Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-9107
Tsiviilasi
OÜ Sivitrans hagi Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2017 otsus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind Tallinna linna apellatsioonkaebus 1350,85 eurot OÜ Sivitrans apellatsioonkaebus 1350,85 eurot
Kaebuse esitajad ja kaebuse Tallinna linna ja OÜ Sivitrans apellatsioonkaebused liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Sivitrans (registrikood 10327268, asukoht Kauguse tn 7a, Saue linn, 76505 Harjumaa), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov Kostja: Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75014920, asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn), lepinguline esindaja Natalja Kutepova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 13.02.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Sivitrans (hageja) esitas 10.06.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu, kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt vedas hageja ajavahemikul 04.07.2014 - 04.08.2014 viiel korral kahe treilerveokiga ELKE Auto AS-i sõidukeid, kui Tallinnas, Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul kasvava puu oks kriimustas ja muljus treilerveokite ülemisel tasapinnal veetavate sõidukite katuseid (4 Toyota Hiluxi ja 1 Toyota RAV 4).
3.Seoses viie sõiduki katuste taastamisega on hagejale tekkinud kahju 2701,69 eurot. Hageja tõi välja, et Lars Krogius Baltic OÜ on kindlustusfirmana hüvitanud veose omanikule ELKE Auto AS-le 2701,69 eurot ja ekspediitorfirma Assistor AS on rahuldanud Lars Krogius Baltic OÜ regressnõude. Hageja on vedajana hüvitanud Assistor AS-le 2701,69 eurot.
4.Kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 3 ja lg 6 alusel, kuna kostja ei täitnud tee korrashoiu kohustust ja ei kõrvaldanud teelt liiklust ohustavat puuoksa, mis oli lubatust madalam. Puuoks olid kahju tekitamise kohas maapinnast 3,92 m kõrgusel ja kuigi hageja veos oli lubatud 4 m piirides, kriimustas ja muljus puu oks hageja treilerite ülemisel korrusel asetsenud sõidukite katuseid. Kui teele ulatuv puuoks oleks olnud 4,8 m kõrgusel maapinnast, ei oleks hagejale kahju tekkinud.
5.Seadusest tuleneva kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja käitumine on seaduses sätestatud kohustuse rikkumise tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane ja teeomaniku kohustuse eesmärgiks oli hagejale tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lg 3). Süü puudumist peab vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 tõendama kostja. Hageja palub kostjalt välja mõista 2701,69 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks ei ole alust, sest tulenevalt usalduspõhimõttest oli hagejal õigus eeldada, et kostja teedel ei ohusta tee kohale ulatuvad puuoksad veoseid, mille kõrgus on lubatud 4 m piirides. Hageja on spetsialiseerunud autode vedamisele ja tema majandustegevus ei kätke endas riski, et veos võib kahjustuda, kuna puuoksad asuvad liiga madalal.
7.Antud asjas ei ole kohaldatav liiklusseaduse (LS) § 169. Teemaa omanikuna ei vastuta kostja oma kohustuste rikkumise eest väärteomenetluse korras ning seega ei oleks politsei olnud kohustatud väljakutsele reageerima.
8.Hageja ei nõustu kostjaga, et TeeS ei ole kohaldatav, sest puu Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul ei kasva kostja maa peal. Vastavalt TeeS § 2 lg-le 2 on tee koosseisus ka teemaal asuv haljasala.
Kostjate vastuväited hagile
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Hagiavaldus on tõendamata. Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ei ole selged. Hageja on esitanud vastuolulisi andmeid hagi aluseks oleva(te) sündmus(te) arvu, aja ja viisi kohta. Hagiavalduses väidab hageja, et kahjujuhtum leidis aset 18.07.2014. 17.01.2016 istungil esitas hageja tõendi, millest tulenevalt saabusid kahjustatud autod Elke Auto AS-le erinevatel kuupäevadel: 04.07.2014, 18.07.2014, 25.07.2014 ja 04.08.2014. Sellest tulenevalt ei vasta tõele hageja väide, et sündmus toimus 18.07.2014. Hageja ei ole tõendanud, et puuoksad olid hageja poolt väidetud kõrgusel ning et sõidukeid väidetavalt kahjustanud puu kasvas Tallinna linnale kuuluval maal. Ei ole tõendatud, et hageja vara sai kahjustada. Ei ole mõõdetud veoki kõrgust.
11.Tunnistaja PP ütlustest ei ole arusaadav, millal ja millistel asjaoludel toimus puuvõra mõõtmine. Ka ei ole tunnistaja pädev mõõtja. Ei ole tõendatud, et mõõtmise koht on tegelik sündmuskoht. Mõõtetulemus on fikseerimata. Väide, et vaidlusalune puu on ainuke puu hageja autojuhtide marsruudil, ei ole eluliselt usutav ega tõendatud.
12.Hageja oleks pidanud teavitama juhtumist politseid (LS § 169 lg 5).
13.Sündmuste toimumise ajal puudusid nõuded, mille kohaselt puude võrad peavad olema vähemalt 4,8 m kõrgusel teepinnast. Seega puudub kostjal kohustus, millele viitab hageja.
14.Hoolsuskohustust rikkus hoopiski sõiduki juht ning väidetav varaline kahju tekkis sõiduki juhi poolt ebaõigesti valitud kiiruse ja trajektoori tõttu. Kostja leiab, et kohaldamisele kuulub VÕS § 139. Esimese astme kohtu otsus
15.Harju Maakohtu 13.02.2017 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1350,85 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata 1350,85 euro väljamõistmise osas. Maakohus jättis menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda kanda.
16.Pooltel on vaidlus järgnevates asjaoludes: - kas ajavahemikul 04.07.2014 - 04.08.2014 hageja poolt viiel korral kahe treilerveokiga Elke Auto AS-i sõidukeid vedades Tallinnas Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul kasvava puu tee kohale ulatuva võra oks kriimustas ja muljus treileriveokite ülemisel tasapinnal veetavate sõidukite katuseid ja kas hagejale on tekkinud sellega kahju; - kas kostja vastutab Tallinnas Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul kasvava puu tee kohale ulatuva võra okstega hageja poolt veetud sõidukitele tekitatud kahju eest.
17.Kostja kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada Tallinna linnas tänavate korrashoidu (KOKS § 6 lg 1) ning sellise kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju eest on vastutav kohalik omavalitsus. TeeS § 37 lg 1 p-st 3 tuleneb avalikult kasutava tee, sh tänava, omaniku kohustus tagada tee korrasolek. Juhul kui teeomanik on rikkunud TeeS § 37 lg 1 p-st 3 tulenevat kohustust ja ei ole taganud teeohutust ja kui teeomanik ei ole teed liiklemiseks sulgenud või liiklust piiranud (TeeS § 37 lg 2) ning kui siis tekib liiklejal teel liigeldes kahju, on tee omanik vastutav kannatanule tekkinud kahju eest TeeS § 37 lg 6 alusel ja seega on sellise seadusest (TeeS § 37 lg 1 p 3) tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane. Tegemist on seadusest tuleneva vastutusega. Vastutusest vabanemiseks võib kostja tugineda sellele, et ta on teinud kõik mõistlikult eeldatava, et kahju
tekkimist ära hoida või piiranud vastavalt liiklust või sulgenud tee TeeS § 37 lg 2 järgi.
18.Kohus ei nõustu kostjaga, et TeeS ei ole kohaldatav, sest puu Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul ei kasva sõiduteel. Vastavalt TeeS § 2 lg-le 2 kuuluvad tee kooseisu teemaal asuvad kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba. TeeS § 3 kohaselt on teemaa maa, mis on õigusaktidega kehtestatud korras määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigaldamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Kohtule esitatud Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikust tehtud fotost nähtuvalt asub Mustamäe tee ja Forelli tänavaga külgneval haljasalal puu, mille oksad ulatuvad Forelli tänavale (tl 79). Kostja on Mustamäe tee ja Forelli tänava omanik.
