(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Määruse tegemise aeg ja koht
04.06.2007 a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-25631
Tsiviilasi
RR’i ja VK’i hagi OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja lähetuse päevarahade, lõpparve väljamaksmise ja kinnipidamise hüvitise ning puhkuse kompensatsiooni nõuetes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RR (isikukood XXX); elukoht XXX; Hageja: VK (isikukood XXX); elukoht XXX Hagejate volitatud esindaja jurist MV Kostja: OÜ (reg kood XXX); asukoht XXX; seaduslik esindaja juhatuse liige RP(XXX);
Istungi toimumise aeg ja osavõtjad
28.05.2007 a kell 14.00 Hagejad RR ja VK
Resolutsioon
(TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
tagatiseta viivitamata täidetav
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest TsMS § 415 sätestatu alusel ning korras. Kajale esitatavad vorminõuded kehtestab TsMS § 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud
juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX või Hansapangas (konto nr XXX), mõlemal viitenumber XXX. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.
Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu ja lähetuse päevarahad, lõpparve väljamaksmist ja lõpparve kinnipidamise hüvitist ning puhkuse kompensatsiooni vastavalt kogusummas 203 466 krooni hagejale RR ja hagejale VK kogusummas 203 164,90 krooni. Samuti paluvad hagejad kostjatelt välja mõista hagejate kantud menetluskulud. Kostja 28.05.2007 a kell 14.00 toimunud kohtistungile ei ilmunud, kuigi istungi toimumise ajast ja kohast oli teadlik, mida kinnitab kohtu poolt kostjale saadetud kohtukutse e-kirja teel e-posti aadressile, mille kostja on kohtule eelnevalt teatanud. Kostja mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada. Kostjat on hoiatatud, et mitteilmumisel kohtuistungile võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. Hagejad paluvad hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagejate sõnul on kostja tasunud mõlemale hagejale 40 000 krooni, mistõttu hagejad vähendavad haginõuet nimetatud summa võrra. Haginõude vähendamine on protokollitud ja hagejate poolt allkirjastatud. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista RR’i kasuks summa 163 466 krooni ja VK’i kasuks summa 163 164,90 krooni. Menetluskulud paluvad hagejad kostja kanda jätta.
Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks saamata jäänud töötasu ja lähetuspäevade päevaraha osas on Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) § 69 lg 1, mis sätestab, et kui tööandja seadusevastaselt viib töötaja üle teisele tööle või muudab muid töölepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda ennistamist endisele tööle, samuti muude kokkulepitud töötingimuste taastamist ning kuni nende seaduserikkumiste kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu maksmist. TLS § 119 lg 2 sätestab lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustusena maksta töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. TLS § 82 sätestab töölepingu lõpetamise tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis-
või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu ning sama paragrahvi lõige 2 alusel määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine TLS §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses, maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Puhkuseseaduse § 25 on aluseks puhkuse kompensatsiooni nõudele, sätestades, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1, 2 ja 3 jätab kohus hagejate kohtukulud täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.