lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-17091/14

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-17091/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2352
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Vehklemisliit80044804

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-17091

Tsiviilasi

Xxxx OÜ hagi Xxxx juhatuse 12.09.2016 otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

hageja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, aadress Xxxx) Seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx (e-post xxxx) kostja Eesti Vehklemisliit (registrikood 80044804, aadress Vilde tee 71A, 12912 Tallinn) Seaduslik esindaja juhatuse liige Margus Hanson (e-post [email protected])

esindajad

Kirjalik menetlus Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada Xxxx juhatuse 12.09.2016 otsuse p 1 kehtetuks ulatuses, mis puudutab Xxxx vehklemisklubi XXXX ning Vehklemisklubi Xxxx vastuvõtmist Eesti Vehklemisliitu.
3.Menetluskulud jätta Xxxx kanda.
4.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.11.2016 ning täiendavalt 21.11.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt palub Xxxx OÜ (hageja) tühistada Xxxx (kostja) juhatuse 12.09.2016 otsuse, millega võeti Xxxx liikmeteks Xxxx vehklemisklubi XXXX ja Vehklemisklubi Xxxx. Hageja leiab, et antud organisatsioonid ei vasta Xxxx liikmeks olemise nõuetele. Vastavalt Xxxx põhikirja punkt 11 peavad liidu liikmed vastama viiele kriteeriumile, kuid mainitud organisatsioonid ei vasta vähemalt kolmele kriteeriumile. Xxxx põhikirja punkt 11 kohaselt võivad liidu liikmeks olla eraõiguslikud juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja (kriteerium nr 1), harrastavad vehklemist (kriteerium nr 2), osalevad liidu poolt korraldavatel võistlustel (kriteerium nr 3), osalevad aktiivselt liidu tegevuses (kriteerium nr 4) ja vastavad liidu üldkoosolekul kehtestatud liikme kriteeriumidele (kriteerium nr 5) ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. Hageja on seisukohal, et Xxxx vehklemisklubi XXXX ei tegele vehklemisega, sest puuduvad klubiliikmed (inimesed, kes vehkleksid), ei osaleta võistlustel ega korraldata ka võistlusi, arvamuse aluseks on Eesti spordiregister. Lisaks spordiregistris olevatele andmetele, toetub hageja ka perioodide 12.09.2016-17.11.2016 võistlusprotokollidele, kus ei ole kirjas mitte ühtegi nimetatud vehklemisklubi sportlast. Samuti, hagejale teada oleva informatsiooni kohaselt, ei rendi ega kasuta nimetatud vehklemisklubi ühtegi treeningsaali, kus vehklemisega tegeleda. Vehklemisklubi Xxxx ei tegele vehklemisega, sest puuduvad klubiliikmed (inimesed, kes vehkleksid), ei osaleta võistlustel ega korraldata ka võistlusi, arvamuse aluseks on Eesti spordiregister. Spordiregistris olevate tingmärkide järgi on tuvastatav, et Vehklemisklubi Xxxx ei tegutse spordi (vehklemise) harrastamise alal. Lisaks spordiregistris olevatele andmetele toetub hageja ka perioodide 12.09.2016-17.11.2016 võistlusprotokollidele, kus ei ole kirjas mitte ühtegi nimetatud vehklemisklubi sportlast. Samuti hagejale teada oleva informatsiooni kohaselt ei rendi ega kasuta nimetatud vehklemisklubi ühtegi treeningsaali, kus vehklemisega tegeleda.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tallinna linnale sporditegevuse taotluse esitamata jätmine ei tähenda automaatselt, et Xxxx vehklemisklubi XXXX vehklemisega ei tegele. Hageja on seisukohal, et taotluse esitamata jätmise põhjus on mainitud klubi mittetegutsemises, kuna mittetegutsev klubi (ilma liikmeteta) ei saa toetust taotleda. Toetuse mittetaotlemine, kui klubi tegutseb, oleks majanduslikult kahjulik, ja hageja seisukohalt väheusutav. 12.09.2016 toimunud koosolekul oli sporditegevuse toetuse taotlemine üheks protokollis väljatoodud argumendiks liikmeks võtmise suhtes.

Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Tsiviilasja materjalide kohaselt toimus 12.09.2016 Xxxx juhatuse koosolek (koosoleku protokoll tlk 14-20). Hageja on taotlenud juhatuse otsuse päevakorra punkti nr 1 kehtetuks tunnistamist ulatuses, mis puudutab Vehklemisklubi Xxxx ja Xxxx vehklemisklubi XXXX vastuvõtmist Eesti Vehklemisliitu. 12.09.2016 toimunud kostja juhatuse koosoleku protokolli päevakorra punktist nr 1 nähtub, et Xxxx liikmeks on vastu võetud Xxxx vehklemisklubi XXXX (otsus: 6 poolthäält, 2 vastu) ning vehklemisklubi Xxxx (otsus: 5 poolthäält, 1 vastu, 1 erapooletu). Eesti Vehklemisliit on äriregistri väljavõtte kohaselt mittetulundusühing (tlk 51). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Vaidlus puudub selles, et hageja on Xxxx liige, kes ei osalenud 12.09.2016 otsuse tegemisel, kuivõrd hageja ei kuulu Xxxx juhatusse. Kuna hageja on Xxxx liige, siis on ta kohtu hinnangul ka huvitatud isikuks, kes võib nõuda kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist.
4.Hagiavalduse kohaselt ei vasta klubid XXXX ja Xxxx Xxxx põhikirja punktis 1 märgitud kriteeriumitele (hagiavalduse kohaselt vähemalt kolmele kriteeriumile, s.o kriteeriumitele nr 2, 3 ja 4). Xxxx põhikirja punkt 11 sätestab, et liidu liikmeteks võivad olla eraõiguslikud juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja –ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, harrastavad vehklemist, osalevad liidu poolt korraldavatel võistlustel, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ja vastavad liidu üldkoosolekul kehtestatud liikme kriteeriumitele ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu (põhikiri tlk 4-9). Hagiavalduse kohaselt tingimused, millele klubid XXXX ja Xxxx ei vastanud otsuse vastuvõtmisel, on järgnevad: harrastavad vehklemist (kriteerium nr 2), osalevad liidu poolt korraldavatel võistlustel (kriteerium nr 3) ning osalevad aktiivselt liidu tegevuses (kriteerium nr 4). Kostja on oma vastuses esmalt leidnud, et kostja juhatus oli õigustatud 12.09.2016 otsustama XXXX-i ja Xxxxi liikmeteks vastuvõtmise, kuivõrd XXXX-i ja Xxxxi vastuvõtmine kostja liikmeks vastas kostja põhikirja punktis 10 sätestatule. Kostja põhikirja punktist 10 tuleneb muu hulgas, et oma eesmärkide täitmiseks kostja koondab ja ühendab vehklemisega tegelevaid spordiklubisid, -ühendusi ja seltse; propageerib spordiga tegelemist ja kaasab klubide kaudu liidu tegevusse vehklemisest huvitatud isikuid, eelkõige noori ja toetajaid. Kohus on seisukohal, et põhikirja p 10 sätestab kostja tegevuse eesmärgid. Põhikirja punktist 10 ei tulene nõudeid, millele peaksid liidu liikmeteks soovijad vastama. Kohtu hinnangul on küll õige, et kostjal tuleb oma tegevuses tugineda ka põhikirja punktis 10 märgitule, kuid nimetatu ei anna alust kõrvale kalduda uute liikmete vastuvõtmisel põhikirja punktist 11. Samuti ei tähenda punktis 10 märgitud liidu tegevusse kaasamine kohtu hinnangul automaatselt liidu liikmeks vastuvõtmist. Põhikirja punkt 11 sisaldab kohtu hinnangul konkreetseid nõudmisi, millele liidu liikmed vastama peavad. Kohus ei nõustu kostjaga, et tegemist oleks üldiste ootustega või soovituslike tingimustega. Punkti 11 sõnastus ei viita soovituslikele tingimustele vaid konkreetsetele tingimustele, millele liikmed vastama peavad. Samuti ei nähtu põhikirjast, et liikmeteks saab võtta ka isikuid, kellest loodetakse, et nad asuvad tulevikus põhikirja punktis 11 sätestatut täitma. Kohtu hinnangul on seega punktis 11 toodud tingimused vajalikud liikmelisuse saamiseks. Punkt 11 viitab ka kriteeriumitele, mille peaks paika panema kostja üldkoosolek. Kohtu hinnangul ei oma käesoleval juhul aga tähtsust, kas üldkoosolek on paika pannud täiendavaid kriteeriume või mitte, kuna nimetatu ei tähenda, et liidu liikmeks soovijad ei peaks vastama ka muudele punktis 11 märgitud tingimustele.
5.Järgnevalt hindab kohus, kas klubid XXXX ja Xxxx vastasid 12.09.2016, s.o ajal mil otsustati nimetatud klubide liikmeks vastu võtmine, põhikirja punktis 11 märgitud tingimustele, s.o hageja poolt hagiavalduses viidatud kolmele kriteeriumile.