19.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011 määrusega nr 39 Lisa 1 kood 1002 on sätestatud, et masinrongi suurim lubatud kõrgus on 4 meetrit. Kuna masinrongi suurim lubatud kõrgus on 4 m, siis TeeS § 37 lg 1 p-st 3 tulenevalt peab Tallinna linn eemaldama tee omanikuna kõik puude oksad, mis ulatuvad sõiduteele ja mis asuvad madalamal kui 4 m.
20.Hageja on tõendanud talle tekitatud kahju suuruse ning hagejale tekkinud kahju ja kostja poolse kohustuse rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohtule esitatud Lars Krogius Baltic OÜ kahjukäsitleja KK 09.01.2017 e-kirjast nähtuvalt leiti hageja poolt AS-le Elke Auto nelja kohaletoimetamise jooksul vigastatuna 5 uut autot: VIN AHTFZ29G909107297, Mudel Hilux, saabumiskuupäev 04.07.2014, rekka nr 014AY; VIM JTMREREV30D053866, mudel RAV4, saabumiskuupäev 18.07.2014, rekka nr 124ASI; VIN AHTFZ29G509115350, mudel Hilux, saabumiskuupäev 25.07.2014, rekka nr 014AYL; VIN AHTFR29G407040491, mudel Hilux, saabumiskuupäev 04.08.2014, rekka nr 014AYL ning VIN AHTFR29G807041806, mudel Hilux, saabumiskuupäev 04.08.2014, rekka nr 014AYL (tl 79 pöördel). 09.01.2017 e-kirjast nähtuvalt on kindlustus kompenseerinud edasimüüjale ja AS Assistor kindlustele vastavalt esitatud regressinõudele järgmiselt: VIM JTMREREV30D053866 kahjustus - katus muljutud (2x), tuuleklaas kriimustatud, summa 750,02 eurot, VIN AHTFZ29G509115350 kahjustus - katus mõlgitud ja kriimustatud, summa 500 eurot, VIN AHTFR29G407040491 kahjustus katus mõlgitud ja kriimustatud, summa 525 eurot; VIN AHTFR29G807041806 kahjustus - katus mõlgitud ja kriimustus, summa 491,67 eurot, VIN AHTFZ29G909107297 kahjustus - katus mõlgitud ja kriimustatud, summa 435 eurot, kogu summa kokku 2701,69 eurot (tl 80). Nimetatud kahju suurust tõendab ka AS Assistor 03.10.2014 esitatud arve hagejale summas 2701,60 eurot (tl 17). Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kahjustada sai hagejale kuulunud treileriveoki ülemisel platvormil paiknenud 5 autot, mille kahjustused seisnesid selles, et autode katused oli mõlgitud ja kriimustatud ning kahju suurus kokku on 2701,60 eurot. Hageja on hüvitanud AS-le Assistor kahju summas 2701,60 eurot.
21.Asjas kogutud tõenditega (mh Tunnistaja PP ütlused, kohtule esitatud foto tl 20, hagiavaldusele lisatud videosalvestis) on tõendatud, et kostja jättis täitmata teeseadusest tulenevad kohustused (puuoksad ulatusid teepinnast 3,92 m kõrgusele) ning ajavahemikul 04.07.2014 - 04.08.2014 treilerveokiga transporditavate sõidukite katused said kahjustada, kui Tallinnas Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul kasvava puu tee kohale ulatuva võra oks kriimustas ja muljus treileriveokite ülemisel tasapinnal veetavate sõidukite katuseid. Juhul kui sõidutee kohale ulatuvad puuoksad oleks asunud vähemalt 4 m kõrgusel, ei oleks puuoksad kriipinud ja muljunud hageja treileri ülemisele platvormile paigaldatud sõidukite katuseid. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud süü puudumist (VÕS § 1050 lg 1). Kostja ei ole tõendanud, et ta tegi kõik mõistlikult eeldatava kahju ärahoidmiseks.
