Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Pooltel on vaidlus järgnevates asjaoludes: 1) kas ajavahemikus 04.07.2014 kuni 04.08.2014 hageja poolt viiel korral kahe treilerveokiga nr xxxx ja nr xxxx Elke Auto AS-i sõidukeid vedades Tallinnas Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul kasvava puu tee kohale ulatuva võra oks kriimustas ja muljus treileriveokite ülemisel tasapinnal veetavate sõidukite 4 Toyota Hilux’i ja 1 Toyota RAV 4 katuseid ja kas hagejale on tekkinud sellega kahju. 2) kas kostja vastutab Tallinnas Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul kasvava puu tee kohale ulatuva võra okstega hageja poolt veetud sõidukitele tekitatud kahju eest. Hageja leiab, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest vastavalt Teeseadusele (edaspidi TeeS), kuna kostja ei täitnud tee korrashoiu kohustust ja ole kõrvaldanud teelt liiklust ohustavat puuoksa, mis oli madalam kui 4,8 m teepinnast.. Seega on hageja nõue suunatud seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamisele. Kostja leiab, et sündmuste toimumise ajal puudusid nõuded, mille kohaselt puude võrad peavad olema vähemalt 4,8 m kõrgusel teepinnast. Seega puudub kostjal kohustus, millele viitab hageja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja- teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla – või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Kohus leiab, et kostja kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada Tallinna linnas tänavate korrashoidu ning sellise kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju eest on vastutav kohalik omavalitsus. Täpsemalt reguleerib tänavate ja teed korrashoiust tulenevaid kohustusi teeseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. TeeS § lg 1 kohaselt teeseadus sätestab tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. TeeS § 2 lg 1 järgi tee on tänav sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. TeeS § 4 lg 1, 3 ja § 51 lg 1 järgi on tänavana avalik tee kohaliku omavalitusele kuuluv tee. Seega TeeS § 51 järgi loetakse kohalikuks teeks muuhulgas tänavat. TeeS § 10 lg 1 järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 14 sätestab, et teehoiuna käsitletakse muuhulgas tee ja teekaitsevööndi hooldamist, mida vastavalt TeeS § 25 lg 3 on kohustatud korraldama kohalikel teedel valla- või linnavalitsus. TeeS § 37 lg 1 p 3 kohaselt peab avalikult kasutatava tee omanik kõrvaldama teel liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud. TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, st siis kui tee on liiklemiseks suletud või on sellel liiklemine piiratud, kuna on ohtlik liiklemiseks tulenevalt tema olukorrast.

Eeltoodud TeeS § 37 lg 1 p 3 tuleneb seega avalikult kasutava tee, sealhulgas tänava omaniku kohustus tagada tee korrasolek ja selle kohustuse eesmärk on eelkõige sama seaduse § 10 lg 1 tuleneva saavutamiseks ja tagamiseks - st selleks, et teel liiklemine oleks tee seisundist tulenevalt igati ohutu liiklejaile ja et hoida ära selle kaudu liiklejatele tekkiv kahju. Juhul kui teeomanik on rikkunud TeeS § 37 lg 1 p 3 tulenevat kohustust ja ei ole taganud sama seaduse § 10 lg 1 tulenevat teeohutust selle liiklemiseks ja kui teeomanik ei ole teed liiklemiseks sulgenud või liiklust piiranud (TeeS § 37 lg 2) ning kui siis tekib liiklejal teel liigeldes kahju, on tee omanik vastutav kannatanule tekkinud kahju eest TeeS § 37 lg 6 alusel ja seega on sellise seadusest (TeeS § 37 lg 1 p 3) tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 