5.1 Kriteeriumi nr 2 kohaselt võivad liidu liikmeks olla eraõiguslikud juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja ühendused, kes harrastavad vehklemist. Hageja on 21.11.2016 esitatud dokumendis märkinud, et vehklemise harrastamine tähendab organiseeritud klubilist tegevust, mille käigus tegeletakse vehklemisega (vehklemine spordiala tähenduses), viiakse läbi vehklemisalaseid rühmatreeninguid ja ka individuaaltreeninguid, koostatakse treeningplaan. Vehklemisega tegelemise eelduseks ei ole kuulumine vehklemisliitu, kuid Xxxxga liitumine eeldab vehklemisega tegelemist juba enne liiduga liitumist (tlk 37). Kostja on esitanud vastuväite, et mitte ühestki kostja üldkoosoleku otsusest või kostja põhikirjast ei tulene, et vehklemise harrastamine või aktiivselt kostja tegevuses osalemine oleks defineeritud nii kitsalt või laialt, nagu seda selgitab hageja (tlk 65 p 19.13). Samas ei ole kostja esitanud vastuväiteid, et klubid XXXX ja Xxxx oleksid tegelenud enne otsuse vastuvõtmist, s.o enne 12.09.2016, vehklemisega. Kostja on üksnes välja toonud, et XXXX-i üheks asutajaks on Xxxx, kes harrastab vehklemissporti nii tegevsportlasena kui ka treenerina. Samuti on kostja märkinud, et Xxxxi üheks asutajaks on Meelis Loit, kes on vehklemisega tegelenud samuti aastaid. Kohtul puudub alus kahelda, et klubid XXXX ja Xxxx on asutatud eesmärgiga tegeleda vehklemisega. Üksnes eesmärgi seadmine ei tähenda aga vehklemisega tegelemist. Kohtu hinnangul ei ole oluline, kas vaidlusaluste klubide liikmed on eraisikutena või teiste klubide nime all varasemalt vehklemisega tegelenud või mitte, ostnud vehklemisvarustust või planeerinud vehklemisega alustamist (nt otsinud ruume, kus alustada treeningutega). Samuti ei näita see, et nii XXXX kui ka Xxxx on registreerinud ennast klubidena, kes tegelevad spordi alal, et nad on ka juba klubina vehklemist harrastanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et vaidlusaluse otsuse tegemise ajal oleks need klubid olnud tegutsevad, mistõttu ei saanud neid ka kohtu hinnangul liikmeks võtta. Lisaks märgib kohus, et klubi Xxxx on registrisse kantud alles 12.09.2016, s.h põhikiri kinnitatud 10.09.2016 (tlk 26). Seega ei saanud klubi kohtu hinnangul ka teoreetiliselt enne 12.09.2016 otsuse vastuvõtmist vehklemist harrastada. Seega ei vasta klubid kriteeriumile nr 2. 5.2 Kriteeriumi nr 3 kohaselt võivad liidu liikmeks olla eraõiguslikud juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja ühendused, kes osalevad liidu poolt korraldavatel võistlustel. Materjalidest nähtuvalt ei ole klubid ega nende liikmed klubi nime alt osalenud enne liikmeks võtmist võistlustel (vt 12.09.2016 protokoll tlk 16). 13.01.2017 esitatud kostja seisukohas on kostja ise möönnud, et 12.09.2016 protokollis on rõhutatud, et arvestada tuleb sellega, et vehklemisklubide Xxxx ja XXXX liikmed on osalenud küll võistlustel, kuid seni lihtsalt teiste klubide alt (vt tlk 106 pöördel p 3).