22.Maakohus leidis siiski, et hagejale on tekkinud kahju ka hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu ja kohus peab õigeks kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel 50% ulatuses vähendada. Pärast 04.07.2014 AS-le Elke Auto ühe autojuhi poolt kahjustatud katusega sõiduki üleandmist ja 18.07.2014 teise autojuhi poolt kahjustatud katusega sõiduki üleandmist oleks pidanud hageja olema eriti hoolas ja viivitamatult välja selgitama, kuidas on nimetatud autode kahjustused tekkinud. Hageja hakkas sõidukite kahjustuse põhjuseid välja selgitama alles siis, kui juba 5 auto katused olid Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmiku läbimisega seoses kahjustada saanud. Kuna hageja tegeleb igapäevaselt AS-le Elke Auto sõidukite transpordiga, siis pidid hageja autojuhid olema teadlikud Mustame tee ja Forelli tänava ristmikul tee ääres asuvast suurest puust ja sellest, et puu oksad ulatuvad sõiduteele ning seega pidid olema ka ise hoolsad märkamaks, kas sõiduteele ulatuvad puuoksad riivavad treileris veetavaid autosid või mitte. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1350,85 eurot. Kostja apellatsioonkaebus
23.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles hagi rahuldati ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
24.Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning hageja seisukohad sündmuse toimumise asjaolude kohta põhinevad oletustel. Hageja väited sündmuse toimumise kohta on olnud vastuolulised. Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et sündmus toimus just Forelli ja Mustamäe tee nurgal asuva puu alt läbi sõites. Asjaolu, et tunnistaja PP on hageja töötaja seab kahtluse alla tunnistaja erapooletuse. PP ütlustest nähtub, et väidetav sündmuskoht oli määratletud oletuste alusel. Ei ole tõendatud, et puuoksad olid hageja poolt väidetud kõrgusel. Mõõtmine toimus kalibreerimata mõõteriistaga ebapädeva mõõtja poolt erapooletute isikute osavõtuta. Hageja poolt on rikutud LS § 169 lg-t 5. Puudub põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel (VÕS § 127 lg 4).
25.Ebaõige ja põhjendamatu on kohtu järeldus, et kuna masinrongi suurim lubatud kõrgus on 4 meetrit, siis TeeS § 37 lg 1 p-st 3 tulenevalt peab Tallinn linn eemaldama tee omanikuna kõik puude oksad, mis ulatuvad sõiduteele ja mis asuvad madalamal kui 4 m. Sellist kohustust seadusest ei tulene. Kostja kohustuseks on üksnes teel liiklust ohustava või nähtavust piirava eemaldamine, seadusega ei ole kehtestatud minimaalne lubatud puuvõra kõrgus.
26.Ebaõige on kohtu väide, et puuvõrad olid tee kohal 3,8 m kõrgusel. Tunnistaja P ütluste kohaselt olid puuvõrad kõrgusel 3,92 m, kuid ka see ei ole objektiivne mõõtetulemus, kuna mõõtmine toimus ebapädeva mõõtja poolt kalibreerimata mõõteriistaga. Seega puuduvad objektiivsed tõendid puuvõra kõrguse kohta.
27.Hoolsuskohustust rikkus hoopis sõiduki juht, kuna valis vale kiiruse ja sõidutrajektoori (LS § 33 lg 2 p 8, VÕS § 792 lg 1).
