Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. juuni 2007. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-16571
Tsiviilasi
Merkel Kaubanduse OÜ (pankrotis) hagi AS-i Trükk vastu 1.738.130, 75 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2006. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Merkel Kaubanduse OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. mai 2007. a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Merkel Kaubanduse OÜ (pankrotis, registrikood xxxxxxxx, asukoht Laada 29, Rakvere), seaduslik esindaja pankrotihaldur Urmas Tross, lepinguline esindaja Reet Relvik Vastustaja AS Trükk (likvideerimisel, registrikood xxxxxxxx, asukoht Ringi 1, Pärnu), lepinguline esindaja Monika Meerents-Luberg Kolmas isik Veronika-Virve Hindre (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x)
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 20. detsembri 2006. a. otsus Merkel Kaubanduse OÜ (pankrotis) hagis AS-i Trükk vastu 1.738.130,75 krooni saamiseks. Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ja avaldusi ning taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
2.septembril 2005. a. esitas Merkel Kaubanduse OÜ (pankrotis) Pärnu Maakohtusse hagi AS-i Trükk vastu 1.738.130, 75 krooni saamiseks. Pärnus x asuv kinnistu kuulus Veronika-Virve Hindrele. 15. aprillil 1999. a. sõlmisid kinnistu omanik ja kostja mitteeluruumi rendilepingu, mille järgi kostja võttis kinnistul asuvad ruumid rendile ajavahemikuks 1. maist 1999. a. kuni 1. maini 2009. a. Lepingu punkti 4. 3 järgi oli kostjal õigus anda ruume allrendile rendileandja nõusolekul, lepingu punkti 4. 4 järgi kohustus kostja kooskõlastama rendileandjaga ruumides tehtavad ümberehitused ning punkti 4. 5 järgi kohustus kostja korvama enda või oma allüürnike tegevuse tagajärjel tekkinud kahjud.
19.märtsil 2003. a. sõlmisid hageja ja kostja allrendilepingu, mille alusel kostja andis osa nimetatud kinnistul asuva hoone ruumidest hageja kasutusse tähtajaga 19. märtsist 2003. a. kuni 1. maini 2009. a. Allrendilepingu punkti 5 kohaselt anti ruumid allrentnikule üle lepingus fikseeritud seisundis. Allrentnikul oli lepingu punkti 7. 1 kohaselt kohustus teha ruumides allrendi eesmärgile vastav remont oma kulul. Lepingu punkti 7. 5 kohaselt läheb omandiõigus parendusetele kostjale tasuta üle nende tegemise momendist. Hageja tegi allrendile võetud ruumidesse parendusi 1.738.130, 75 krooni eest. Kuna hageja ei suutnud lepingujärgseid üürisummasid ja kommunaalkulusid tasuda, lõpetati allrendileping poolte kokkuleppel alates 1. märtsist 2005. a. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt kehtivad allrendilepingust tulenevad varalised kohustused kuni nende täieliku täitmiseni allrentniku poolt. VÕS § 286 kohaselt võib üürnik nõuda parenduste või muudatuste eest mõistlikku hüvitist, kui asja väärtus on parenduste tagajärjel oluliselt suurenenud. Hageja tegevusel on nimetatud hoone väärtus suurenenud asja väärtusena tehtud kulutuste ulatuses, kuna kõik tehtud parendused on jäänud üüriobjektile edasi. Enamik parendusi on kapitaalsed, s. t. parandati hoone põhikonstruktsioone, kasutuskõlblikuks muudeti keldripind, renoveeriti I korruse osa, loodi uued kommunikatsioonisüsteemid ja kogu hoone ventilatsioonisüsteemikeskus. Hageja on teinud kulutusi vajalikus määras ja mõistlikus suuruses ning õiglane on samas suuruses ka välja mõista kostjalt hüvitis hageja kasuks. Haginõue ei ole aegunud, kuna hagi on kohtule postitatud 31. augustil 2005. a. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 19. märtsil 2003. a. sõlmisid pooled allrendilepingu Pärnus X asuva hoone keldriruumide ja esimesel korrusel asuvate ruumide kasutamiseks. Lepingu punkti 7. 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et ruumide mistahes parendusi ja ehitus- ning remonttöid on hagejal õigus teostada üksnes kostja eelneval kirjalikul nõusolekul ning vastavalt lepingu punktile 7. 5 kohustus hageja teostama kõikvõimalikud parendused ja ehitusning remonttööd täielikult oma kulul, kusjuures kulud ei kuulunud hagejale hüvitamisele. Hageja ei ole konkreetsete tööde teostamiseks küsinud kostja kirjalikku nõusolekut ega teavitanud tööde maksumusest. Samuti ei ole hageja tõendanud tehtud tööde maksumust ega asjaolu, et asja väärtus oleks kostja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud. Nimetatud tööde hulgas on ka selliseid parendusi, mida oleks saanud asja kahjustamata ära võtta. Hageja enda tegevuse tarbeks teostatud tööde kogumaksumuseks teostatud tööde akti alusel tuleb lugeda summa 1.100.148,50 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 338 lõike 1 alusel tuleb haginõudele kohaldada aegumist. Allrendi lõpetamise päevaks lugesid pooled kokkuleppe punkti 1 kohaselt 28. veebruari 2005. a., seega pidi hageja nõue olema esitatud hiljemalt 28. augustil 2005. a. Kolmanda isiku seisukoht Kohus kaasas iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel Veronika-Virve Hindre. Kolmas isik leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
20.detsembri 2006. a. otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kohus tühistas hagi tagamise ja jättis menetluskulud hageja kanda.
15.aprillil 1999. a. sõlmiti Veronika-Virve Hindre ja AS-i Trükk vahel rendileping, mille järgi V.-V. Hindre andis AS-ile Trükk rendile Pärnus, X asuvad kontori-, tootmis- ja laohooned üldpinnaga 1000 m2. 19. märtsil 2003. a. sõlmisid vaidluse pooled allrendilepingu, mille kohaselt AS Trükk andis OÜ-le Merkel Kaubandus allrendile Pärnus, X asuva hoone keldrikorrusel paiknevad ruumid üldpindalaga 207, 2 m2 ja esimesel korrusel paiknevad ruumid üldpindalaga 65 m2.
2.septembril 2005. a. esitas OÜ Merkel Kaubandus (pankrotis) hagi AS Trükk vastu allrendilepingu objektile tehtud kulutuste 1.738.130, 75 krooni hüvitamiseks (postitatud 31. augustil 2005. a.). AS Trükk leidis, et hagi on aegunud ja palus jätta hagi rahuldamata. Taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vaheline leping on rendileping, mille suhtes tuleb VÕS § 341 kohaselt kohaldada üürilepingu sätteid ulatuses, mis ei ole rendilepingu osas reguleeritud erisätetega. Kuivõrd VÕS-is ei ole rendilepingust tulenevate nõuete aegumist eraldi sätestatud, tuleb juhinduda VÕS § 338 lõigetest 1 ja 2, mille kohaselt on üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud alates lepingu lõppemisest. Pooltevaheline rendileping lõpetati poolte kokkuleppega alates 1. märtsist 2005. a. Kokkuleppe punkti 2 kohaselt „ poolte teistsuguse kokkuleppe puudumisel kohustub allrentnik hiljemalt allrendilepingu lõppemise päeval s. o. 28. veebruaril 2005. a. allrendilepingu alusel tema kasutusse antud ruumid vabastama ja need koristatult allrendileandjale üle andma“. Seega kokkuleppe punktis 2 esitatud täpsustuse kohaselt oli lepingu viimaseks kehtivuspäevaks 28. veebruar 2005. a., mis oli 2005. a. veebruarikuu viimane päev. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 137 lg. 