Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.november 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-2252
Tsiviilasi
xx AS hagi OÜ xxx vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXe AS (äriregistrikood xxx, asukoht xxxx, Tallinn) Hageja esindaja Diana Sotnikova Kostja OÜ XX (äriregistrikood xxx, asukoht xxxx linn, Harjumaa) Kostja esindaja v adv A.Hallmägi
Kohtuistungi toimumise aeg
17.10.2006. a
Välja mõista OÜ-lt XX XXe AS-i kasuks 12 657,40 kr (kaksteist tuhat kuussada viiskümmend seitse krooni ja 40 senti). Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt XX XXe AS-i kasuks menetluskuludena riigilõiv 1050,00 kr (üks tuhat viiskümmend krooni). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
20.05.2001.a. toimus liiklusõnnetus, kus V K juhitud sõiduk Audi A6 riiklik reg nr 048ANY ja haagis Tiki Treiler C-300 (riiklik reg nr 857 BX, omanik Kostja) kaotas juhitavuse ja paiskus kraavi. 12.06.2001.a. pöördus Kostja Hageja õiguseellase AS BICO-Leks Kindlustuse poole taotlusega hüvitada antud liiklusõnnetusega põhjustatud kahju summas 12 657,40 kr. 06.07.2001.a. Hageja õiguseellane otsustas välja maksta Kostjale taotletud kahju.
Tsiviilasi nr 2-05-2252
09.07.2001.a. maksti Kostjale välja antud hüvitis.
Hageja palub Kostjalt välja mõista 12 657,40 kr ja Hageja kohtukulud 1050,00 kr. Hageja leiab, et Kostjale oli tema taotletud hüvitis välja makstud õigusliku aluseta. Vastavalt tol ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 27 lg 3 p 2 ei kuulunud hüvitamisele liiklusõnnetuse põhjustanud juhi poolt juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekkinud kahju. Kuna V K juhtis nii sõidukit Audi A6, kui ka sellega ühendatud haagist, siis ei olnud Hageja õiguseellasel õiguslikku alust antud kahju Kostjale hüvitada. Seega on Kostja poolt lausetu rikastumisega ja Kostjalt tuleb välja mõista talle makstud hüvitis TsK § 477 alusel.
Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostjale väljamakse tegemise aluseks oli Hageja 06.07.2001.a. otsus kahju hüvitamise kohta, mis ei ole siiani tühistatud ja seega Hageja väited alusetust väljamaksmisest on põhjendamatud. Samuti Kostja leiab, et kuna tsiviilsuhetele on omased püsivus, siis Kostjal on õiguspärane ootus, et kord väljamakstud hüvitis jääbki talle. Samuti ei ole kohaldatav Hageja nõude alusena TsK § 477, mis on käesolevaks ajaks kehtivuse kaotanud.
Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Liikluskindlustuse seaduse (1995, kehtis kuni 01.06.2001.a.) § 27 lg 3 p 2 kohaselt ei hüvitata liikluskahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi poolt juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud liikluskahju. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. VÕSRS § 23 alusel võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1. juulit 2002. TsK § 477 lg 1 alusel isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Vastavalt esitatud asjaoludele on poolte vahel vaidlus selles, kas Hagejal on tagasinõude õigus Kostjale välja makstud hüvitise osas ja millise seaduse alusel see toimub. Vastavalt esitatud asjaoludele osales Kostjale kuulunud haagis liiklusõnnetuses olles kinnitatud liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki Audi A6 külge. Seega oli antud haagis liiklusõnnetuse põhjustanud juhi poolt juhitav. Nagu kehtestas liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKS § 27 lg 3 p 2, ei kuulunud LKS alusel hüvitamisele kahju, mis tekitati liiklusõnnetuse
Tsiviilasi nr 2-05-2252
põhjustanud juhi poolt juhitud sõiduki omanikule. Seega puudus Hagejal õiguslik alus hüvitada Kostjale liikluskahju. Kuna puudus õiguslik alus sellise kahju hüvitamiseks, siis on Kostjale hüvitise maksmine toimunud ilma õigusliku aluseta. Tulenevalt VÕSRS § 2 ja 23 kuulub antud vaidluses kohaldamisele väljamakse tegemise ajal kehtinud seadus st tsiviilkoodeks. TsK § 477 lg 1 alusel kuulub Kostja poolt saadud hüvitis tagastamisele, kuna sellise hüvitise saamiseks puudus Kostjal õiguslik alus. Kostja väited seoses sellega, et Hageja poolt on tühistamata vaidlusaluse väljamakse tegemise aluseks olev 06.07.2001.a. otsus (tl 11) ja seetõttu ei ole väljamakse tegemise alus äralangenud, ei ole kohtu arvates põhjendatud. Hageja poolt tehtud 06.07.2001.a. otsus Kostjale väljamakse tegemise kohta ei ole õiguslikku alust loovaks otsuseks, millest tuleneks Kostja õigus nõuda hüvitise maksmist ja mille tühistamine oleks vajalik, et sellise makse tegemise alus ära langeks. Antud otsuse näol on tegemist Hageja sisemisest korraldusest johtuva otsustusega, mis vaid konstateerib seadusest tuleneva (antud juhul LKS) õigusliku aluse olemasolu ja hüvitamisele kuuluva summa suuruse. Kahju kannatanu hüvitise nõudmise aluseks on seadus, mis määrab hüvitamisele kuuluva kahju ja selle ulatuse. Antud juhul selline seadusest tulenev alus aga puudub ja seda ei mõjuta Hageja otsus, millest Hageja on sisuliselt nii pretensiooni kui hagi esitamisega taganenud. Kostja viited tsiviilsuhete püsivuse osas on kohtu arvates küll õiged, kuid antud vaidluse seisukohalt sisutud. Tõepoolest tsiviilsuhteid reguleerides seadus seab muuhulgas eesmärgiks stabiilsuse tagamise tsiviilsuhetes, kuid see on vaid üks nende suhete reguleerimise eesmärkidest. Kõigi nende eesmärkide ühildamise ja nende prioriteetsuse vahel valimise tulemusena on seadusandja kehtestanud reeglistiku, mida tuleb ka järgida. Antud juhul seadusandja on võimaldanud ekslikult mingi soorituse teinud isikul oma sooritus tagasi nõuda, mida Hageja ka kasutas. See, et Hagejale antud õigus piirab Kostja poolt esile toodud hüve – tsiviilsuhete stabiilsust / püsivust, on seadusandja otsustus. Samast alusest tuleneb ka Kostja väidetud õiguspärase lootuse purunemine.
Tulenevalt sellest, et antud vaidlus on kohtule esitatud enne 01.01.2006.a., siis TsMS (2006) RS § 3 kuulub menetluskulude osas kohaldamisele TsMS (1998). TsMS (1998) § 60 lg 1 alusel kuulub Kostjalt väljamõistmisele Hageja poolt tasutud riigilõiv 1050,00 kr. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.