28.Juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis palub kostja vähendada hageja lepingulise esindaja kulu. Hageja esindaja kulud seoses õigusabiteenuse osutamisega on ebaproportsionaalsed ning ei vasta õigusabiteenuse kvaliteedile. Tegemist ei ole keeruka asjaga. Hageja esindaja ei suutnud iseseisvalt välja tuua ei hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega hagi õiguslikku alust. Õigusabi kvaliteedile pidi ka kohus osundama oma määruses. Tunnihind 100 eurot ei vasta juristi kvalifikatsioonile. Tegemist on vandeadvokaadi tunnitasu määraga. Ka töötundide arv (14 h) on liialdus. Kohtumenetlus kestis nii pikalt just seetõttu, et
hageja esindaja ei suutnud õigeaegselt hageja nõudeid ja taotlusi esitada ning seda tuleks menetluskulude kindlaksmääramisel ka arvestada (TsMS § 169 lg 1). Hageja apellatsioonkaebus
29.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
30.VÕS § 139 lg 1 alusel ei ole võimalik vähendada hüvitist 50 %, sest kahjustatud isiku osa ei saa olla sama suur, kui kahju tekitamise eest vastutava isiku osa. Kohus ei saanud vähendada hüvitist põhjusel, et veokite juhid ei olnud hoolsad ja ei märganud, et teele ulatuvad puuoksad riivavad treileris veetavaid autosid, sest VÕS § 139 lg 1 mõttes ei ole tegu kahju tekkimisega hagejast tulenevatel asjaoludel. Juht on hooletu, kui ta on rikkunud liiklusseadust, mida veokijuhid teinud ei ole. Treileri ülemiste tehaseautode katuste puutumine vastu probleemse puu oksa ei olnud VÕS § 139 lg 1 mõttes oht, mille eest vastutab hageja. Kahjustuste selgitamata jätmine saaks olla hagejast tulenev kahjuhüvitise vähendamise alus, kui kahjustuste selgitamine oleks olnud hageja võimuses ja kui hageja oleks olnud selleks kohustatud.
31.Hageja ei pidanud kontrollima autode katuste korrasolekut veo käigus. Vastavalt VÕS § 774 lg-le 1 oli hageja vedajana kohustatud vedama veose sihtkohta ja andma veose üle. Vastuvõetava veose ülevaatamine on saaja kohustus. Kohus ei ole tuvastanud, millal ELKE Auto AS võttis veose vastu. Ülevaatamise kohustus tekkis saajal veose vastuvõtmisest, mitte veose mahalaadimisel. Ajaliselt sai hageja kahjustustest teada pärast seda, kui ELKE Auto AS võttis veose vastu.
32.Hageja hakkas tegelema kahjustuste päritolu selgitamisega koheselt, kuid kahtlus, et tegu võib olla puuga tekkis siis, kui kahjustatud auto katuselt leiti puukoore tükikesi. Seejärel viitasid veokite juhid probleemsele puule, pärast mida tegi hageja eksperimendi probleemse puu all. Vastustaja seisukoht
33.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
34.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
36.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt veetud autod said kahjustada hagi alusena esileltoodud asjaoludel ja ka kostja vastutab tekitatud kahju eest.
37.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
38.Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus asjaolud õigesti ja asus jõudis põhjendatult järeldusele, et Tallinnas, Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul kasvava puu oksad ulatusid teepinnast 3,92 m kõrgusele ning ajavahemikul 04.07.2014 - 04.08.2014 hageja poolt treilerveokiga transporditavate ELKE Auto AS-le kuuluvate sõidukite katused said kahjustada, kui tee kohale ulatuva võra oksad kriimustasid ja muljusid treileriveokite ülemisel tasapinnal veetavate sõidukite katuseid.
39.Maakohus ei ole sellist järeldust tehes rikkunud menetlusõiguse norme, sh hindas maakohus TsMS § 232 lg 1 järgi kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus tugines seda tehes nii asjaoludele, mille üle pooltel vaidlust ei olnud, kui ka asjaoludele, mille maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel ja seostas oma järeldused asjas esitatud tõenditega. Maakohus tugines tunnistaja PP ütlustele, kohtule esitatud sündmuskoha fotodele ja puu mõõtmise kohta tehtud videosalvestisele ning kindlustusfirma kahjukäsitleja kirjale sõidukite vigastuste kohta.
