Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.06.2007.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-9429 (endine nr 2/228-15010/05)
Tsiviilasi
OÜ hagi KS`i vastu 10 951.32 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: Silver Eensaar (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja: KS (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Välja mõista KS`ilt OÜ kasuks menetluskulu 470.00 (nelisada seitsekümmend) krooni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 29.06.2005.a. esitas OÜ hagi KS`i vastu 10 951.32 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS-i XXX(AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel 12.09.2000.a. sõlmitud tähtajalisest XXX Lepingust nr XXX (tähtajaga 18 kuud), mille alusel AS XXX kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 22.03.2001.a. oli kostja põhivõlgnevus AS-i XXX ees summas 5475.66 krooni. Vastavalt XXX mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4. pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 % alates 22.03.2001.a.-18.06.2005.a. (1547 päeva), kokku summas 10 385.77 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist
summas 5475.66 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 5475.66 krooni, viivise summas 5475.66 krooni, riigilõivu summas 1050.00 krooni ja õigusabikulude katteks 547.57 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 03.05.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid, Nõude loovutamise lepingu nr XXX,XXX mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja on hagimaterjalid koos kohtumäärusega ja hageja täiendavate dokumentidega isiklikult kätte saanud 09.05.2007.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 12.09.2000.a. sõlmitud tähtajaline XXX Leping nr XXX, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 01.01.2001.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 26.01.2001.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 07.03.2001.a. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 760.54 krooni, kõneteenused 3715.12 krooni ja leppetrahv summas 1000.00 krooni. Nimetatud lõpparvet ei ole hageja kohtule esitanud, ega ole ka millegagi tõendanud, et nimetatud lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle reaalselt kätte saanud. Kohtule esitatud perioodil 29.09.2000.a. kuni 06.03.2001.a. väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud XXX AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-i ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001.a., seega ei saanud nimetatud perioodil AS väljastada arveid tasumiskohustusega XXX AS-ile. Lisaks TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise 2(3)
mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud XXX mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 4475.66 krooni. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 563.93 krooni ulatuses (3 % x 4475.66 krooni x 4,2 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1339.71 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 420.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50.00 krooni. Taimi Kollom Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.