1045 lg1 p 7 järgi õigusvastane. Teeomaniku vastutus on TeeS ülalmärgitud sätetest tulenevalt vastutus, mis ei põhine VÕS § 1043 kohaselt, mitte süül, vaid seadusest tuleneval vastutusel. Vastutusest vabanemiseks võib kostja tugineda sellele, et ta on teinud endast kõik mõistliku, et kahju tekkimist ära hoida, samuti sellele, et ta on piiranud vastavalt liiklust või selle sulgenud teen TeeS § 37 lg 2 järgi. Seega tuleb kohtu kõigepealt tuvastada, kas 04.07.2014 kuni 04.08.2014 hageja poolt viiel korral kahe treilerveokiga nr xxxx ja nr xxxx A-le Elke Auto sõidukeid vedades kriimustas ja muljus treileriveokite ülemisel tasapinnal veetavate sõidukite 4 Toyota Hilux’i ja 1 Toyota RAV 4 katuseid Tallinnas Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul kasvava puu tee kohale ulatuva võra oks. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Xxxx on andnud järgmiseid ütluseid: “Hageja on minu tööandja. See oli 2014 suvel kuupäeva ei mäleta. Meie ettevõtte tegeleb autotranspordiga, sihtotstarbelise auto transport, mis on Paldiskist Tallinna. Meie üheks kliendiks on ELKE Auto AS. Kui me ELKE Autosse läheme, siis sõitsime mööda Paldiski mnt Hipodroomi ristilt keerame paremale Mustamäe teele kuni Forelli ristmikuni ja sealt keerame Forelli tänavale. Seal on meil ELKE auto poolt tehtud spetsiaalne laadimiskoht. Mustamäe tee ja Forelli tänava nurgal kasvab puu. Puuoksad ulatuvad suuresti autoteele. Sealt läbi sõites kahjustasime viie auto katuseid. Mina käisin mõõtmas puud koos kalibreeritud kõrguslatiga. Okste kõrguseks sõidutee kohal mõõtsime 3 m 92 cm. Mis on ilmselgelt vähe, kuna meie veoauto koos koormaga võib olla kõrgus kuni 4 m. Mõõtsin koos Aivo Padariga, kes oli üks autojuhtidest, kes puu alt koormaga läbi sõitis. Mõõtmas käisin samal päeval kui vigastused avastati. Kui käisime mõõtmas, siis treiler seisis puu all. Treileri peale panime Citröen Berlingo, mis panime teisele korrusele auto treileril. Sõitsime autoga puu alla ja nägime, et selle koormaga ei ole võimalik puude alt läbi sõita. Citröen Berlingo ei olnud isegi sellisel kõrgusel kui olid kahjustatud autod./.../Ma mõõtsin sõidutee kohal oleva oksa kõrgust, mis jäi autotreileri trajektoorile. Oksad olid kriibitud ja koor oli oksa pealt lahti. Tlk 76 – see on sama võra, mille küljes olev oks kraapis katuseid. See oks lõigati kuu aja möödumisel pärast meie poolt Tallina linnale nõude esitamist seadusele vastavaks kõrguseks. Ma ei oska öelda kas sellel pildil olev oks on kõrguseks 3,92 m või on seda lõigatud./../Ma sõitsin oma autoga puu alt läbi. Oksad läksid õrnalt vastu autokatust. Kuid juhina mina sõitsin puu alt läbi, siis ma ei tundnud, et puuoksad oleksid auto katust muljunud (tlk 84 pöördel-85). Kohtule esitatud fotost nähtuvalt ulatuvad puu oksad vastu treileri teisel korruse asuva auto katust (tlk 20). Hagiavaldusele lisatud videosalvestusest nähtuval mõõdetakse Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul tee kohale ulatuvate puuokste kõrgust teepinnast ja mõõtmise tulemusena tuvastatakse, et oksad asuvad teepinnast 3,93 m kõrgusel (hagiavaldusele lisatud videosalvestis). Seega on tunnistaja Xxxx, kohtule esitatud foto ja videosalvestisega leidnud tõendamist, et Mustamäe tee ja Forelli ristmiku kõrval asuval haljasalal kasvava puu oksad ulatuvad autoteele, okste kõrguseks sõidutee kohal on mõõdetud 3,93 m, autotreileri trajektoorile jäävad puude oksad olid kriibitud ja koor oli oksa pealt lahti, sealt läbi sõites võis hageja kahjustada treileri teisel korrusel asunud viie auto katuseid.