40.Asjaolu, et tunnistaja PP on hageja töötaja, ei tähenda iseenesest, et tema ütlusi ei saa tõendina arvestada. Kostja ei viita konkreetsetele asjaoludele, mis seaks kahtluse alla tunnistaja erapooletuse. PP ütluste kohaselt tegeleb nende ettevõte autotranspordiga ja üheks kliendiks on ELKE Auto AS, kellele nad veavad treileriga uusi autosid mööda Paldiski maanteed, Mustamäe teed ja Forelli tänavat. Mustamäe tee ja Forelli tänava nurgal kasvava puu oksad ulatuvad suuresti autoteele. Sealt läbi sõites kahjustasid nad viie auto katuseid. Autol katusel oli näha puukoore jälgi. Autojuhid ütlesid tunnistajale, et see on ainuke koht, kus see võis juhtuda. Tunnistaja käis isiklikult puud mõõtmas kalibreeritud kõrguslatiga samal päeval, kui vigastused avastati, koos APga, kes oli üks autojuhtidest, kes koormaga puu alt läbi sõitis. Oksad olid kriibitud ja koor oli oksa pealt lahti. Kui oli kindlaks tehtud vastav koht puust, mis kraapis katuseid, toimus mõõtmine. Okste kõrguseks sõidutee kohal mõõtsid nad 3 m ja 92 cm. Paldiskist välja sõites oli autokoorma maksimaalne kõrgus 4 meetrit. Tunnistaja kinnitusel mõõtsid nad mõõtmislatiga, mis on treileri tootja kaasa antud mõõteriist, millega saab autojuht alati kontrollida enne aiast välja sõitmist oma koorma kõrgust (tl 84 pöördel ja 85).
41.Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda seda, et maakohus on jõudnud sellistele järeldustele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kostja on küll heitnud maakohtule ette tõendite väärat hindamist, kuid seejuures ei ole ka kostja ise toonud apellatsioonkaebuses esile, millised tõendid jättis maakohus hindamata ja milliste tõendite alusel tuleks asuda maakohtust erinevale seisukohale.
42.Kolleegiumi arvates tuvastas maakohus õigesti ka kostja vastutuse.
43.Hageja heidab kostjale ette Tallinna linnale kuuluva avaliku tee korrashoiu nõuete tagamise kohustuse rikkumist ehk tegevusetust ja seepärast saaks kostja vastutus põhineda kas kaitsenormi (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) või käibekohustuse rikkumisel. Mõlemal juhul rakendub delikti üldkoosseisu struktuur, mille järgi tuleb esmalt tuvastada tagajärg ehk tekkinud kahju. Seejärel tuleb teha kindlaks kaitsenormist või käibekohustusest tuleneva kohustuse olemasolu ja selle rikkumine, põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud tagajärje vahel ning kahju tekitaja süü. Poolte vaheline tõendamiskoormis jaotub seejuures selliselt, et kahju olemasolu ja kostjal kaitsenormist või käibekohustusest tuleneva käitumisstandardi järgmise kohustust ning põhjusliku seose olemasolu peab tõendama hageja. Kaitsenormist või käibekohustusest tuleneva kohustuse täitmist ehk õigusvastasuse ja välise hooletuse puudumist ning ka süü subjektiivsete komponentide ehk deliktivõime puudumist ja sisemise hoolsuse järgmist peab tõendama kostja.
44.Tagajärje osas ei ole vaidlust selles, et hageja on kanntanud kahju tulenevalt sellest, et tal tekkis vahetu vedajana kohustus hüvitada vedamisel kahjustada saanud sõidukite omanikule autode remondikulu.
