Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-102974
Tsiviilasi
Nord Collect OÜ hagi Xxxxvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
148 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588, asukoht Tartu maantee 24-20, 10115 Tallinn) Hageja esindaja: Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbürood OÜ, asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, registrijärgne elukoht xxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
2-17-102974
2-17-102974
−
−
−
−
laenulepingu nr xxxx punktide 9.2.1, 9.2.2, 9.2.3 ja 9.2.4 kohaselt on laenu tagasimaksetähtaja ületamise eest enam kui 8 päeva hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele kostja poolt järgnevas ulatuses: laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 22 kalendripäeva – menetluskulud summas 10 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 22 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 36 kalendripäeva – menetluskulud summas 25 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 36 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 66 kalendripäeva – menetluskulud summas 45 eurot (tl 32 pöördel). Kohus leiab, et hageja menetluskulude nõude välistab antud juhul võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 koosmõjus VÕS §-ga 421, millest tulenevalt on tühine kokkulepe, millega võimaldatakse krediidiandjal nõuda tarbijalt maksetega viivitamisel leppetrahvi. Hagiavaldusest nähtuvalt kujutab hageja nõutav võla sissenõudmise kulu endast sisuliselt sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. See ei sõltu tehtud kulutustest ja viivist ületava kahju suurusest, vaid päevade arvust, mille võrra on kostja laenu tagasimaksetähtaega ületanud. Tegemist ei ole viivisega, kuna hageja nõuab viivist lisaks sissenõudmiskulule. Sisuliselt on tegemist leppetrahviga, mille nõudmine ei ole tarbijakrediidilepingu korral antud juhul lubatud. Alates 01.10.2015 reguleerib tarbija poolt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132, kuid sellest tulenevale regulatsioonile ei ole hageja oma nõuet rajanud ega oma nõuet vastavalt põhistanud. Hageja tugineb sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 113 lg 5, kuid pole põhistanud ega tõendanud, et talle tekkinud kahju suurus ületaks viivise. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hageja võla sissenõudmise kulude nõude rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud riigilõivu 75 (tl 54) euro ja õigusabikulu 120 euro (tl 65) väljamõistmist, kokku summas 195 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 195 eurot ning menetluskuludelt (195 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates 25.05.2017 kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.