Kohtulahend

2-06-21724 vastu läbi vaatamata ja jättis menetluskulud D K kanda. AS-i S esindaja esitas 06.12.2006.a. avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avalduses on kostja AS- S menetluskuludena näidatud advokaadikulu summas 14319 krooni koos käibemaksuga. Kohus edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse D K le, avaldus on kätte toimetatud 19.03.2008.a. D K esitas tähtaegselt, 17.04.2008.a. vastuse menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Vastuse kohaselt, Riigikohus on oma 12.12.2006 otsuses nr 3-2-3-5-06 leidnud, et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb põhjalikult analüüsida õigusabikulude vajalikkust, sama kehtib ka muude menetluskulude kohta. 14.11.2002 lahendis nr 3-2-1-130-02 on Riigikohus selgitanud, et TSMS § 61 lg 1 võimaldab kohtul jätta õigusabikulud tervikuna välja mõistmata, kui need ei ole vajalikud ega põhjendatud. Selle normi raames peab kohus hindama õigusabi kulude vajalikkust, arvestades kohtumenetluse keerukust ja muid olulisi asjaolusid, mis oleksid õigustanud õigusabi osutaja kasutamist kohtuvaidluses. AS Son kasutanud menetluses advokaadi abi. Hageja on seisukohal, et väljaspoolse juriidilise abi kasutamine ei olnud antud asjas vajalik. AS-l S on endal olemas koosseisulised kompetentsed juristid, seega õigusharidusega isikud, kes oleksid olnud suutelised ning kvlifitseeritud AS Shuve antud menetluses samahästi kaitsma. Oli AS Senda valik, keda volitada kohtumenetluses oma õigusi kaitsma. Kostja kohtukulud, sh õigusabikulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohus edastas D K vastuse AS Sesindajale ning soovis kostja seisukohta. AS Son seisukohal, et Hageja vastus ei põhine seadusel. Hageja tugineb kehtivuse kaotanud TsMS §-le 61 lg. 1 õigusabikulude hüvitamisest vabanemise alusena. Kummatigi, nimetatud säte ei oma antud asjas regulatiivselt jõudu, kuna see kaotas kehtivuse uue TsMS-i kehtestamisel 01 01 06. Kohaldamise võimalus puudub ka läbi uue TsMS-i RaKS § 3, kuna hageja esitas hagi uue TsMS-i kehtivuse ajal. D K esitas hagi A K i, V L i ja AS-i Svastu 17.08.2006. Seega kehtivuse kaotanud TsMS ei puutu asjasse, muudele vabastamise alustele aga hageja ei tugine. Harju Maakohtu 01 12 06 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-21724 jäeti D K hagi AS S vastu tehingute tühisuse tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande kustutamiseks läbi vaatamata. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 määratakse menetluskulude jaotus menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt määrusele jäävad menetluskulud hageja kanda. Määrus on jõus ja hagejal ei ole enam võimalik seda vaidlustada, seda vähem veel vastuse vormis. Kooskõlas TsMS § 186 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtusse. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hüvitatavate menetluskulude hulgas on TsMS § 175 lg. 1 advokaadi kulud. Sama säte näeb ette põhjendatud advokaadikulude väljamõistmise. Hageja ei vaidlusta, et kõik eeltoodud menetluslikud eeldused on olemas, samuti et kostja esitas advokaadikulusid puudutavad dokumendid. Samas, hageja ei tugine ühelegi kehtivale seadusele, mis võimaldaks selles olukorras advokaadikulusid mitte välja mõista. Hageja ei väida, et kulu suurus ei oleks põhjendatud või et hüvitamisele peaks kuuluma väiksem summa. Vandeadvokaat Leon Glikman on tutvunud tsiviilasja materjalidega, läbi viinud õigusliku analüüsi, teostanud Riigikohtu lahendite otsingu ning on andnud põhjendatud vastuse hagile (14 lk) ja vastuse määruskaebusele (7 lk). Juhul, kui hageja ei oleks esitanud täiesti põhjendamatut hagi (ja oleks täitnud 20 11 06 kohtumääruse nõuded) ega asjakohatut määruskaebust ei oleks kostja sunnitud menetluskulusid kandma. Hageja toob ainsa sisulise põhjendusena, miks ei peaks menetluskulusid välja mõistma selle, et väljaspoolse juriidilise abi kasutamine ei olnud vajalik ja AS-l Solevat koosseisulised juristid, kes olevat suutnud panka menetluses samahästi kaitsma. See ei ole aga seaduses loetletud alus menetluskulude hüvitamisest vabastamiseks. Vastavalt TsMS § 218 lg. 1 p. 1, kohtulik esindaja

