Epee Export OÜ hagi Eesti Vehklemisliidu juhatuse 12.09.2016 otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes Harju Maakohtu 16.02.2017 otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vehklemisliidu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Epee Export OÜ (registrikood 12052893, aadress Keskkoha, Silmsi küla, Kose vald, 75024 Harjumaa), seaduslik esindaja juhatuse liige MM (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Eesti Vehklemisliit (registrikood 80044804, aadress Vilde tee 71A, 12912
Eesti Vehklemisliidu apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta hageja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Jätta rahuldamata hageja taotlus võtta asja materjalide juurde 06.11.2016 ja 28.02.2017 kostja juhatuse koosoleku protokollid.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.14.11.2016 ning täiendavalt 21.11.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt palub Epee Export OÜ (hageja) tühistada Eesti Vehklemisliidu (kostja) juhatuse 12.09.2016 otsuse, millega võeti Eesti Vehklemisliidu liikmeteks IE vehklemisklubi IREM ja Vehklemisklubi Musketär.
2.Hageja leiab, et antud organisatsioonid ei vasta Eesti Vehklemisliidu liikmeks olemise nõuetele. Vastavalt Eesti Vehklemisliidu põhikirja punkt 11 peavad liidu liikmed vastama viiele kriteeriumile, kuid mainitud organisatsioonid ei vasta vähemalt kolmele kriteeriumile. Eesti Vehklemisliidu põhikirja punkt 11 kohaselt võivad liidu liikmeks olla eraõiguslikud juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja (kriteerium nr 1), harrastavad vehklemist (kriteerium nr 2), osalevad liidu poolt korraldavatel võistlustel (kriteerium nr 3), osalevad aktiivselt liidu tegevuses (kriteerium nr 4) ja vastavad liidu üldkoosolekul kehtestatud liikme kriteeriumidele (kriteerium nr 5) ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu.
3.Hageja on seisukohal, et IE vehklemisklubi IREM ei tegele vehklemisega, sest puuduvad klubiliikmed (inimesed, kes vehkleksid), ei osaleta võistlustel ega korraldata ka võistlusi, arvamuse aluseks on Eesti spordiregister. Lisaks spordiregistris olevatele andmetele, toetub hageja ka perioodide 12.09.2016-17.11.2016 võistlusprotokollidele, kus ei ole kirjas mitte ühtegi nimetatud vehklemisklubi sportlast. Samuti hagejale
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-17091 teada oleva informatsiooni kohaselt ei rendi ega kasuta nimetatud vehklemisklubi ühtegi treeningsaali, kus vehklemisega tegeleda.
4.Vehklemisklubi Musketär ei tegele vehklemisega, sest puuduvad klubiliikmed (inimesed, kes vehkleksid), ei osaleta võistlustel ega korraldata ka võistlusi, arvamuse aluseks on Eesti spordiregister. Spordiregistris olevate tingmärkide järgi on tuvastatav, et Vehklemisklubi Musketär ei tegutse spordi (vehklemise) harrastamise alal. Lisaks spordiregistris olevatele andmetele toetub hageja ka perioodide 12.09.201617.11.2016 võistlusprotokollidele, kus ei ole kirjas mitte ühtegi nimetatud vehklemisklubi sportlast. Samuti hagejale teada oleva informatsiooni kohaselt ei rendi ega kasuta nimetatud vehklemisklubi ühtegi treeningsaali, kus vehklemisega tegeleda.
