2-07-13262/1 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-07-13262 jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui nende tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber mõlemal XXX. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 04.04.2007.a. esitas OÜ kohtule hagi TH vastu 305 442,15 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt laenas laenulepingu alusel OÜ (edaspidi hageja või laenuandja) TH'le (edaspidi kostja või laenusaaja) 40 000,00 krooni. Laen kanti kostja arveldusarvele üle . Laenusumma tagastamise tähtaeg oli 31.12.2006. Lepingu 1 punkt 1.3.1. kohaselt pidi laenusaaja laenu kasutamise eest tasuma intressi 3% aastas. Seega kohustus laenusaaja tasuma intressi summas 78,90.- krooni. Lepingu 1 punkt 5.1. kohaselt laenusaaja poolt lepinguga endale võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on laenuandjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist igakordselt summas 100.- krooni. Seisuga 03.04.2007 ei ole laenusaaja laenu tagastanud. 20.12.2006.a laenulepingu (edaspidi leping 2) alusel laenas laenuandja laenusaajale 260 000.- krooni. Laen kanti kostja arveldusarvele üle 21.12.2006. Laenusumma tagastamise tähtaeg oli 01.03.2007. Lepingu 2 punkt 1.3.1. kohaselt pidi laenusaaja laenu kasutamise eest tasuma intressi 3% aastas. Seega kohustus laenusaaja tasuma intressi summas 1538,62.- krooni. Lepingu 2 punkt 5.1. kohaselt laenusaaja poolt lepinguga endale võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on laenuandjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist igakordselt summas 100.- krooni. Seisuga 03.04.2007 ei ole laenusaaja laenu tagastanud. Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud seadusest tulenevalt viivist (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas). Käesoleval ajal on viivise määr seega 10,5% aastas. Seisuga 04.04.2007 (kaasa arvatud) on viivisvõlgnevuse suurus 3624,63.- krooni. Hageja ja kostja vahel on 04.01.2007.a sõlmitud ka tagatisleping pooltevahelistest laenulepingutest tulenevate nõuete tagamiseks. Kostja võlgneb hagejale seisuga 04.04.2007 (k.a.) tagastamata laenuna 300 000.- krooni, intressidena 1617,52.- krooni, leppetrahvidena 200.- krooni ja viivistena 3624,63.- krooni, kokku 305 442,15 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 305 442,15 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi summalt kuni kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi summa täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2-07-13262 Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 sätestab, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laen 300 000,00 krooni, intressid 1 617,52 krooni, leppetrahvid 200,00 krooni ja viivised seisuga 04.04.2007.a 3 624,63 krooni, s.o kokku 305 442,15 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel väljamõistmisele viivis seaduses sätestatud määras (EKP intressimäär + 7% aastas) osaliselt protsendina põhinõudest alates 05.04.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intressimäär + 7% aastas) intressi summast alates käesoleva kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) kuupäevast, s.o 31.05.2007.a kuni intressi summa täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.