2-06-21724 võib olla advokaat. Hageja esindaja oli vandeadvokaat ja ka kostjal on vastavalt TsMS § 7 võrdsuspõhimõttele õigus kasutada vandeadvokaadi abi. Seadus ei näe ette mingeid reservatsioone juhuks, kui kostjal on palgal majasisene jurist. Hageja esitas hagi tehingute tühisuse tunnustamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande kustutamiseks. Tegemist oli keeruka asjaga, mille kaotamise puhul oleks pank kandnud suuri kahjusid. Krediidiasutus ei tohi võtta riske õigusabi pealt kokkuhoidmise teel. Hageja vastus ei põhine seadusel, kuna seadus ei näe ette õigusabikulu väljamõistmata jätmist põhjusel, et kostja kasutas advokaati. See vastuväide on ühtaegu paljasõnaline. Hageja on jätnud väljatoomata, kes on siis selline kohtus esinemisõigusega jurist (TsMS § 218 lg. 1 p. 2 ja 21), kes oleks pidanud allakirjutanu asemel kostjat esindama ja miks leitakse, et sellekohase raskusastmega selleliigiline kohtulik esindus vastaks majasisese juristi spetsialiseerumisele. Kostja ei ole kohustatud palgal hoidma kohtukogemusega juristi. Sisejuristid on spetsialiseerinud eelkõige kohtuvälisele nõustamisele. Esindaja valik on siiski kostjal, mitte aga vastaspoolel. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Menetluskulude jaotus on esitatud Harju Maakohtu 01.12.2006.a. kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohtuotsus jõustus 19.06.2007.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik menetluskulude jaotust muuta menetluskulude rahalise kindlaksmääramise käigus. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 500000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 90000 krooni. Hagi hind oli 465000 krooni. Hagi oli esitatud tehingute tühisuse tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Vaidlusaluse korteriomandi ostumüügilepingu punkti 2 kohaselt on lepingu eseme müügihind 465000 krooni. AS Spoolt esitatud taotlus õigusabikulude 14319 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - AS Son avalduses märkinud, et lepingulise esindaja kulud on summas 14319,30 krooni (sh käibemaks suurusega 2184,30 krooni). TsMS § 174 lg 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-24-06). AS Soli nimetatud õigusabikulu tasumise ajal 10.10.2006.a. registreeritud käibemaksukohustuslasena, seega saab AS Stekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb esitatud summast 14319,30 krooni maha arvestada käibemaks 2184,30 krooni. - kohtunikuabi nõustub AS Sseisukohaga, et esindaja ja õigusabi kasutamine oli põhjendatud. Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. - AS Son menetluskulude kindlaksmääramise avalduses põhjendanud õigusabi ja esindamisega seotud toiminguid. Tsiviilasja 2-06-21724 on lisaks Harju Maakohtule menetlenud ka Tallinna Ringkonnakohus. Lähtudes eeltoodust peab kohtunikuabi AS Smenetluskulusid taotletud suuruses põhjendatuks ja vajalikuks. Kui mõlemat poolt esindab menetluses advokaat, saadab advokaat kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise vastaspoole advokaadile ja teavitab sellest kohut. Sel juhul eeldatakse, et dokumendid on vastaspoole advokaadile kohtule teatatud ajal kätte toimetatud.

2-06-21724 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhiref ntseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhiref ntseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2008 oli 4,0%. (Ametlikud Teadaanded 01.07.2008, Intressimäära avaldamise teated) Kohaldatud õigusnormid TsMS § 126, § 138, § 144, § 173 - § 178, § 217, § 337, § 466, § 661, VÕS § 113 lg 1

Nona Alas Kohtunikuabi

Info - telefon 6200 413; elektronpost: [email protected]. Kohtumaja asukoht Liivalaia 24, 15034, Tallinn, faks 6200000

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.