5.Tallinna linnale sporditegevuse taotluse esitamata jätmine ei tähenda automaatselt, et IE vehklemisklubi IREM vehklemisega ei tegele. Hageja on seisukohal, et taotluse esitamata jätmise põhjus on mainitud klubi mittetegutsemises, kuna mittetegutsev klubi (ilma liikmeteta) ei saa toetust taotleda. Toetuse mittetaotlemine, kui klubi tegutseb, oleks majanduslikult kahjulik, ja hageja seisukohalt väheusutav. 12.09.2016 toimunud koosolekul oli sporditegevuse toetuse taotlemine üheks protokollis väljatoodud argumendiks liikmeks võtmise suhtes. Kostja vastus
6.Kostja vaidles hagile vastu ning ei tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Kostja selgitas, et 12.09.2016 toimus kostja juhatuse koosolek, mille päevakorda kuulus ka kostja liikmeks astumise avalduste läbivaatamine. Kokku oli esitatud 6 avaldust, millest rahuldati 2. Kostja liikmeks võeti vastu IREM ja Musketär. Juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et juhatus lähtus oma otsuse tegemisel kostja põhikirja punktist 10, mille esimene alapunkt sätestab: „Eesmärkide täitmiseks liit: koondab ja ühendab vehklemisega tegelevaid spordiklubisid, -ühendusi ja seltse; propageerib spordiga tegelemist ja kaasab klubide kaudu liidu tegevusse vehklemisest huvitatud isikuid, eelkõige noori ja toetajaid“. Otsuses viidati veel asjaolule, et IREM-i ja Musketäri „liikmed osalevad võistlustel, aga on teinud seda seni teise klubi alt, mis kuulub EVL liikmeskonda“.
7.Mõlema vastuvõetud vehklemisklubi põhikirjadest nähtub, et mõlema klubi eesmärkideks on vehklemise kui spordiala arendamine ehk nimetatud mittetulundusühingud on asutatud just nimelt vehklemise ja sellega seonduvaga tegelemiseks.
8.IREM-i üheks asutajaks on IE, kes harrastab vehklemissporti käesoleval ajal nii tegevsportlasena kui ka treenerina. Asjaolu, et IE on kõrgetasemeline vehkleja, nähtub ka Rahvusvahelise Vehklemisliidu (FIE) kodulehelt. Ta lõpetab käesoleva spordiaasta tegevvehklejana maailma epee naiste edetabelis 9. kohal ning kuulub Eesti epeenaiskonda, mis lõpetab 2016.aasta maailma epee naiste edetabeli liidrina. Eesti epeenaiskonna liikmena esindab IE kostjat rahvusvahelistel võistlustel ja seega panustab märkimisväärselt kostja tegevustesse.
9.Musketäri üheks asutajaks on ML, kes on vehklemisega tegelenud samuti aastaid. Eelnevat ning asjaolu, et tegemist on hinnatud vehklejaga, kinnitab Rahvusvahelise Vehklemisliidu (FIE) kodulehel ML’i kohta välja toodud informatsioon. ML on kostja juhatuse liige ja treenerite töörühma liige ning tegutseb ka naiskadettide ja naisjuuniorite koondise peatreenerina. Ta on lisaks Eesti Olümpiakomitee (EOK) vehklemistreenerite kutsekomisjoni esimees. Samuti tegutseb treener ML Eesti naiskadettide ja naisjuuniorite esinumbri KL’i personaaltreenerina. Seega on ML’i panust Eesti vehklemise arengusse ja ka kostja tegevuse edendamisesse raske ülehinnata.
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-17091
10.Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud hagi on pahatahtlik ning alusetu, kuivõrd kostja juhatuse poolt 12.09.2016 tehtud otsus IREM-i ja Musketäri kostja liikmeteks vastuvõtmise kohta oli kooskõlas nii kostja põhikirja kui seadusega.
11.Kostja juhatus oli õigustatud 12.09.2016 otsustama IREM-i ja Musketäri liikmeteks vastuvõtmise, kuivõrd IREM-i ja Musketäri vastuvõtmine kostja liikmeteks vastas kostja põhikirja punktis 10 sätestatule. Kostja juhatuse 12.09.2016 otsuse õiguspärasuse üle otsustamiseks saab ja tuleb hinnata juhatuse teadmisi ja neile esitatud informatsiooni üksnes 12.09.2016 seisuga. Hagejapoolsed väited selle kohta, mis ja kas on aset leidnud pärast 12.09.2016 tehtud otsust, ei oma õiguslikku tähendust ning ei muuda IREM-i ja Musketäri Kostja liikmeskonda vastuvõtmise õigustatust.
