Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Kaia Hälvin
Määruse tegemise aeg ja koht
12.10.2017.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-9107
Tsiviilasi
OÜ Xxxx hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Xxxx (registrikood: xxxx, asukoht xxxx), hageja lepinguline esindaja: Ardi Šuvalov (e-post: [email protected]) Kostja: Tallinna linn, esindaja: Natalja Kutepova (Tallinna Kommunaalamet, asukoht Mündi 2, 15197 Tallinn, e-post: [email protected])
määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Xxxx hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 13.02.2017 kohtuotsusega hagiavalduse osaliselt ja jättis menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda ja 50 % ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsusega jäeti Harju Maakohtu 13.02.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Seega puudub vajadus ringkonnakohtu kulusid rahaliselt kindlaks määrata. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsus jõustus 05.08.2017. Kohus andis 17.01.2017 kohtuistungil pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja kuni 24.01.2017.a. ja repliikide esitamiseks kuni 31.01.2017.a. Hageja esitas 24.01.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja menetluskuluks maakohtus on 1 375 eurot (riigilõiv 275 eurot + õigusabi 1 100 eurot). Kostja esitas vastuväited menetluskuludele 31.01.2017. Kostja leiab, et hageja esindaja kulud seoses õigusabiteenuse osutamisega on ebaproportsionaalsed ning ei vasta õigusabiteenuse kvaliteedile. Hageja esindaja ei suutnud iseseisvalt välja tuua hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega hagi õiguslikku alust. Samas on vastavalt hageja esindaja taotlusele õigusabi tunnihind 100 eurot, mis on vandeadvokaadi ehk kõrgelt kvalifitseeritud juristi töötunni keskmine maksumus lepingu alusel. Selline tunnihind ei vasta juristi kvalifikatsioonile, tegemist ei ole vandeadvokaadiga. Ka töötundide arv 14 tundi on ilmselge liialdus. Kohtumenetlus kestis nii pikalt just seetõttu, et hageja esindaja ei suutnud õigeaegselt hageja nõudeid ja taotlusi esitada. TsMS § 169 lg 1 kohaselt kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Tegemist on kergema ja lihtsama asjaga. Kostja menetluskulude nimekirja tähtaegselt ei esitanud. Kuna kostjat esindas menetluses Tallinna Kommunaalameti koosseisuline töötaja, siis võib eeldada, et kostjal lepingulise esindaja kulud puudusid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 275 eurot vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 50 % ulatuses ehk summas 137,50 eurot välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25).
Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Ardi Šuvalov ei ole advokaat, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 100 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et 100 eurot on vandeadvokaadi töötunni hind, vandeadvokaatide puhul on tunnitasu alati märksa kõrgem. Hageja õigusabikulud -
Hagiavalduse koostamine ja esitamine 10.06.2016.a. - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 3 h ulatuses (arvestades sinna hulka ka hagiga seotud 03.01.2017.a., 09.01.2017.a. täpsustuste aja),
-
Kostja vastusega tutvumine 28.06.2016.a. - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses,
-
Kohtuistugiks ettevalmistamine 11.11.2016.a. - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses,
-
Kohtuistungil osalemine 11.11.2016.a. - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses,
-
Kirjalike taotluste 03.01.2017.a., 09.01.2017.a. ja 01.12.2016.a. koostamine ja esitamine – kohus leiab, et nimetatud toimingutest on põhjendatud üksnes viimane 01.12.2016 tunnistajate ülekuulamise taotlemine, sest teised hagiavaldusega seotud asjaolud pidanuks hageja välja tooma juba hagiavalduses. Kohus pidi hagejale 11.11.2016 istungil selgitama, et hageja peab välja tooma, millisest õigusaktist tulenevat kohustust on kostja rikkunud ja täpsustama ja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. See näitab hageja esindaja mõningast ebapädevust või hooletust. Siinkohal nõustub kohus kostjaga, et TsMS § 169 lg 1 kohaselt kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Seega leiab kohus, et hüvitamisele kuulub üksnes 01.12.2016.a. dokumendi koostamine ja esitamine – 0,25 h ulatuses,
-
Konsultatsioon hagejaga ja kokkusaamine tunnistajaga 17.01.2017.a. on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses,
-
Kohtuistungil osalemine 17.01.2017.a. – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,23 h ulatuses,
-
Lõppseisukohtade koostamine ja esitamine 24.01.2017.a.,1 x 100 + km 0 eurot kokku 100 eurot - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses.
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 8,98 h s.o 898 eurot (8,98 h x 100 eurot), millest 50 % on 449 eurot, millele lisandub riigilõiv 50 % ulatuses summas 137,50 eurot, kokku 586,50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 651 euro ulatuses. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 586,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.