45.Kostjal lasunud objektiivse käitumisstandardi tuvastamise osas on maakohus põhjendatult tuginenud TeeS § 2 lg-le 2, mille kohaselt kuuluvad tee kooseisu teemaal asuvad kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba, TeeS § 37 lg 1 p-le 3, millest tuleneb avalikult kasutava tee, sh tänava, omaniku kohustus tagada tee korrasolek, sealhulgas kohustus kõrvaldada teelt liiklust ohustav istandik, puu või põõsas ning TeeS § 37 lg-le 6, mis sätestab tee omaniku vastutuse TeeS § 37 lg 1 p 3-st tuleneva kohustuse rikkumisel. Kuna antud juhul kahjustas veost liiga madalal asuv puuvõra, tugines makohus õigesti ka Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011 määrusele nr 39 Lisa 1 kood 1002, mis sätestab et masinrongi suurim lubatud kõrgus on 4 meetrit. Sellest tulenevalt ulatub kostja liiklust ohustavate puude kärpimise kohustus vähemalt selle kõrguseni ja TeeS § 37 lg 1 p-st 3 tulenevalt peab Tallinna linn eemaldama tee omanikuna kõik puude oksad, mis ulatuvad sõiduteele ja mis asuvad madalamal kui 4 m. Olukorras, kus kostjal neid nõudeid tagada võimalik ei olnud, tuli kostjal ohutu liiklemise tagamiseks tähistada liikluspiirang liikluskorraldusvahenditega (TeeS § 37 lg 1 p 4).
46.Küsimuse osas, kas kostja on viidatud kaitsenormidest tulenevaid teeomaniku kohustusi rikkunud, tuleb pidada silmas kostja tõendamiskoormist ja lähtuda eeldusest, et kostja on hageja esile toodud kaitsenorme ja nendest tulenevat käitumisstandardit rikkunud. Et seda eeldust ümber lükata, oleks kostja pidanud esitama tõendeid selle kohta, et tee vastas TeeS § 37 lg 1 p 3 nõuetele, see tähendab tagatud oli lubatud kõrgusega autorongi ohutu liiklus. Kostja ei ole tõendamiskoormist täitnud. Kuna kostja ei ole toonud esile ka ühtegi VÕS § 1045 lg 2 järgselt õigusvastasust välistavat asjaolu, tuleb eelneva kokkuvõtteks lugeda, et kostja on kõnealuseid kaitsenorme rikkunud ning tema käitumine on olnud VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi õigusvastane ja VÕS § 1050 lg 1 järgi väliselt hooletu.
47.VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. Kõnealusel juhul esineb kostjapoolse kaitsenormi rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos, kuna kaitsenormidest tulenenud kohustuste täitmisel ehk sõidutee kohale ulatuvate puuokste äralõikamise korral, ei oleks puu oksad sõidukite katuseid ära kraapinud ja sellega põhjustatud kahju tekkinud. Samuti oli rikutud kaitsenormide eesmärgiks ringkonnakohtu hinnangul hagejale tekkinud kahju ära hoida.
48.Vaatamata kostja rikkumisele, on ringkonnakohus maakohtuga ühte meelt selles, et tekkinud tagajärjele on aidanud kaasa ka hageja autojuhtide käitumine, kes ei olnud hoolsad ega märganud, et teele ulatuvad puuoksad riivavad treileris veetavaid autosid.
49.Ebaõige on hageja seisukoht, et VÕS § 139 lg 1 alusel ei ole võimalik vähendada hüvitist 50 %, sest kahjustatud isiku osa ei saa olla sama suur, kui kahju tekitamise eest vastutava isiku osa. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 kohaselt ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kuna poolte osaluse täpset kaalu kahju põhjustamises ei ole võimalik kindlaks teha ning seda saab praegusel juhul eelduslikult pidada võrdseks, nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetava kahju hüvitise suurust 50% ulatuses.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, vaid märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast otsuste jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele hindab maakohus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.
51.Seoses mõlema poole apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.