12.12.09.2016 otsuse tegemise ajal oli kostja juhatusel otsuse tegemiseks võimalus tugineda IREM-i ja Musketäri põhikirjale, liikmeks astumise avaldusele ja üldistele teadmistele IREM-i ja Musketäri asutanud füüsilistest isikutest. Nii IREM-i kui Musketäri põhikirjas on eesmärgina märgitud vehklemisega tegelemine ning mõlema klubi on asutanud rahvusvahelisel tasemel tunnustatud vehklejad ja vehklemistreenerid.
13.Kostja juhatusel puudus 12.09.2016 otsust tehes ja puudub siiani põhjus arvata, et IREM ja/või Musketär ei sooviks tegeleda vehklemisega ja panustada kostja tegevusse. Nii puudus kostja juhatusel 12.09.2016 põhjus IREM-i ja Musketäri mitte vastuvõtmiseks kostja liikmeskonda.
14.Samuti on kostja seisukohal, et kostja põhikirja punkt 11 ei sätesta kriteeriume, millele eraõiguslik juriidiline isik peab vastama kostja liikmeks astumise hetkel. Kostja selgitab, et kostja juhatuse poolt 12.09.2016 otsuse tegemise ajal ehk ajal, mil otsustati IREM ja Musketär võtta vastu kostja liikmeteks, ei pidanudki IREM ja Musketär täitma kõiki kostja põhikirja punktis 11 loetletud tingimusi. Seda põhjusel, et kostja põhikirja punktis 11 ei ole sätestatud, et punktis nimetatud tingimuste täitmine on liikmeks vastuvõtmise kriteeriumiteks. Punktis 11 on loetletud üldised ootused kostja liikmetele, kuid puudub sõnaselge liikmeks astumise kriteeriumite väljatoomine. Kostja hinnangul ei oleks vastupidine seisukoht loogiline, kuivõrd isikult, kes veel ei kuulu kostja liikmete hulka, on keeruline oodata aktiivset osalemist kostja tegevuses. Punkt 11 küll viitab, et sellised konkreetsed kriteeriumid peaks panema paika kostja üldkoosolek („vastab liidu üldkoosolekul kehtestatud liikme kriteeriumidele“), kuid kuna selliseid kriteeriume ei ole kostja üldkoosolek paika pannud, oli kostja juhatus igati õigustatud lähtuma oma otsuse tegemisel põhikirja üldisest mõttest, kostja eesmärkidest ning tuginema just kostja põhikirja punktile 10.
15.Alternatiivselt, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja põhikirja punktis 11 on siiski sätestatud kriteeriumid, millele isik peab vastama kostja liikmeks astumise hetkel, selgitab kostja, et nii IREM kui Musketär nimetatud kriteeriumitele sisuliselt ka vastavad. Põhikirja punkt 11 ei sisaldada kitsaid ning piiritletud kriteeriume liikmete vastuvõtmiseks, vaid pigem üldiseid põhimõtteid.
16.Nii IREM kui Musketär on registreeritud mittetulundusühingutena ning seega asutatud vähemalt kahe isiku poolt (MTÜS § 5). Seega on ebaõige hageja väide, nagu puuduksid nii IREM-l kui Musketäril klubiliikmed. Ebaõige on ka hageja väide, nagu puuduksid klubidel inimesed, kes vehkleksid – IREM-i asutajaks ja liikmeks on IE, kes on hetkel lausa Eesti naisvehklejate esinumber, ning Musketäri asutajaks ja liikmeks on ML, kes on olnud aastaid vehkleja ning tegutseb hetkel muu hulgas Eesti naiskadettide ja naisjuuniorite esinumbri KL’i personaaltreenerina.
