1.Välja mõista Xxxx Xxxx kasuks kahju 665 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 16,76 eurot ja alates 03.07.2017 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (665 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Menetluskulud jätta Xxxx kanda.
3.Määrata kindlaks Xxxx maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xxxx Xxxx kasuks välja menetluskulud 125 eurot.
Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xxxx Xxxx tasuda
hüvitamisele
kuuluvatelt
menetluskuludelt
(125
eurot)
viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (03.07.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Xxxx(hageja) esitas 05.04.2017 maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu kahju 665 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 3,94 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 18.10.2016 Tallinnas Tondi K-Rauta ja Tammsaare tee 47 vahelisel teelõigul hageja ja kostja poolt juhitud sõidukite (hageja sõiduk numbrimärgiga xxxx, kostja sõiduk numbrimärgiga xxxx) vahel liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja. Hageja kasutas sõidukit numbrimärgiga xxxx taksoteenuste osutamiseks. Liiklusõnnetuse tagajärjel oli hageja sõiduk perioodil 18.10-22.11.2016 Osaühingus Xxxx remondis. Sama ajavahemiku jooksul tasus hageja sõiduki rendimakseid XxxxOÜ-le ning oma majandustegevuse jätkamiseks rentis hageja OÜ-lt Xxxx asendussõiduki. Hagejale tekkinud kahju seisneb asendussõiduki renditasus, mida sõiduki kindlustuspoliis ei kata. 23.02.2017 toimus poolte vahel kirjavahetus, milles hageja mh pikendas võlgnevuse tasumise tähtaega kuni 09.03.2017. 09.03.2017 elektronkirjas tunnistas kostja hagejale oma võlgnevust ning 10.09.2017 tasus võlgnevusest üksnes 10 eurot. Hageja leiab, et 09.03.2017 kostja elektronkirja saab lugeda võlatunnistuseks. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et 18.10.2016 toimus Tallinnas Tondi K-Rauta ja Tammsaare tee 47 vahelisel teelõigul liiklusõnnetus. Kostja tunnistas süüd liiklusõnnetuse teates, kuna rikkus liiklusseaduse (LS) § 33 lg 2 p-s 8 sätestatud sõidukijuhi kohustust. Kostja märgib, et põhjustas liiklusõnnetuse ettevaatamatusest, mitte aga tahtlikult. Kostja leiab, et tema tegevuses puudub õigusvastasus. Kostja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg-le 3, mille kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kostja märgib, et LS § 33 lg 2 p-i 8 eesmärk ei ole kaitsta hageja kutsetegevust taksoteenuse osutamisel. Kostja leiab, et ta ei ole vastutav VÕS § 1043 alusel ning seetõttu ei saa hageja tugineda ka VÕS § 127 lg 1 sättele, kuna VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lisaks ei nõustu kostja hageja seisukohaga, et 09.03.2017 saadetud elektronkirja näol on tegemist võlatunnistusega. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et 18.10.2016 toimus Tallinnas Tondi K-Rauta ja Tammsaare tee 47 vahelisel teelõigul hageja ja kostja poolt juhitud sõidukite (hageja sõiduk numbrimärgiga xxxx, kostja sõiduk numbrimärgiga xxxx) vahel liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja (tl 6). Hageja nõuab kostjalt asja kahjustamisest tuleneva varalise kahju hüvitamist.
5.Esmalt märgib kohus, et hageja nõude aluseks ei ole VÕS §-st 30 tulenev võlatunnistus. Pooled on suhelnud elektronkirja teel, kus kostja selgitab, et ta ei keeldu maksmisest, kuid tal ei ole vaba raha (tl 18-23 pöördel). Samuti on kostja tasunud hagejale 10 eurot (tl 55). Vaatamata sellele ei ole võlatunnistusest tuleneva nõude eeldused täidetud, sest kostja ei tunnista sõnaselgelt hagis nõutava kohustuse olemasolu ning VÕS § 30 lg 2 järgi peab kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus olema kirjalikus vormis (kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 järgi peab kirjaliku vormi puhul tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud.
6.Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja ei vaidlusta, et oli liiklusõnnetuse põhjustajaks ning selle tagajärjel sai kahjustada hageja juhitud sõiduk. Kostja teo õigusvastasuse aluseks saab olla VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 7, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus on nõude võimalikku kvalifikatsiooni menetlusosalistele selgitanud (vt 07.06.2017 elektronkiri, tl 50).
7.Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
8.Hageja nõuab kostjalt asendussõiduki kulutusi 665 eurot. VÕS § 132 lg 4 kohaselt kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Hageja on tõendanud, et kasutas sõidukit taksoteenuse osutamiseks ning rentis asendussõidukit perioodil 20.10.-18.11.2016 tasu 675 euro eest (tl 14-15 pöördel). Kostja on sellest tasunud 10 eurot.
9.Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, sest hageja ei ole sõiduki omanik. Hageja on sõiduki rentnik (tl 8-11). Omandiõiguse sisu hulka kuulub omaniku õigus tema omandis olevat asja vallata ja kasutada ning omandi rikkumise tagajärjeks võib olla kahjustatud asja kasutusvõimaluse kaotus. Asja valdaja nimetatud alusel kahju hüvitamist nõuda ei saa.
10.Samas on hageja tuginenud kaitsenormi rikkumisele (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Liiklusseaduse (LS) § 33 lg 1 järgi juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või
ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid (LS § 33 lg 2 p 8). Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel.
11.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
12.Hageja nõuab kostjalt viivist alates 10.03.2017 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja viivise nõue on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sissenõutavaks muutunud viivis on 16,76 eurot. Menetluskulud
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
14.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot. Hageja nõuab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskuludelt viivist. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.