Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.06.2007.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-28503
Tsiviilasi
AS-i hagi AP`a vastu 4695.19 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS (registrikood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja: RR ( AS, XXX) Kostja: AP (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta AS-i poolt kantud põhjendatud menetluskulud AP`a kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue 03.10.2006.a. esitas AS hagi AP`a vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue AS-i ja kostja vahel 25.03.2002.a. sõlmitud Liitumislepingust nr XXX mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr XXX, kokku summas 2447.60 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja võlg 2347.60 krooni. Kostja ei ole oma kohustust hageja ees nimetatud summa ulatuses täitnud. Vastavalt teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 5.12. pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise periood on hageja andmetel 1374 päeva, kokku summas 4836.48 krooni. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu, vähendab hageja viivise nõuet, nõudes kostjalt viivise tasumist
põhivõlast väiksemas ulatuses, so summas 2347.59 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2347.60 krooni, viivise summas 2347.59 krooni, riigilõivu summas 250.00 krooni, õigusabikulud summas 798.18 krooni ning palub esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 20.10.2006.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja on kohut teavitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud . Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud Liitumisleping nr XXX. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvestusest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 2347.60 krooni ja viivise summas 2347.59 krooni. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja nõue viiviste saamiseks 2347.59 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks oleva teenuste kasutamise üldtingimused, millel väidetavalt viivise nõue põhineb, kehtestati alates 01.01.2006.a., seega pärast viivisenõude tekkimist, mistõttu ei saa olla lepingu osaks. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetava viivise arvestuse aluseks olnud alates 01.01.2006.a. kehtivad teenuste kasutamise üldtingimused tähelepanuta. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 281.71 krooni ulatuses (3 % x 2347.60 krooni x 4 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. 2(3)
Kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista 2629.31 krooni, millest põhivõlg on 2347.60 krooni ja viivis 281.71 krooni. Samuti kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele riigilõiv tulenevalt hagihinnast kooskõlas TsMS § 133 lg 1. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja põhjendatud kulusid tõendavate dokumentidega esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Mare Kõlvart Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.