17.Nii IREM kui Musketär on registreeritud Eesti spordiregistris spordiklubidena. Seega on nii IREM kui Musketär registreerinud ennast klubidena, kes just nimelt tegelevad spordi alal. Eesti spordiregistri asutamise ja registri pidamise põhimääruse § 4
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-17091 kohaselt on registril reeglina üksnes informatiivne tähendus, mistõttu ei saa mis tahes „tingmärkide“ järgi teha järeldusi selle kohta, kas IREM ja/või Musketär tegutseb spordialal. Kostja juhatus pidi 12.09.2016 otsust tehes lähtuma 12.09.2016 eksisteerinud olukorrast.
18.Kostja juhatuse 12.09.2016 tehtud otsus IREM-i ja Musketäri kostja liikmeks vastuvõtmise osas on kooskõlas ka seadusega. Kostja juhatusel oli pädevus kaaluda ja hinnata IREM-i ja Musketäri sobivust kostja liikmeskonda kostja põhikirja mõtet silmas pidades. Kostja on seisukohal, et kostja juhatuse liikmed, järgides kostja põhikirjas sätestatud eesmärke ja hinnates IREM-i ja Musketäri poolt 12.09.2016 esitatud avaldusi, arvestades sealjuures viimati nimetatud klubide asutajate hinnatust vehklejatena ning spordiala eestvedajatena, täitsid igati oma hoolsuskohustust. Maakohtu otsus
19.Maakohus rahuldas hagi, tunnistas Eesti Vehklemisliidu juhatuse 12.09.2016 otsuse p 1 kehtetuks ulatuses, mis puudutab IE vehklemisklubi IREM ning Vehklemisklubi Musketär vastuvõtmist Eesti Vehklemisliitu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
20.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et hageja on Eesti Vehklemisliidu liige. Seega on ta huvitatud isikuks, kes võib nõuda kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist.
21.Kohus leiab, et kostja põhikirja p 11 sisaldab kohtu hinnangul konkreetseid nõudmisi, millele liidu liikmed vastama peavad. Kohus ei nõustu kostjaga, et tegmist oleks üldiste ootustega või soovituslike tingimustega. Põhikirjast ei nähtu, et liikmeteks saab võtta ka isikuid, kellest loodetakse, et nad asuvad tulevikus põhikirja punktis 11 sätestatut täitma. Kohtu hinnangul on seega punktis 11 toodud tingimused vajalikud liikmelisuse saamiseks. Punkt 11 viitab ka kriteeriumitele, mille peaks paika panema kostja üldkoosolek. Kohtu hinnangul ei oma käesoleval juhul aga tähtsust, kas üldkoosolek on paika pannud täiendavaid kriteeriume või mitte, kuna nimetatu ei tähenda, et liidu liikmeks soovijad ei peaks vastama ka muudele punktis 11 märgitud tingimustele.
22.Kohtul puudub alus kahelda, et klubi IREM ja Musketär on asutatud eesmärgiga tegeleda vehklemisega. Üksnes eesmärgi seadmine ei tähenda aga vehklemisega tegelemist. Kohtu hinnangul ei ole oluline, kas vaidlusaluste klubide liikmed on eraisikutena või teiste klubide all varasemalt vehklemisega tegelenud või mitte, ostnud vehklemisvarustust või planeerinud vehklemisega alustamist. Samuti ei näita see, et nii IREM kui ka Musketär on registreerinud ennast klubidena, kes tegelevad spordi alal, et nad on ka juba klubisiseselt vehklemist harrastanud. Materjalidest nähtub, et klubid ega nende liikmed ei ole klubi alt osalenud enne liidu liikmeks võtmist võistlustel. See, et klubi liikmed on osalenud võistlustel teiste klubide nime alt ei tähenda, et nad oleks võistlustel osalenud vaidlusaluste klubi alt. Hageja hinnangul tähendab aktiivne osalemine liidu tegevuses osalemist liidu korraldatud võistlustel, koolitustel ja ka ise võistluste korraldamist. Kohus peab usutavaks käsitlust selle kohta, mida tähendab liidu tegevuses osalemine. See, et klubide asutajad on vehklemisest huvitatud ja sellega aktiivselt tegutsevad isikud, ei anna põhikirja alusel õigust nende poolt loodud klubi automaatselt kostja liikmeks võtta.
