2-15-2606/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

13.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 18.02.2015 esitas võlgnik XXXkohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks aja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohus nimetas 12.05.2015 ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik on lahutatud viimati 1982 ja elab sotsiaalkorteris XXX. Võlgnikul on kaks täisealist poega XXX harin ja XXX. Võlgnik on vanaduspensionär. Võlgnik elatub riiklikust pensionist 316 eurot ja puudetoetusest 26 eurot igas kuus. Arstliku ekspertiisi otsusega on alates 2006 võlgnikule määratud raske puue diagnoosiga vaskulaarne dementsus. Pankrotiavalduses teatab võlgnik, et on püsivalt maksejõuetu, toimetuleku võimetus on kestev alates 2009. Pankrotiavaldusest nähtub, et võlgnik sattus 2004 oma haiguse tõttu kuriteo ohvriks ja jäi ilma XXX, Tallinn asunud korteriomandist - keegi XXXomastas pettusega tema korteri, tasudes lepingus märgitud 465 000 krooni asemel vaid 20 000 ning müües korteri edasi (väidetavalt) heausklikule ostjale nimega XXX. XXXon 2.02.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-07-9467 küll süüdi tunnistatud, kuid tsiviilasjas nr 2-06-21724 (hagi tehingu tühisuse tunnustamiseks jne.) jäi võlgniku hagi läbi vaatamata, sest võlgnik ei suutnud (hagejana) tasuda kostja võimalike menetluskulude katteks kohtu deposiitkontole 50 000 krooni. Lisaks mõistis kohus 24.07.2008 võlgnikult välja 775,57 eurot menetluskulu Danske Bank kasuks. Lahendiga tsiviilasjas 2-07-49505 rahuldas kohus küll võlgniku hagi korteri müügi kehtetuks tunnistamise osas XXXvastu, kuid jättis rahuldamata hagi XXXja XXXvastu nendevahelise tehingu kehtetuks tunnistamise osas ning võlgnik jäi korterist lõplikult ilma. XXXvõlgniku kasuks välja mõistetud kohtukulusid ei ole olnud võimalik sisse nõuda ka täitemenetluse käigus, sest XXX hoiab kõrvale kohtuotsuse täitmisest ja ei viibi Eestis. Lahendiga tsiviilasjas 2-05-15149 rahuldas kohus XXX hagi ja tõstis võlgniku välja tema senisest korterist XXX, Tallinn lisaks peab võlgnik tasuma XXX1140,05 eurot (lahend jõustumata). Ajutise halduri kogutud andmetel puudub võlgnikul vara, mida saaks kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks, puudub. Sealhulgas puuduvad võlgnikul kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Võlgnik ei ole liitunud

kogumispensioniga. Võlgniku arvelduskontole laekuvat riiklikku pensioni ja puudetoetust ei saa arestida, et kasutada pankrotivarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude katmiseks. Pankrotimenetluse kulusid võlgniku vara arvelt katta ei saa. Võlgniku pankrotiavalduses on kohustusi kogusummas 3590,10 eurot, sealhulgas 1020,67 (?) euro suurune kohustus Danske Bank A/S Eesti filiaal (varasemalt Sampo Pank) ees, aluseks 24.07.2008 lahend tsiviilasjas 2-06-21724. Tänaseks on selle nõude omanikuks XXX, kellele pank loovutas 12 000 krooni (766,94 euro) suuruse nõude 24.03.2009. Danske Bank teatas, et puudub nõue võlgniku vastu. Ajutise halduri hinnangul ei peaks tänaseks teadaolevate võlgade hulka arvama ka kohtutäiturite põhitasu nõudeid, sh kohtutäitur Hille Kudu poolt läbiviidava täitemenetluse kulu summas 260,36 eurot. Sest veel ei ole teada selle nõude põhjendatus. Täitemenetluses tehakse põhitasu väljamõistmise otsus kohe menetluse alguses ja tavapäraselt tehakse see maksimumsummale. Kuid kohtutäituri seaduse § 32 lg 5 kohaselt tuleneb kohtutäituri põhitasu suurus täitemenetluse käigus faktiliselt laekunud summast ja kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Tänase seisuga ei ole need andmed veel teada, mistõttu on alusetu kohtutäituri põhitasu täissumma nõue. Täitekulude põhjendatus ei selgu üheselt ka kohtutäitur Kristiina Feinmann menetluses olevates täiteasjades: From: Jaana Pappel [mailto:[email protected]] Sent: Friday, May 22, 2015 12:12 PM To: ‘[email protected]’ Subject: XXX Tere Edastan Teile XXX (isikukood XXX) täiteasjades täitemenetluse peatamise otsused, täitedokumendid, täitmisavaldused, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused. Täiteasjas nr 034/2015/231 on täitekulu võlg on 187,16 eurot Täiteasjas nr 034/2015/55 on võlgnevus 1467,01 eurot (sh täitekulu 326,96 eurot) Lugupidamisega Jaana Pappel, kohtutäitur Kristiina Feinman’i assistent Seega on tänaseks teadaolevad kohustusi summas 2814,47 järgmiselt: nr

pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri hinnangul viis püsiva maksejõuetuseni võlgniku langemine pettuse ohvriks 2004, kui katsed tehingu tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks on lõplikult nurjunud. Pettuse ohvriks langemisele aitas kaasa võlgniku tervislik seisund – diagnoositud vaskulaarne dementsus, mis on raske puue. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsmani. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 170 lg 2 kohaselt Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 2814,47 eurot. Vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 540 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise