enam ei tüütaks, mis kujuneks aga järjekordselt välja siis, kui hageja ja tema sugulased hakkaksid kostja kinnistul käima ning mistahes ilmastikuoludega kostja kaevust (ka siis, kui see juhtub põua tõttu tühi olema) vett nõudma. Kui hageja ei olnud nõus tingimustega, mis talle kaevu kasutamiseks aastaid oli antud ja ei olnud isegi nõus tegema kostjale uusi kirjalikke ettepanekuid kaevu taaskasutusse saamiseks (suuliste ettepanekute puhul võinuks ette tulla nn möödarääkimised), siis ei ole ta heauskselt kasutanud temale antud võimalusi seda kaevu kasutada. Hagi tagamine rikuks tuginedes AÕS § 68 lg 1 kostja kui omaniku õigusi oma kinnistut vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist. Seega on kohtumäärus koostatud kohtule esitatud väärinformatsiooni põhjal. Hageja oma käitumisega on näidanud, et tal ei ole tegelikult vaja kostja kaevu kasutada. Kuni tema poolt endale isikliku kaevu ehitamiseni saab ta kasutada teise naabri kaevu. Tuginedes TsMS § 377 lg 2 võib kohus reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi hagi tagamise korras. Antud sättele ei saa antud juhul tugineda, sest ei saa rääkida asja kasutusviisist kui ei ole olemas ei asja kasutamise lepingut ega reaalset kasutust ennast.
M.G. taotleb maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt jääb hageja hagi tagamise taotluses esitatud põhjenduste juurde ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja nn kaevu kasutuslepingu ülesütlemisavaldus on tühine, kuna kaev on kaasomandis. Seda kinnitavad kohtule esitatud dokumendid ja plaanid, eelkõige kooperatiivi vara 19.11.2007 üleandmise-vastuvõtmise akt. Asjaolu, et kaevu on X 53 ja X 55 elanike poolt kasutatud alates 1974. a, viitab üheselt sellele, et naabrid on käsitlenud kaevu kui kaasomandit kuni 2006 augustini. Mõistetamatutel põhjustel selgus kostjale alles siis, et tegelikult on tal alust pidada kaevu endale kuuluvaks. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi oma seisukohta põhistavat tõendit. Hagejal ei ole võimalik hagi menetlemise ajaks uut kaevu ehitada, kuna linnavalitsusest saadud informatsiooni kohaselt ei luba keskkonnanõuded Ihastesse uusi kaeve rajada. Hageja on taotlenud hagi tagamist, tuginedes TsMS 377 § lg 2. Kaevust vee võtmise takistamine on viidatud sätte mõttes asja, mida hageja on kaasomanikuna kasutanud kogu majas elamise ajal, kasutamise takistamine ning kostja käitub omavoliliselt, takistades hagejat kaevu edasi kasutada.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Hageja on taotlenud hagi tagamise abinõu kohaldamist vaidluse ajaks.
Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse alusel ei saa üheselt asuda seisukohale, et hagi rahuldamine ei ole, arvestades esitatud asjaolusid, üldse võimalik. Samuti ei ole pooltel selle üle vaidlust, et enne kinnistamist oli kaev naabrite kaaskasutuses ning ühine kasutamine jätkus ka pärast kinnistamist kuni 2006 aasta augusti kuuni. Ringkonnakohtu arvates on see piisav, et maakohtu poolt hagi tagamise abinõu kohaldamine jätta muutmata. Ringkonnakohus rõhutab, et tegemist on hagi tagamise abinõuga, mis lõppeb asja lahendamisega, seega peaks menetlusosalistel olema huvi asja menetlemiseks võimalikult lühikese aja jooksul ning pooled võiksid ka käesoleval menetlusetapil kaaluda kompromissi sõlmimist. Põhimõtteliselt on kostjal ka edaspidi, kui tal on konkreetsed ettepanekud, taotleda hagi tagamise abinõu asendamist maakohtult TsMS § 386 sätestatud alustel. TsMS § 391 sätestab hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise eeldused, ning hageja kannab võimalikku kahju hüvitamise riski, kui hagi jääb rahuldamata.
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.