23.Kuna hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
24.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta 5(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-17091 hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et põhikirja punktist 11 tulenevad konkreetsed tingimused millele klubid peavad Eesti Vehklemisliitu astumisel vastama. Apellant on seisukohal, et nimetatud punkti sõnastus viitab liikmeks olemise ajal täidetavatele tingimustele ja üldistele liikmetele seatud ootustele, mitte aga liikmeks saamise vajalikele tingimustele. Põhikirja p 11 sõnastus „võivad olla“ räägib olemisest, mitte liikmeks „saamisest“. Kuna põhikiri ei sätesta otsesõnu, et liikmeteks saab võtta isikuid, kellest loodetakse, et nad asuvad põhikirja punktis 11 sätestatut täitma, ei sätesta põhikirja p 11 otsesõnu ka seda, et liikmeks vastuvõtmisel peab isik täitma põhikirja p 11 loetletud tingimusi. Põhikirja p 11 viitab Eesti Vehklemisliidu üldkoosoleku poolt kehtestatavatele kriteeriumitele. Apellant on seisukohal, et kui põhikirja p 11 viitab, et liidu liikmete kriteeriumid määrab üldkoosolek, siis ei saa seda samaaegselt teha põhikirja p 11. Apellant on seisukohal, et põhikirja p 11 sätestab üldised põhimõtted ja raamistiku liidu liikmetele, kuid mitte ranged vastuvõtmise tingimused. Kohtu seisukoht nagu kehtestaks just põhikirja p 11 ranged liikmete vastuvõtmise kriteeriumid on sisuliselt ebaloogiline veel ka põhjusel, et üks kriteeriumitest oleks aktiivne osavõtt vehklemisliidu tegevusest. On ilmne, et klubilt, kes ei ole veel Eesti Vehklemisklubi liige ei saa eeldada aktiivset osalemist vehklemisliidu tegevuses. Sellise tõlgenduse korral ei oleks liikmeks vastuvõtmine põhikirja kohaselt üldse võimalik. Kuna põhikirja punkt 11 sätestab regulaarse sissemaksu tasumise tingimuse, siis on üheselt selge, et põhikirja p 11 viitab tingimustele/ootustele, mida liikmed peaksid täitma liikmeks olemise ajal. Eelnevat arvesse võttes ei ole võimalik lugeda põhikirja punktist 11 välja kriteeriume, millele isikud peavad vastama enne liikmeks astumist.
26.Apellant on seisukohal, et Eesti Vehklemisliidu 12.09.2016 otsus, millega võeti liidu liikmeks vastu vehklemisklubi Musketär ja IREM, on kooskõlas nii seaduse kui põhikirjaga. Kuna põhikirja punkt 11 ei sätesta liidu liikmeks vastuvõtmise kriteeriume, siis oli liidu juhatus õigustatud lähtuma otsuse tegemisel põhikirja p 10 sätestatust. Mõlemad liikmeks vastuvõetud klubid olid asutatud vehklemisspordi harrastamiseks ning mõlema spordiklubi liikmeteks ja asutajateks olid/on Eesti ühed tunnustatumad vehklemissportlased. Apellant peab vajalikuks rõhutada, et arvestades Eesti Vehklemisliidu põhikirja punkti 1 on Eesti Vehklemisliit õigustatud vastu võtma oma liikmeteks kõik vehklemisklubid, kes soovivad samade eesmärkide täitmise nimel tegutseda. Eesti Vehklemisliidu üks põhieesmärke on koondada vehklemise harrastajaid.
27.Täiendavalt on apellant seisukohal, isegi juhul, kui kohus peaks jääma seisukohale, et põhikirja punktist 11 tulenevad kriteeriumid, milledele peab klubi vastama enne liikmeks vastuvõtmist, vastasid vehklemisklubid Musketär ja IREM 12.09.2016 seisuga põhikirja punkti 11 sisule ja mõttele, sest nimetatud klubid harrastavad vehklemist ning nad osalesid liidu poolt korraldatavatel võistlustel oma asutajate/liikmete IE ja ML kaudu. Lisaks ei ole apellant nõus kohtu ja vastustaja seisukohaga, et vehklemise harrastamine põhikirja p 11 tähenduses tähendab, et klubi peab juba läbi viima vehklemise treeninguid ja/või olema saavutanud klubilise organiseerituse. Vehklemise harrastamine võib tähendada ka seda, et vehklemisega tegelemine on seatud klubi eesmärgiks ning selle organiseerimise ja arendamisega tegeletakse.