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00. Seega lõppes pooltevaheline leping 28. veebruaril 2005. a. kell 24.00. Tulenevalt TsÜS § 136 lõikest 3, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Seega aegus pooltevahelises suhtes VÕS § 338 lõikest 1 (koostoimes lõikega 2) tulenev üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõue 28. augustil 2005. a. kell 24.00 ehk pooltevahelise lepingu lõppemise päevast möödunud kuuenda kuu vastaval päeval. Hagiavaldus postitati kohtule edastamiseks 31. augustil 2005. a., seega kolm päeva peale nõude aegumistähtaja möödumist. Tulenevalt TsÜS § 142 lõikest 1 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule taotluse hageja nõude suhtes aegumise kohaldamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lõikele 3 võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja jätta rahuldamata kostja taotlus hagi aegumise kohaldamiseks. Allrendileping poolte vahel lõpetati 15. veebruaril 2005. a. sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe punkti 2 kohaselt pidi allrentnik 28. veebruaril 2005. a. tema kasutuses olnud ruumid vabastama ja need koristatult allrendiandjale üle andma. 28. veebruaril 2005. a. algatas Pärnu Maakohus Merkel Kaubanduse OÜ pankrotimenetluse ja pankrot kuulutati välja
24.märtsil 2005. a. Pankrotihaldur alustas läbirääkimisi AS-i Trükk esindajatega rendilepingu jätkamiseks Xruumides.
11.märtsil 2005. a. saavutati suuline kokkulepe selles, et Merkel Kaubanduse OÜ (pankrotis) jätkab rendipinnal tegevust kuni 30. juunini 2005. a. Tulenevalt kokkuleppest esitas pankrotihaldur Merkel Kaubanduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimesel koosolekul
19.aprillil 2005. a. võlgniku tervendamiskava. Tervendamiskava seisnes selles, et hageja jätkab tegevust renditud pinnal ning tehakse tasaarveldus kostjale tasutava rendi ja hoones tehtud parenduste vahel. Tervendamiskava alusel jätkas apellant renditud pinnal toitlustamist.
28.juunil 2005. a. saatis kostja hageja pankrotihaldurile teate, milles paluti ruumid vabastada
1.juuliks 2005. a. 11. juulil 2005. a. andis pankrotihalduri poolt volitatud isik Eve Moor rendiruumid kostjale üle. Rendilepingu lõppemise tagajärjel tervendamiskava ebaõnnestumise tõttu otsustas võlausaldajate üldkoosolek 18. augustil 2005. a. võlgniku lõpetamise ning
31.augustil 2005. a. esitas pankrotihaldur kostja vastu hagi rendipinnal tehtud parenduste eest hüvitise saamiseks. Aegumise kohaldamisel on kohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS-i sätteid. Kohus on jätnud tähelepanuta TsÜS § 135 lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse ning asjaolu, et veebruarikuus ongi 28 kalendripäeva ning 28. kuupäev on käsitletav kuu viimase päevana, mis annab võimaluse kuudes arvestatava tähtaja määramisel lugeda 6-kuulise tähtaja lõpuks augustikuu viimase kuupäeva ehk 31. augusti. VÕS § 338 lg. 2 näeb ette, et üürniku nõuete aegumise tähtaeg algab lepingu lõppemisest, seega algab aegumine TsÜS § 135 lõike 1 alusel
1.märtsist 2005. a. kella 00.00-st ning 31. augustil 2005. a. ei olnud 6-kuuline tähtaeg möödunud. Kuna ruumid anti üle 11. juulil 2005. a., mitte 1. märtsil 2005. a., ei saanud hagi parenduste nõudes 31. augustil 2005. a. aeguda. Kohus ei ole tuginenud otsuse tegemisel VÕS §-le 29, jättes tähelepanuta hageja seisukoha lepingu lõppemise kohta 1. märtsil 2005. a. ning kostja seisukoha, et leping võis lõppeda 1. märtsil 2005. a. Samuti on kohtu poolt jäetud tähelepanuta asjaolu, et ruumid anti tegelikult üle 11. juulil 2005. a. Taotluse hagi aegumise kohta