Võlaõigus › Võõrandamislepingud

registriosa nr xxxxx neljandasse jakku AS S.P kasuks seatud hüpoteek ning kustutada nimetatud korteriomandi kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxx teises jaos V. Li kohta tehtud omanikukanne ning kanda korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Hagiavalduse esitas hageja nimel talle teises tsiviilasjas (nr 2-05-15149) riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat Arvo Junti. Hageja taotles kohtult menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning Harju Maakohus rahuldas selle taotluse, vabastades 18.08.2006 määrusega D. K hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Sama määrusega võttis Harju Maakohus D. K hagi menetlusse. Kostja AS S.P esitas koos vastusega hagile TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel taotluse hageja kohustamiseks tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks summas 50 000 krooni, kuna hageja väidetest nähtuvalt on tema majandusliku seisundi tõttu kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud või võimatu. Harju Maakohus kohustas 20.11.2006 määrusega hagejat D. K’d andma tagatise 50 000 krooni kostja AS S.P eeldatavate menetluskulude katteks ning kandma nimetatud tagatise 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kohtu deposiitkontole Rahandusministeeriumis. Hageja esindaja sai tagatise nõudmise määruse kätte 21.11.2006, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist ei maksnud. Eeltoodust tulenevalt jättis Harju Maakohus 01.12.2006 D. K hagi A. Ki, V. Li ja AS S.P vastu TsMS § 197 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, hageja kanda. 02.01.2007 esitas D. K (vandeadvokaat Arvo Junti vahendusel) määruskaebuse Harju Maakohtu 01.12.2006 määruse peale, millega jäeti tema hagi läbi vaatamata. Hageja vaidlustas Harju Maakohtu 01.12.2006 määruse menetluskulude jaotuse osas. Kuna määruskaebuselt oli tasumata riigilõiv 200 krooni, jättis Harju Maakohus 04.01.2007 määrusega D. K määruskaebuse käiguta, tuginedes TsMS § 663 lg-le 1, §-le 659 ja § 638 lg-le 2 ning riigilõivuseaduse § 56 lg-le 20, ning kohustas määruskaebuse esitajat tasuma 200 krooni riigilõivu hiljemalt 15.01.2007. Hageja esindaja sai kohtumääruse 04.01.2007 kätte, kuid määruskaebuse puudusi kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. 17.01.2007 määrusega keeldus Harju Maakohus D. K määruskaebuse sama kohtu 01.12.2006 määruse peale menetlusse võtmisest ja tagastas määruskaebuse selle esitajale. Vastavalt TsMS § 663 lg-le 1 maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. TsMS § 659 järgi ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 20 kohaselt tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni. Maakohus asus seisukohale, et RLS § 56 lg 20 on imperatiivne norm ja hageja pidanuks määruskaebuse esitamisel tasuma 200 krooni riigilõivu. Hageja ei ole riigilõivu tasunud. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kuna D. K määruskaebuselt on riigilõiv tasumata, siis tuleb määruskaebus TsMS § 638 lg 4 alusel tagastada. Määruskaebuse nõue ja põhjendused

2(5)

D. K esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 17.01.2007 määruse ning teha uus määrus, millega otsustada D. K määruskaebuse Harju Maakohtu 01.12.2006 määruse peale tsiviilasjas nr 2-06-21724 menetlusse võtmine. Määruskaebuse kohaselt oleks tulnud Harju Maakohtu 01.12.2006 määruse peale määruskaebuse esitamisel kohaldada TsMS § 184 lg 4, millest tulenevalt, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohtuotsus ja kohtumäärus on mõlemad tsiviilasjas tehtavateks kohtulahenditeks ning seetõttu on hageja, kes oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, kohtumääruse edasikaebamisel samuti vabastatud riigilõivu tasumisest. Tulenevalt TsMS § 184 lg-st 4 ei olnud D. K määruskaebuse esitamisel kohustatud riigilõivu tasuma (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-106-06). Kuna määruskaebuse käiguta jätmise määrus (Harju Maakohtu 04.01.2007 kohtumäärus) ei olnud edasikaevatav, pöördus hageja esindaja Harju Maakohtu poole elektronkirja teel, kus selgitas, et hagejale on antud menetlusabi ja ta on vabastatud riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, tulenevalt TsMS § 184 lg-st 4. Paluti esitada kohtu seisukoht nimetatud küsimuses, kuid pöördumisele vastust ei saadud. Vastuväited määruskaebusele Kostja AS S.P vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtumääruse muutmata. Riigilõivu tasumisest vabastamine hagi esitamisel ja määruskaebuse esitamisel on erinevad menetlustoimingud ning menetlusabi jätkuvus ei saa laieneda määruskaebuse esitamisele, kuna selle menetlustoimingu tegemisel ei olnud kohus D. K’d eelnevalt riigilõivu tasumisest vabastanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund ei võimaldanud tasuda 200 krooni riigilõivu määruskaebuse esitamisel. Kostja V. L on vastanud hageja määruskaebusele Harju Maakohtu 01.12.2006 määruse peale. A. K määruskaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 17.01.2007 määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb Harju Maakohtu 17.01.2007 määrus jätta muutmata ja D. K määruskaebus rahuldamata. D. K määruskaebuse põhjendatuse ja Harju Maakohtu 17.01.2007 määruse õigsuse kontrollimisel on keskseks õiguslikuks küsimuseks TsMS § 184 lg-s 4 sätestatud menetlusabi jätkuvuse printsiibi kohalduvuse ulatuse kindlakstegemine. TsMS § 184 lg 4 kohaselt, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kolleegium on seisukohal, et menetlusosalised vabastatakse riigipoolse menetlusabi korras riigilõivu tasumisest konkreetse menetlustoimingu tegemiseks. Eelöeldu tuleneb asjaolust, et vastavalt TsMS § 181 lg 1 p-le 1 ja §-le 186 hindab kohus menetlusabi andmise üle otsustamisel menetlusosalise majanduslikust seisundist tulenevat suutlikkust tasuda