28.Isegi kui eeldada, et vehklemisklubide Musketär ja IREM vastuvõtmise hetkel need isikud ei vastanud põhikirja p-le 11, siis ei saa vaidlust olla selles, et nimetatud klubid vastasid põhikirja punktis 11 sätestatud nõuetele asja maakohtus läbivaatamise ajal.
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-17091 Mõlemad klubid on oma tegevusega õigustanud Eesti Vehklemisliidu juhatuse poolt nende liikmeks võtmist, osaledes praeguseks liidu poolt korraldatavatel võistlustel ning tegeledes vehklemistreeningute läbiviimisega. Vastustaja ei ole kordagi menetluse väitel vehklemisklubide praegusele tegevusele ja apellandi poolt esitatud nimetatud faktiväidetele vastu vaielnud. Maakohus kui ka vastustaja on jäänud pelgalt seisukohale, et vehklemisklubide praegune tegevus ei ole asjassepuutuv. Apellant leiab, et vastustaja on apellandi poolt vehklemisklubide praeguse tegevuse ja põhikirjale vastavuse kohta omaks võtnud. Kuna praegusel juhul vastavad klubid põhikirja punktile 11, ei saa nimetatud klubide kuulumine Eesti Vehklemisliitu rikkuda mistahes viisil vastustaja subjektiivseid õigusi ega huvisid, mis vajaksid riiklikku kaitset. Olukorras, kus vastuvõetud klubi vastab põhikirjale, ei saa olla liidu teistel liikmetele õigustatud tuvastushuvi ega õigust vaidlustada sellise klubi kuulumine liitu pelgalt seetõttu, et mingil varasemal ajahetkel see klubi ei vastanud põhikirjale. Kuna vastutajal puudub tuvastushuvi, puudub alus hagi menetlemiseks ning hagi tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
31.Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et kostja põhikirja p-s 11 ei ole sätestatud Eesti Vehklemisliidu (edaspidi ka liit) liikmeks vastuvõtmise kriteeriume. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
32.MTÜS § 8 lg 1 p 1 järgi mittetulundusühingu kandmiseks registrisse esitab mittetulundusühingu juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse p 1 järgi asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri. MTÜS § 7 lg 1 p 4 järgi tuleb põhikirjas märkida mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord. Vastuvõtmise kord MTÜS § 7 lg 1 p 4 järgi ei tähenda ringkonnkohtu arvates üksnes mittetulundusühingu liikmeks asutada sooviva isiku avalduse menetlemise korda, vaid ka vastavust mittetulundusühingu liikmeks saamise nõuetele. Asjaolu, et põhikirjas peab olema mittetulundusühingu liikmeks astuda soovivale isikule esitatavad nõuded tuleneb ka MTÜS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille järgi mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. MTÜS § 9 esimese lause järgi registripidaja ei kanna mittetulundusühingut registrisse, kui selle põhikiri või muud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud sätetest tulenevalt kostja väidetega, et kostja põhikiri ei sisalda mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise kriteeriume. Registripidaja on kontrollinud enne kostja registrisse kandmist põhikirja vastavust seadusele ning kuna kostja on registrisse kantud, siis juba seetõttu tuleb asuda seisukohale, et põhikiri sisaldab mh kostja liikmeks vastuvõtmise tingimusi.