See, et klubi liikmed on osalenud teiste klubide nime alt ei tähenda, et klubi liikmed oleksid võistlustel osalenud ka vaidlusaluste klubide nime all. Lisaks märgib kohus, et klubi Xxxx on registrisse kantud alles 12.09.2016, s.h põhikiri kinnitatud 10.09.2016 (tlk 26). Seega ei saanud klubi ka teoreetiliselt enne otsuse vastuvõtmist võistlustel osaleda. Seega ei vasta klubid ka kriteeriumile nr 3. 5.3 Kriteeriumi nr 4 kohaselt võivad liidu liikmeks olla eraõiguslikud juriidilised isikud, spordiklubid, -seltsid ja ühendused, kes osalevad aktiivselt liidu tegevuses. Hageja hinnangul tähendab aktiivne osalemine liidu tegevuses osalemist liidu korraldatud võistlustel, koolitustel ja ka ise võistluste korraldamist (tlk 37). Kohus peab usutavaks hageja käsitlust selle kohta, mida tähendab liidu tegevuses osalemine. Kostja ise on oma vastuse punktis 19.5 kinnitanud, et nii Xxxx kui Meelis Loit on osalenud kostja tegevuses ka varasemalt, kuid teiste vehklemisklubide kaudu (tlk 64). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et klubid ise (s.o XXXX ja Xxxx) oleks liidu tegevuses osalenud. See, et vastavate klubide loojad või liikmed seda teinud on teiste klubide nime alt ei ole kohtu hinnangul oluline. Käesoleval juhul ei hõlma vaidlus teisi klubisid. See, et klubide asutajad (s.o Xxxx ja Meelis Loit) on vehklemisest huvitatud ja sellega aktiivselt tegelevad isikud ei anna põhikirja alusel õigust nende poolt loodud klubi automaatselt kostja liikmeks võtta. Samuti ei oma tähtsust, et mõlemad klubi asutajad on osalenud kostja tegevuses ka varasemalt, kuid teiste vehklemisklubide kaudu. 5.4 Kostja on muuhulgas viidanud sellele, et kostja ei ole üldkoosolekul kehtestanud liikmetele nõutavaid kriteeriumeid. See, et kostja ei ole paika pannud konkreetseid kriteeriume, s. o punkti 11 sõnastuses „vastab liidu üldkoosolekul kehtestatud liikme kriteeriumitele“ ei tähenda kohtu hinnangul, et vastuvõetavad klubid ei peaks vastama teistele punktis 11 nimetatud tingimustele. Samuti märgib kohus, et see, et klubid võeti liikmeks häälteenamusega ei tähenda, et liikmeks võtmine toimus põhikirja kohaselt. 5.5 Kohtu hinnangul ei ole klubide vastuvõtmine seega kooskõlas põhikirja p 11, kuivõrd liikmed ei vastanud liikmeks võtmise ajal viidatud punktis toodud tingimustele, s.o vähemalt kolmele tingimusele. Kohus ei pea vajalikuks hinnata klubide vastavust teistele tingimustele, sest nendele ei ole hageja tuginenud ning samuti ei nähtu kohtu hinnangul punktis 11, et klubid võiksid vastuvõtmisel vastata ainult mõnele tingimusele. Kohus peab vajalikuks märkida, et 12.09.2016 koosoleku protokollist nähtuvalt on ka juhatuse liikmed Helen Nelis-Naukas ja Innar Mäesalu juhtinud tähelepanu sellele, et nimetatud kaks klubi ei vasta liikmeks vastuvõtmise kriteeriumitele.

Samuti ei saa kohus hinnata klubide tegevust käesoleval ajahetkel või klubide tulevikku suunatud eesmärke. Kohus saab hinnata klubide vastavust põhikirjale 12.09.2016 seisuga. Ka kostja ise on oma vastuses kohtule märkinud, et kostja juhatuse 12.09.2016 otsuse õiguspärasuse üle otsustamiseks saab ja tuleb hinnata juhatuse teadmisi ja neile esitatud informatsiooni üksnes 12.09.2016 seisuga (lk 64 p 19.3).

6.Kostja on märkinud, et hageja poolt esitamine on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja tugineb TsÜS §-le 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kostja on seisukohal, et hageja on kostja liikmena käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, esitades kostja vastu alusetu hagi ning kahjustades selliselt kostja ning vehklemise kui spordiala mainet Eestis. Kohtu hinnangul ei ole kostja põhjendanud, milles seisneb vastuolu hea usu põhimõttega. Kohus selgitab, et hageja on esitanud nõude juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks, milleks on hagejal seaduse kohaselt õigus. Kostja ei ole põhistanud, kuidas hagi esitamine kahjustab kostja ning vehklemise kui spordiala mainet Eestis.
7.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium