2-06-14016/1 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-06-14016 vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber mõlemal XXX. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 02.06.2006.a. esitas OÜ kohtule hagi AS vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.01.2005.a müügilepingu nr 1, mille alusel hageja müüs kostjale kauba - XXX koos juhtimispuldiga. Nimetatud lepingu lisana allkirjastati maksegraafik kauba eest tasumiseks osade kaupa. Vastavalt 03.01.2005.a kauba üleandmise-ja vastuvõtmise akti kohaselt andis hageja kostjale kauba üle ning kostja võttis kauba vastu. Maksegraafikus ettenähtud tähtaegade jooksul kostja kauba eest täielikult ei tasunud. Kostja jättis hagejale tasumata müüdud kauba eest kokku 82 245,89 krooni. Müügilepingu kohaselt on kohustuse täitmisega viivitamise korral viivis 0,2% päevas. Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist kokku 30 888,00 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 82 245,89 krooni ja viivis hagi esitamise seisuga 30 888,00 krooni ning sellest edasi ka viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud (riigilõiv 4 500,00 krooni ja hageja õigusabikulud 11 800,00 krooni). Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama sätte lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile

2-06-14016 ühendusvõrgu kaudu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Müügilepingust nr 1 tuleneb, et tasumisega viivitamise korral maksab kostja viivist 0,2% maksmisele kuuluvast summast iga maksega viivitatud kalendripäeva eest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 82 245,89 krooni ja viivis hagi esitamise seisuga, s.o 02.06.2006.a 30 888,00 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel väljamõistmisele viivis määraga 0,2% päevas põhinõudest alates 03.06.2006.a kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.