Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

- tasumata liisingumaksed summas 5 413,48 krooni; - kindlustusmaksete võlgnevus summas 2 124 krooni; - hageja poolt kantud vara müügiga seotud otsesed kulutused summas 8 208,26 krooni. Võlgnevus kokku 18 804,22 krooni. 15.12.2005.a. sõlmiti hageja ja AP vahel käendusleping nr XXX, mille alusel võttis kostja AP endale kohustuse tagada solidaarselt võlgnikuga lepingust tulenevate võlgniku kohustuste kohane ja täielik täitmine. Evison Grupp OÜ ja OÜ vahel oli sõlmitud liisinguleping nr XXX, mille objektiks oli sõiduauto XXX, ehitusaastaga XXX (Vara 2). 06.01.2006.a. saatis OÜ kostjale OÜ-le teatise lepingu ülesütlemise kohta. Seoses asjaoluga, et OÜ lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja OÜ andma OÜ-le üle lepingu objektiks oleva vara 2 valduse. Pärast valduse taastamist alustas hageja vara 2 realiseerimist. Hagejal õnnestus võõradada lepingu nr XXX esemeks olnud vara 2 hinnaga 128 813,56 krooni. Vara hind on tasutud hagejale 18.04.2006.a. Kuna lepingu lõpetamisel oli vara jääkmaksumus 171 292,09 krooni, ei katnud vara 2 müügist saadud summa 128 813,56 krooni kogu jääkmaksumuse summat ning jääkmaksumuse summa ja hageja nõude vaheks jäi 42 478,53 krooni. Kostja OÜ lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli järgmine: - vara jääkmaksumuse ning võõrandamisest saadud summa vahe 42 478,53 krooni; - tasumata liisingumaksed summas 25 729,09 krooni; - hageja poolt kantud vara müügiga seotud otsesed kulutused summas 8 128,60 krooni. Võlgnevus kokku 76 336,98 krooni. 18.07.2006.a. sõlmiti OÜ õigused ja kohustused.

ja AS vahel ühinemisleping. Koos ühinemisega läksid üle ka kõik OÜ

27.08.2004.a. sõlmiti OÜ ja AP vahel käendusleping nr XXX, mille alusel võttis AP endale kohustuse tagada solidaarselt võlgnikuga lepingust tulenevate võlgniku kohustuste kohane ja täielik täitmine. Liisingulepingust nr XXXja nr XXX tulenev nõue on kokku 95 141,20 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjatele TsMS § 313 alusel. Kostjad on asja materjalid kätte saanud isiklikult allkirja vastu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg on 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostjad kohtule kirjalikku vastust nende vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p-d 1 ja 4, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2, § 367 lg 1 ja 4. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt § 82 lg 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlg summas 95 141,20 krooni. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. AS-l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas või XXX Hansapangas, viitenumbriks märkida XXX. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.