Tsiviilasja number
2-05-2252
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2007. a, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Tsiviilasi
ERGO Kindlustuse AS-i hagi OÜ Hake Kaubandus vastu 12 657, 40 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.11.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Hake Kaubandus apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ergo Kindlustuse AS, esindaja Diana Sotnikova; kostja OÜ Hake Kaubandus, esindaja adv Andres Hallmägi
Jätta Harju Maakohtu 01.11.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Menetluse käik 20.05.2001 toimus liiklusõnnetus, kus Vahur Külma juhitud sõiduk Audi A6 ja haagis Tiki Treiler C-300 (omanik kostja) kaotas juhitavuse ja paiskus kraavi. 12.06.2001 pöördus kostja hageja õiguseellase AS-i BICO-Leks Kindlustus poole taotlusega hüvitada liiklusõnnetusega põhjustatud kahju summas 12 657, 40 krooni. 06.07.2001 otsustas hageja õiguseellane välja maksta kostja taotletud kahju. 09.07.2001 maksti kostjale hüvitis välja. 31.05.2005 esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista 12 657, 40 krooni ja hageja kohtukulud 1050 krooni. Hageja leidis, et kostjale oli tema taotletud hüvitis välja makstud õigusliku aluseta. Vastavalt tol ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 27 lg 3 p-le 2 ei kuulunud hüvitamisele liiklusõnnetuse põhjustanud juhi poolt juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekkinud kahju. Kuna Vahur Külm juhtis nii sõidukit Audi A6, kui ka sellega ühendatud haagist, siis ei olnud hageja õiguseellasel õiguslikku alust antud kahju kostjale hüvitada. Seega on kostja poolt tegemist alusetu rikastumisega ja kostjalt tuleb välja mõista talle makstud hüvitis tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 alusel.
Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Kostjale väljamakse tegemise aluseks oli hageja 06.07.2001 otsus kahju hüvitamise kohta, mis ei ole siiani tühistatud ja seega hageja väited alusetust väljamaksmisest on põhjendamatud. Samuti leidis kostja, et kuna tsiviilsuhetele on omased püsivus, siis kostjal on õiguspärane ootus, et kord väljamakstud hüvitis jääbki talle. Samuti ei ole kohaldatav hageja nõude alusena TsK § 477, mis on käesolevaks ajaks kehtivuse kaotanud. Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja 12 657, 40 krooni ja menetluskulud 1050 krooni. Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-dest 2 ja 23 kuulub antud vaidluses kohaldamisele väljamakse tegemise ajal kehtinud seadus, s.o tsiviilkoodeks. TsK § 477 lg 1 alusel kuulub kostja poolt saadud hüvitis tagastamisele, kuna sellise hüvitise saamiseks puudus kostjal õiguslik alus. Vastavalt esitatud asjaoludele osales kostjale kuulunud haagis liiklusõnnetuses, olles kinnitatud liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki Audi A6 külge. Seega oli haagis liiklusõnnetuse põhjustanud juhi poolt juhitav. Nagu kehtestas liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKS § 27 lg 3 p 2, ei kuulunud liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitamisele kahju, mis tekitati liiklusõnnetuse põhjustanud juhi poolt juhitud sõiduki omanikule. Seega puudus hagejal õiguslik alus hüvitada kostjale liikluskahju. Kostja väited seoses sellega, et hageja poolt on tühistamata vaidlusaluse väljamakse tegemise aluseks olev 06.07.2001 otsus ja seetõttu ei ole väljamakse tegemise alus äralangenud, ei olnud kohtu arvates põhjendatud. Hageja 06.07.2001 otsus kostjale väljamakse tegemise kohta ei ole õiguslikku alust loovaks otsuseks, millest tuleneks kostja õigus nõuda hüvitise maksmist ja mille tühistamine oleks vajalik, et sellise makse tegemise alus ära langeks. Antud otsuse näol on tegemist hageja sisemisest korraldusest johtuva otsustusega, mis vaid konstateerib seadusest (antud juhul liikluskindlustuse seadusest) tuleneva õigusliku aluse olemasolu ja hüvitamisele kuuluva summa suuruse. Kahju kannatanu hüvitise nõudmise