33.Põhikirjas on kostja liikmeskonnale esitatavad nõuded eraldi üldjaotuse p-s III. Nimetatud üldjaotuse punkt III sisaldab ka p-i 11 ning selle järgi võivad liidu liikmeks olla: 1) eraõiguslikud juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja- ühendused, 2) kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, 3) harrastavad vehklemist, 4) osalevad
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-17091 liidu poolt korraldatavatel võistlustel, 5) osalevad aktiivselt liidu tegevuses, 6) vastavad liidu üldkoosolekul kehtestatud liikme kriteeriumitele, 7) tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kriteeriumid: 3) harrastavad vehklemist, 4) osalevad liidu poolt korraldatavatel võistlustel, 5) osalevad aktiivselt liidu tegevuses, on nõuded, mille täitmine on eelduseks liidu liikmeks saamisel.
34.Eesti Vehklemisliidu põhikiri kinnitati 14.05.2009 (tlk 22). Põhikiri on oma olemuselt leping, sest põhikirja kinnitamine on käsitletav lepingu sõlmimisena. Seega saab ka kostja põhikirja p-i 11 tõlgendada lähtudes VÕS § 29 sätestatust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja põhikirja p-s 11 sisalduvad nii kostja liikmeks astuda soovivale isikule esitatavad nõuded, kui ka tingimused, milledele peab vastama isik, kes soovib, et tema liikmestaatus kostja juures jätkuks.
35.Põhjendatud on kostja seisukoht, et põhikirja p-s 11 sätestatu, mille kohaselt võivad liidu liikmeteks olla eraõiguslikud juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja – ühendused, kes osalevad aktiivselt liidu tegevuses, ei saa olla kriteerium, mille täitmata jätmisel ei ole võimalik isikut liitu vastu võtta. Kuna liidu tegevuses saab osaleda vaid liige, ei ole loogiline, et selline nõue on kehtestatud liitu astuda soovivale isikule. Seega ei saa kriteerium 5) isik peab osalema aktiivselt liidu tegevuses, kehtida isikule, kes soovib saada liidu liikmeks. See ei tähenda ringkonnakohtu arvates seda, et teised kostja põhikirja p-s 11 loetletud kriteeriumeid: 3) harrastavad vehklemist, 4) osalevad liidu poolt korraldatavatel võistlustel, millele tuginedes on hageja kostja juhatuse otsuse vaidlustanud, liikmeks astumisel arvestama ei peaks.
36.Liidu liikmeks olek sätestab lisaks kohustustele ka mitmed õigused. Näiteks on põhikirja p 17 kohaselt liikmel õigus osaleda ja olla esindatud liidu kõigil üritustel ning tegevustes, kasutada liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt liidus kehtestatud korrale, esitada liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse ja moraalse toetuse saamiseks, kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat ja liidu vara jne. Liikme õiguste iseloomu arvestades ei ole veenev kostja seisukoht, et kostja peaks oma liikmeks võtma kõik klubid, kes on deklareerinud, et soovivad tegutseda samade eesmärkide nimel nagu on sätestatud kostja põhikirja p-s 10. Sellisel juhul peaks kostja võtma liikmeks kõik juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja –ühendused, kes on oma tegevusena deklareerinud vehklemise. Võimalikult suure hulga klubide ja muude ühenduste liikmeks saamine ei saa põhikirja üldjaotuse p II sätestatut arvestades olla kostja eesmärk iseenesest. Põhikirjas sätestatud liidu liikme õigused, põhikirja üldjaotuse p-s II ning põhikirja p-s 11 sätestatu viitavad sellele, et selleks, et saada liidu liikmeks peab avalduse esitanud isik olema tõendanud, et juriidilise isiku, spordiklubi, -seltsi või -ühenduse liikmed tegelevad aktiivselt vehklemisspordiga ning on orienteeritud ka tulemusspordile.
37.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja juhatuse 12.09.2016 otsusega Eesti Vehklemisliidu liikmeteks vastu võetud IE vehklemisklubi IREM ja vehklemisklubi Musketär liikmed ei olnud nimetatud klubitegevuste raames vehklemisspordiga tegelenud ega võistlustel osalenud.
38.Kostja arvates on otsuse kehtivuse tuvastamisel oluline see, et vaidlustatud juhatuse otsuse langetamisel arvestati sellega, et klubide asutajateks/liikmeteks on vehklemisspordis märkimisväärseid tulemusi saavutanud isikud, mistõttu võis eeldada liidu liikmeks vastuvõetud klubide tegevuse arendamist tulevikus. Maakohus asus ringkonnakohtu arvates õigesti seisukohale, et vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul hinnata klubide vastavust vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga. Ringkonnakohus leiab, et liikme vastavuse hindamisel ei ole võimalik lähtuda juhatuse liikmete subjektiivsetest hinnangutest klubi asutajate võime kohta klubi tegevus käivitada ja
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-17091 arendada. Igal juhul ei ole selliseid kriteeriume liidu liikmeks võtmise hindamisel sätestatud. Asjaolu, kas juhatuse koosolekul arutati taotluse esitanud liikmete vastavust liikmele esitatavale nõuetele vähesel määral või põhjalikult, ei muuda põhikirjaga vastuolus olevat otsust kehtivaks.
39.Kuna põhikirja p 11 sätestab liidu liikmeks astuda sooviva isiku vastavuse kriteeriumid, siis ei ole põhjendatud kostja argumentatsiooni, et liidu liikmete vastavuse hindamisel tuleb juhinduda põhikirja p-st 10. Ringkonnakohus osutab lisaks, et põhikirja p 10 paikneb üldjaotuse II Liidu eesmärgid ja tegevus alla ja ei saa ka seetõttu sätestada liidu liikmeskonna vastavuse kriteeriumeid.
40.Kuigi poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja üldkoosolek ei ole liikme kriteeriume kehtestanud, ei tähenda see seda, et põhikirja p-s 11 sätestatud kriteeriume: 3) harrastavad vehklemist, 4) osalevad liidu poolt korraldatavatel võistlustel, liikmeks kandideerija täitma ei peaks. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et põhikirja p- 11 sätestatud kriteerium, mis annab kostja üldkoosolekule võimaluse kehtestada liikme kriteeriumeid, on käsitletav õigusena määrata põhikirjale lisaks täiendavaid kriteeriume.
41.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse argumentatsioon selles, et vaidlustatud kostja juhatuse otsus ei saa rikkuda hageja õigusi ega huve ning hagejal puudub tuvastushuvi, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotluse rahuldamiseks puudub alus. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise alusteks on otsuse vastuolu kas seaduse või põhikirjaga. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõue eeldab üksnes otsuse objektiivse õigusvastasuse olemasolu, st vastuolu seaduse või mõne põhikirja sättega. Otsuse kehtetuks tunnistamise eelduseks ei ole vaja tuvastada eraldi, kas vaidlustatud otsus rikub kellegi subjektiivseid õiguseid. Kontroll, kas isikul on õigus otsust vaidlustada toimub enne, kui antakse hinnang, kas otsus sisulises mõttes vastab põhikirjale. Maakohus on tuvastanud, et hageja on kostja liige, mistõttu võib ta nõuda kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist.
42.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi seitsmenda lõike alusel on võimalik lisaks üldkoosoleku otsustele nõuda ka ühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 1 järgi on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna vaidlustatud kostja juhatuse otsus oli vastuolus põhikirjaga, leidis maakohus õigesti, et hagi tuleb rahuldada.
43.Hageja taotles vastuses apellatsioonkaebusele uute tõendite, hageja juhatuse 06.11.2016 koosoleku protokolli ja 28.02.2017 juhatuse koosoleku protokolli, asja materjalide juurde võtmist. Ringkonnakohus leiab, et 06.11.2016 juhatuse koosoleku protokoll on esitatud hilinenult, selle oleks vajadusel saanud põhikirja tõlgendamise tõendamiseks esitada juba maakohtusse ning 28.02.2017 juhatuse koosoleku protokollis sisalduv ei oma asja lahendamisel tähtsust, mistõttu keeldub ringkonnakohus nimetatud tõendite asja materjalide juurde võtmisest. Menetluskulude jaotus
44.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-17091 /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.