Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2007.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-18057
Tsiviilasi
xxx avaldus välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Menetluse algataja
xxx
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja xx (elukoht xxx );
esindajad
Puudutatud isik xxx (samuti, isikukood xxx, elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
6. juuni 2007.a
Kohtuistungil osalenud isikud
puudutatud isik xxx tõlgi Eevi Pant’i juuresolekul
riigituludesse, mis kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber 2900078444 ning selgitus: “xxx, tsiviilasi nr 2-07-18057, riigilõiv“. Riigilõiv tuleb riigituludesse tasuda määruse jõustumisest 15 päeva jooksul. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki toimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest.
Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 08.05.2007 Harju Maakohtule tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumist saabunud Jaroslavli oblasti Rõbinski Linnakohtu 27.03.1997 kohtuotsuse xxx elatise väljamõistmise kohta. Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on Vene Föderatsiooni Jaroslavli oblasti Rõbinski Linnakohus teinud 27.03.1997 otsuse, millega on xxx välja mõistetud xxx kasuks alimendid kahe lapse 29.11.1982 sündinud poja xxx ja 05.05.1985 sündinud poja xxx ülalpidamiseks kõikidest mis tahes liiki sissetulekutest 1/3 osas alates 16.01.1997 kuni laste täisealiseks saamiseni. Avaldusele on juurde lisatud tõendid selle kohta, et Vene Föderatsiooni territooriumil nimetatud otsust täidetud ei ole, kohtuotsus jõustus 07.04.1997 ja see kuulub täitmisele ning xxx teavitati õigeaegselt ja nõutavas vormis asja kohtulikust arutelust ja temale anti kätte hagiavalduse koopia. xxx on ära kuulatud ning tema seletuse kohaselt on peaaegu 10 aastat möödunud ja ta ei mäleta täpselt, kuid tema hagiavaldust ja kohtukutset ei ole saanud. Ta ei tea, et selline kohtuotsus on tehtud. Ta jättis xxx kogu vara ja on toetanud teda rahaliselt igal võimalusel.
Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 620 lg 2 kohaselt välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (ratifitseeritud 12.05.1993, avaldatud Riigi Teataja 1993, 16, 27), mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist (artiklid 50-58). Avaldusele on lisatud kohustuslikud lisad, mis on sätestatud lepingu artiklis 52: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse, 3) esitatud dokumentide tõestatud tõlked. Täimise korda reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsust täita (artikkel 54). Lepingu artiklis 56 on sätestatud tunnustamisest või täitmisest keeldumise alused. Käesoleval juhul keeldumise aluseid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Kohtu hinnangul vastavad menetletav avaldus ja sellele lisatud dokumendid TsMS
§ 622 lg 1 sätestatud nõuetele. Kohus ei ole tuvastanud TsMS § 620 lg 1 sätestatud otsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist . TsMS § 172 lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, arvestades asjaolusid, leiab, et menetluskulud tuleb jätta xxx kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 21 tuleb avalduse esitamisel välisriigi kohtu otsuse tunnustamiseks või täidetavaks tunnistamiseks tasuda riigilõivu 500 krooni. Kuna riigilõiv on avalduselt tasumata, võib tulenevalt TsMS § 179 lg 1 nõuda riigilõivu riigile tasumist kohtumääruse alusel ka tagantjärele. Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.
Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.