aluseks on seadus, mis määrab hüvitamisele kuuluva kahju ja selle ulatuse. Antud juhul selline seadusest tulenev alus aga puudub ja seda ei mõjuta hageja otsus, millest hageja on sisuliselt nii pretensiooni kui hagi esitamisega taganenud. Kostja viited tsiviilsuhete püsivusele olid kohtu arvates küll õiged, kuid antud vaidluse seisukohalt sisutud. Tsiviilsuhteid reguleerides seab seadus muuhulgas eesmärgiks stabiilsuse tagamise tsiviilsuhetes, kuid see on vaid üks nende suhete reguleerimise eesmärkidest. Kõigi nende eesmärkide ühildamise ja nende prioriteetsuse vahel valimise tulemusena on seadusandja kehtestanud reeglistiku, mida tuleb ka järgida. Antud juhul on seadusandja võimaldanud mingi soorituse ekslikult teinud isikul oma sooritus tagasi nõuda, mida hageja ka kasutas. See, et hagejale antud õigus piirab kostja poolt esile toodud hüve - tsiviilsuhete stabiilsust/püsivust -, on seadusandja otsustus. Samast alusest tuleneb ka kostja väidetud õiguspärase lootuse purunemine. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning menetlusõiguse norme otsuse põhjendamise vajalikkuse osas, mis viisid ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Apellant on seisukohal, et hageja poolt on alusetu rääkida ekslikust ja alusetust väljamaksmisest, sest 12 657, 40 krooni maksmise aluseks olev otsus on tänaseni jõus. Sel põhjusel on ebaõige kohaldada ka TsK § 477 lg 1. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et nimetatud hüvitise väljamaksmise otsus ei oma asjas tähtsust. Hageja tegi otsuse ja maksis selle otsuse alusel kindlustushüvitise välja, mistõttu ei saa öelda, et sel otsusel poleks asjas mingit tähendust.
Vaidlustatavast otsusest tuleneb, et tsiviilsuhete püsivus on iseenesest küll oluline, kuid selle juhtumi puhul on selline püsivus ainetu, õigustades sellega hageja 06.07.2001 jõusoleva otsuse asjasse puutumatust. Kohus väidab otsuses tsiviilsuhete reguleerimisel palju eesmärke olevat, neist küll ühtegi nimetamata. Samuti ei ole kohus viidanud ühelegi õigusnormile, mida ta reeglistiku ja soorituse tagasinõude alusena silmas pidas. Seetõttu on kostja väidetavalt ainetu väide saanud kohtu poolt paljasõnalise põhjenduse osaliseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja peab maakohtu otsust on seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ühtlasi palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta neid ei korda. Maakohus leidis õigesti, et hageja poolt 06.07.2001 tehtud kindlustushüvitise väljamaksmise otsus ei ole õiguslikku alust loovaks otsuseks ning selle tühistamine pole vajalik selleks, et väljamakse tegemise alus ära langeks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt hageja on kindlustushüvitise väljamakse otsusest sisuliselt taganenud nii esitatud pretensiooni kui ka hagi esitamisega kohtule. Pärast neid toiminguid ei saa rääkida kindlustushüvitise otsusest kui väljamakse õiguslikust alusest. Kõnealuse otsuse puhul ei ole tegemist iseseisva õigustloova dokumendiga. Apellandi vastav käsitlus ei ole õige. Sel põhjusel ei ole õige ka apellandi väide seaduse ebaõige kohaldamise kohta. Maakohus kohaldas materiaalõiguse normi õigesti. VÕSRS § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. VÕSRS § 23 alusel võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1. juulit 2002. Kuna hüvitis maksti välja 09.07.2001, kohaldas maakohus õigesti TsK § 477 sätteid. Asjaolu, et kohtuotsuse põhjenduste iga lõik ei sisalda viidet õigusnormile, ei võimalda teha apellandi soovitud järeldust. Kohtuotsuse põhjendused ei ole seetõttu paljasõnalised. Ka asjaolu, et kindlustushüvitise väljamaksmine võis tekitada kostjas lootust, et raha jääbki talle, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Apellandi viide tsiviilsuhete püsivusele ei ole selles kontekstis asjakohane. Ekslikult (alusetult) väljamakstud summad tuleb saajal maksjale tagastada.
Ü. Jänes
G. Kivinurm
M. Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.