3(5)

menetluskulusid. Seda on võimalik teha üksnes menetlusabi taotleja vara ja sissetulekute võrdlemisel menetluskulu suurusega, mis peab olema teada menetlusabi taotluse lahendamise ajal. Tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel on riigilõiv RLS § 56 lg 20 järgi määratud kindlas suuruses 200 krooni. Antud riigilõivumäär on tunduvalt madalam, kui oleks Tallinnas XX puiesteel asuva kahetoalise korteri omandiõiguse vaidlustamise hagi esitamisel tasuda tulev riigilõiv, mille tasumisest hageja D. K hagi esitamisel Harju Maakohtu 18.08.2006 määrusega vabastati (t lk 31). Kuivõrd D. K oli märkinud menetlusabi taotluse esitamisel oma netosissetulekuks vanaduspensioni 2 300 krooni kuus (t lk 14), siis ei oleks hageja juba TsMS § 182 lg 2 p-st 1 tulenevalt kuulunud 200-kroonise menetluskulu tasumisest vabastamisele. Eeltoodud põhjendustel puudus hagejal tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenev alus eeldada, et ta on määruskaebuse esitamisel vabastatud 200 krooni riigilõivu tasumisest menetlusabi jätkuvuse korras. Vastavalt TsMS § 339 lg-le 3, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel. RLS § 56 lg-st 20 ja TsMS § 339 lg-st 3 tulenevalt oleks pidanud hageja Harju Maakohtu 01.12.2006 määruse peale 02.01.2007 esitatud määruskaebusele lisama dokumendi 200 krooni riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks või vähemalt põhjendama määruskaebuses, miks ta loeb, et on määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Nimetatud lisasid ega põhjendusi D. K 02.01.2007 esitatud määruskaebus ei sisalda. Hageja, keda esindas vandeadvokaat, ei vastanud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul Harju Maakohtu 04.01.2007 määrusele, millega kohus jättis hageja määruskaebuse käiguta ja nõudis 200 krooni riigilõivu tasumist. Toimiku materjalidega ei ole kooskõlas määruskaebuse väide, et D. K esindaja pöördus pärast Harju Maakohtu 04.01.2007 määruse saamist kohtu poole elektronkirjaga, milles osundas, et D. K on TsMS § 184 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, ja et kohus sellele pöördumisele ei vastanud. Tsiviilasja toimikus ei ole eelkirjeldatud hageja pöördumist Harju Maakohtu poole ja hageja ei ole väljatrükki väidetavalt kohtule saadetud elektronkirjast lisanud ka oma määruskaebusele, mistõttu kolleegium loeb määruskaebuse väite kohtule elektroonilise järelepärimise saatmise kohta paljasõnaliseks. Samuti ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu 13.11.2006 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06, milles Riigikohus käsitles menetlusabi jätkuvuse printsiipi. Analoogia käesoleva vaidlusega puudub, kuna mainitud Riigikohtu lahendis oli kõne all menetlusabi andmise jätkuvus apellatsioonkaebuse esitamisel esimese astme kohtu otsuse peale ning muuhulgas olid apellandid esitanud riigi menetlusabi taotluse, mille andmisest keeldumise motiveeritust Riigikohus analüüsis. Kuivõrd hageja ei kõrvaldanud 02.01.2007 määruskaebuse puudusi kohtu antud tähtaja jooksul (see on kuni 15.01.2007), ei esitanud sama tähtaja jooksul menetlusabi taotlust ega reageerinud mingil viisil kohtunõudele, siis oli Harju Maakohtul TsMS § 638 lg-te 2 ja 4 ning § 659 alusel õigus keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

4(5)

Malle Seppik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.