Kohus peab kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates usutavaks, et hageja poolt ajavahemikus 04.07.2014 kuni 04.08.2014 treilerveokiga nr xxxx ja xxxx transporditavate 4 Toyota Hilux’i ja 1 Toyota RAV 4 katused said kahjustada, kui Tallinnas Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul kasvava puu tee kohale ulatuva võra oks kriimustas ja muljus treileriveokite ülemisel tasapinnal veetavate sõidukite 4 Toyota Hilux’i ja 1 Toyota RAV 4 katuseid. Kohus ei nõustu kostjaga, et TeeS pole kohaldatav, sest puu Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul ei kasva sõiduteel. Vastavalt TeeS § 2 lg 2 tee kooseisu kuuluvad teemaal asuvad kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba. TeeS § 3 kohaselt teemaa on maa, mis on õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigaldamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Kohtule esitatud Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikust tehtavast fotost nähtuvalt asub Mustamäe tee ja Forelli tänavaga külgneval haljasalal puu, mille oksad ulatuvad Forelli tänavale (tlk 79). Kostja on Mustamäe tee ja Forelli tänava omanik. Seega kohaldub käesoleval juhul TeeS. Kostja on küll väitnud, et see puu võis asuda AS-le Elke Auto kuuluval kinnistul, kuid pole selle väite tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011 määrusega nr 39 Lisa 1 kood 1002 on sätestatud, et masinrongi suurim lubatud kõrgus on 4 meetrit. Hageja väitel veoauto kõrgus oli 4 m ja kuna tee kohal asuvad puuvõrad olid 3,80 m kõrgusel, siis need kahjustasid nende alt läbisõitvaid autosid. Kuna TeeS § 37 lg 1 p 3 kohaselt peab avalikult kasutatava tee omanik kõrvaldama teel liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud, siis käesoleval juhul on kostja kohustus eemaldada Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul teele ulatuvad puuvõrad selliselt, et need ei ohustaks liiklust ega nähtavust. Kuna masinrongi suurim lubatud kõrgus on 4 meetrit, siis TeeS § 37 lg 1 p 3 tulenevalt peab Tallinn linn eemaldama tee omanikuna kõik puude oksad, mis ulatuvad sõiduteele ja mis asuvad madalamal kui 4 m. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, mille eest tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Xxxx Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud talle tekitatud kahju suuruse ning hagejale tekkinud kahju ja kostja poolse kohustuse rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja jättis täitmata teeseadusest tulenevad kohustused ning ajavahemikus 04.07.2014 kuni 04.08.2014 Tallinna linnas Mustamäe tee ja Forelli tänavale (sõiduteele) ulatusid puuoksad teepinnast 3,92 m kõrgusel ning kahjustasid puu alt läbi sõitnud treileri teisel korrusel asunud sõidukite katuseid, neid mõlkides ja kriimustades. Juhul kui sõidutee kohale ulatuvad puuoksad oleks asunud vähemalt 4 m kõrgusel, ei oleks puuoksad kriipinud ja muljunud hageja treileri ülemisele platvormile paigaldatud sõidukite katuseid.

Süü puudumist peab VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tõendama kostja. Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud süü puudumist. Kostja ei ole tõendanud, et ta tegi kõik mõistlikult eeldatava kahju ärahoidmiseks. Kostja leiab, et kohaldamisele kuulub VÕS § 139. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitis ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Asja materjalidest nähtuvalt sõitis hageja Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul kohale ulatuva puu alt läbi 5 korda ning sõidutee kohale ulatuvate puu okstega kahjustati treileri teisele korrusele paigaldatud sõiduauto katuseid. Asja materjalidest nähtuvalt oli tegemist 2 erineva autojuhiga. Hageja leiab, et VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks ei ole alust, sest tulenevalt usalduspõhimõttest oli hagejal õigus eeldada, et kostja teedel ei ohusta tee kohale ulatuvad puuoksad veoseid, mille kõrgus on lubatud 4 m piirides. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on esimene kahjustatud sõiduk AS-le Elke Auto üle antud 04.07.2014. Kuigi hageja nimetatud kuupäeval AS-le Elke Auto üle andnud kahjustad katusega sõiduki, on hageja autojuhid jätkuvalt üle andnud 18.07.2014, 25.07.2014 ja 04.08.2014 AS-le Elke Autole kahjustatud sõidukid, mille katuse kahjustused on põhjustatud kokkupuutega Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmikul tee kohale ulatuvate puuokstega. Kohus leiab, et pärast 04.07.2014 AS-le Elke Auto ühe autojuhi poolt kahjustatud katusega sõiduki üleandmist ja 18.07.2014 teise autojuhi poolt kahjustatud katusega sõiduki üleandmist oleks pidanud hageja olema eriti hoolas ja viivitamatult välja selgitama, kuidas on nimetatud autode kahjustused tekkinud. Hageja hakkas sõidukite kahjustuse põhjuseid välja selgitama alles siis kui juba 5 auto katused oli Mustamäe tee ja Forelli tänava ristmiku läbimisega seoses kahjustada saanud. Kuna hageja tegeleb igapäevaselt AS-le Elke Auto sõidukite transpordiga, siis pidid hageja autojuhid olema teadliku Mustame tee ja Forelli tänava ristmikul tee ääres asuva suure puuga ja sellega, et puu oksad ulatuvad sõiduteele ning seega pidid olema ise ka hoolsad märkamaks kas sõiduteele ulatuvad puuoksad riivavad treileris veetavaid autosid või mitte. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale on tekkinud kahju ka hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu ja kohus peab õigeks kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel 50% ulatuses vähendada. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1350,85 eurot. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-st, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Seega on tsiviilasja hind 2 701,69 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi rahuldanud osaliselt, so. 50 ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.