esitas kostja üllatuslikult kohtuistungil 11. detsembril 2006. a., lähtudes asjaolust, et hagi esitati 2. septembril 2005. a. ning tsiviilasja juures ei olnud postiümbrikku 31. augusti 2005. a. ehk postitamise kuupäevaga. Pooltevahelise rendisuhte lõpetamise asjaolude kindlaksmääramisel rakendub veel TsÜS § 167 lg. 1, mille kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Kuna läbirääkimiste sisuks oli rendisuhte võimalik jätkumine ning uue rendilepingu sõlmimine selliselt, et tasaarvestataks tulevased rendimaksed ja hageja poolt rendiruumidesse tehtud parenduste maksumus, ning kostja lõpetas läbirääkimised 28. juunil 2005. a., tuleb ajavahemikku 1. märtsist 28. juunini 2005. a. lugeda ajaks, mis peatas nõude aegumise. Rendilepingu tegeliku lõppemise kohta saab anda tunnistajana ütlusi Eve Moor. Kohus on rikkunud ka kolmanda isiku õigusi, kuna aegumise kohaldamise taotluse lahendamine toimus kolmanda isiku kohalolekuta ja tema teadmata. Kuigi pooltel olid erinevad seisukohad aegumise ja tähtaegade osas, jättis kohus taotlusega seonduvad tõendid hindamata ja ei andnud asjaoludele õiguslikku hinnangut. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
15.veebruari 2005. a. kokkuleppe punktis 2 on pooled sõnaselgelt väljendanud oma tahet lõpetada allrendileping 28. veebruaril 2005. a., seega alates 1. märtsist 2005. a. allrendileping enam ei kehtinud. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik ei pea apellatsioonkaebust õigeks. Hagi on esitatud kolm päeva pärast aegumistähtaja möödumist.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb tühistada, tsiviilasi tuleb kooskõlas TsMS § 656 lõikega 2 saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata üksnes aegumise motiivil, siis ei tuvastanud ta asja sisu kohta käivaid asja lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid. Ringkonnakohtul ei ole võimalik asjas uut otsust teha. Apellatsioonimenetluses esmakordsel suures ulatuses vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel rikutaks poolte õigust otsuse peale edasi kaevata, sest kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei oleks sel juhul pooltel võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus hagi aegumise kohta ei ole põhjendatud. Vaidlust ei ole selle üle, et 15. aprillil 1999. a. sõlmisid kolmas isik ja kostja lepingu, mille nimetasid rendilepinguks ja mille järgi esimene andis teise kasutusse Pärnus X asuvad kontori-, tootmis- ja laohooned. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 19. märtsil 2003. a. sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille nimetasid allrendilepinguks ja mille kohaselt kostja andis hageja allkasutusse osa X asuva hoone ruumidest. 15. veebruaril 2005. a. sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe 19. märtsi 2003. a. lepingu lõpetamiseks. Lepingu punkti 1 kohaselt leppisid pooled kokku lõpetada leping alates 1. märtsist 2005. a. ja lepingu punktis 2 leppisid pooled kokku, et teistsuguse kokkuleppe puudumisel kohustub allrentnik hiljemalt lepingu lõppemise päeval, s. o. 28. veebruaril 2005. a., ruumid vabastama ja allrendileandjale üle andma. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et lepingu lõpetamise kokkuleppest järeldub, et lepingu kehtivuse viimane päev oli 28. veebruar 2005. a. ning leping lõppes sel päeval kell 24. 00. Hagi on hageja esitanud tema kasutuses olnud ruumidele tehtud kulutuste hüvitamiseks. Hageja peab end üürnikuks, kellel on õigus nõuda ruumidele tehtud parenduste hüvitamist VÕS § 286 lg. 1 alusel. Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et niisuguse nõude aegumine on sätestatud VÕS §-s 338. Osundatud paragrahvi lõikest 1 tuleneb, et üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud, ja lõike 2 lause 2 kohaselt algab üürniku nõuete aegumistähtaeg lepingu lõppemisest. Seega on tegemist kuudes arvutatava tähtajaga. Kuna kuud on erineva pikkusega, siis võib kuudes arvutatav tähtaeg olenevalt selle algushetkest tegelikkuses päevade arvult erineda. TsÜS § 135 lg. 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuna vaidlusalune leping lõppes 28. veebruaril kell
24.00, mil ühtlasi lõppes veebruarikuu, ja aegumistähtaja algus on määratud selle ajahetkega, siis algas aegumistähtaja kulg 1. märtsil kell 00.00 ja kuus kuud lepingu lõppemisest sai täis
31.augustil 2005. a. TsÜS § 136 lg. 3 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Sättes ei ole täpsustatud, mida lugeda vastavaks päevaks. Kolleegium leiab, et augustikuu viimast päeva saab lugeda osundatud sätte kohaseks veebruarikuu viimasele päevale vastavaks päevaks. Kuna aegumistähtaja kulg algas 1. märtsil ja aegumistähtaja hulka ei langenud ühtegi veebruarikuu päeva, siis ei oleks põhjendatud 6-kuulise tähtaja esimese kuu pikkuseks lugeda 28 päeva, nagu maakohus seda tegi, sest aegumistähtaja esimeseks kuuks olevas märtsis on 31 päeva ja veebruarikuu päevade arv seda ei mõjuta. Maakohtu poolt sättele antud tõlgendus ei oleks ka kooskõlas hea usu põhimõttega, sest ei tuleneks otse õigusnormist ega oleks seetõttu äratuntav, samas piiraks see võlausaldaja võimalust oma õigusi kohtus kaitsta. Maakohus on otsuses tuvastanud, et hageja postitas oma hagi 31. augustil 2005. a. Kui aga nii, siis ei olnud hagi aegunud, sest eespool esitatud põhjendusel oli hagi aegumistähtaja viimane päev 31. august 2005. a. ja sel ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 41 lg. 5 lause 1 kohaselt loeti dokument tähtajal esitatuks, kui see oli sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24. 00. Seega, kui hageja postitas oma hagi 31. augustil 2005. a., siis esitas ta hagi aegumistähtaja jooksul.
Peale selle selgitas hageja 6. veebruari 2006. a. eelistungil, et pärast lepingu lõpetamist pidasid pooled pikalt läbirääkimisi lepingu jätkamise üle, kuid kostja nõukogu lepingu jätkamisega ei nõustunud ja 2005. a. juunis tuli kostja tegevus seetõttu lõpetada (tl. 114). Apellatsioonikohtu istungil eitas kostja esindaja küll hagejaga läbirääkimiste pidamist, kuid kinnitas samas, et hageja pöördus kostja poole pärast lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist lepingu jätkamise sooviga, et hageja juhatuse liige kostja esindajale ütles, et seda küsimust ei saa ta ise otsustada, vaid seda peab otsustama nõukogu, ning et hageja nõukogu lepingu jätkamisest keeldus. TsÜS § 167 lg. 1 lause 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Kuna VÕS § 286 alusel esitatava nõude puhul on muuhulgas oluliseks asjaoluks lepingu lõppemine, siis võib hagi aegumine lepingu jätkamise üle läbirääkimiste pidamise ajaks peatuda. Kolleegium leiab, et poolte poolt kirjeldatud asjaolud võivad viidata sellistele läbirääkimistele, mis võivad olla aluseks hagi aegumise peatumisele, maakohus ei ole nendele asjaoludele aga mingit tähelepanu pööranud ega ka mingit hinnangut andnud. Hagi aegumise kohaldamine kirjeldatud asjaoludele hinnangut andmata ei olnud põhjendatud.
Margo Klaar
Urmas Reinola
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.