lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-19057/9

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-19057/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1302
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-19057

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2007, Tallinn

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

Vahuri EÜ (likvideerimisel) hagi Tiit Robas ́e vastu võlgnevuse 12 782,33 krooni sissenõudmiseks Harju Maakohtu 06.03.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiit Robase apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Vahuri EÜ (likvideerimisel) esindaja Eino Tamm Kostja Tiit Robas, esindaja adv Eva Tibar-Šuvalov

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 06.03.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja hageja nõue
1.Tiit Robas on EÜ Vahuri (likvideerimisel) liige ja kasutab liikmelisuse alusel kostjale kuuluvas elamus eluruumi nr x. Hageja põhikiri võeti vastu liikmete üldkoosolekul 07.04.1998 (t.lk 8-12).
2.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates detsembrist 2003 kandnud elamu majandamise ja haldamise eest kulutusi ja võlgnes nõude esitamise seisuga 28.10.2005 hagejale 31 110.10 krooni. Menetluse kestel vähendas hageja nõuet (t lk 121) seoses kostja poolt reaalselt tarbitud vee hulga tõendatusega ning palub mõista kostjalt välja võlgnevus 12 782.33 krooni. Nõude põhjenduste kohaselt on kostja EÜ liikmena kohustatud tasuma igakuiselt kulutusi seoses elamu haldamise ja majandamisega. Muudeks tasaarvestusteks, kui need, mida hageja on juba teinud, alust ei ole. Mittetasumine on jätkunud kohtumenetluse lõpuni, kuid hageja nõuet suurendada selles menetluses ei soovinud. Alates 08.10.2003 üldkoosolekust täidab EÜ juhatuse ülesandeid likvideerimiskomisjon.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kostja vastuväited

3.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et tarbitud teenuste eest tuleb tasuda, aga maksete suurusi jmt ei saa otsustada EÜ juhatus, vaid seda peavad tegema kaasomanikud nende enamuse otsuse alusel. Reeglina tähendab see ühistu liikmete üldkoosoleku otsuseid. Hageja puhul on aga maksete suurused jmt määranud juhatus. Ka ei ole nõudes sisalduvad likvideerimiskulud seadusega kooskõlas (kinnistamisotsus on tühistatud). Kostjal on alus hageja nõue tasaarvestada oma nõudega hageja vastu. Kohtuotsus ja põhjendused
4.Kohus, leidis, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub vähendatud ulatuses rahuldamisele. Kuna poolte näol on tegemist elamuühistuga (EÜ) ja selle liikmega, siis tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda hooneühistuseaduse (HÜS) sätetest ning vastavalt selle § 1 lg-le 2 vajadusel ka tulundusühistuseaduse (TÜS) sätetest ja hageja põhikirjas liikmete vahel kokkulepitust. HÜS § 1 lg 1 kohaselt on hooneühistu tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Vastavalt HÜS § 20 lg-le 2 rakendatakse HÜS-i sätteid ka enne selle seaduse jõustumist (jõustus 01.01.2005) asutatud juriidiliste isikute suhtes, millised vastavad HÜS-s sätestatud tunnustele. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväited, millised on esitatud lähtudes kaasomandisuhtest ja asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 72. Hooneühistu (antud asjas EÜ) puhul ei ole ei liikmete ainukasutuses olevad hooneosad ega ühiskasutuses olevad hooneosad liikmete kaasomandis, vaid hoone on ühistu omandis ja selles hoones asuvaid elu-ja muid ruume kasutavad EÜ liikmed liikmelisuse alusel.
5.Hooneühistu liikmeks saamist, liikmelisust ja selle lõppemist reguleerivad nii HÜS-i kui TÜS-i sätted. Vastavalt TÜS §-le 6 ja § 11 lg-le 4 nähtuvad konkreetse ühistu liikmete õigused ja kohustused selle ühistu põhikirjast. Hageja põhikirja p 3.2 alapunkti 1 kohaselt on hageja liige kohustatud täitma põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutusi; alapunkti 6 kohaselt tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamumajandamise jooksvate kulutuste (mitteammendav loetelu põhikirjas) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja suuruses; alapunkti 7 kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (mitteammendav loetelu põhikirjas) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Seega nähtub tsiteeritud punktidest ka asjaolu, et kostja vastuväide, mille kohaselt peavad tasumisele kuuluvad maksed olema reguleeritud EÜ üldkoosoleku otsustega, ei ole kooskõlas põhikirjaga. Punkti 3.2 alapunktide 6 ja 7 kohaselt oli ja on tasumisele kuuluvate maksete suuruse ja tasumise korra kehtestamine jäetud liikmete poolt juhatuse pädevusse. Selline juhatuse pädevus ei ole vastuolus TÜS-i ühistu juhtimist reguleerivate sätetega ja on seega täiesti seaduslik.
6.Poolte vahel puudub vaidlus, et põhikirja p 3.2 alapunktides 6 ja 7 nimetatud kohustuslikke makseid ei ole kostja alates detsembrikuust 2003 tasunud. Hageja on tõendanud võlgnevuse suurust vaidlusalusel perioodil kostjale esitatud arvemakseteatistega, poolte vahel 09.02.2001 sõlmitud vee ja kanalisatsiooni kasutamise lepinguga nr 152, kuludokumentidega seoses EÜ likvideerimisega, maksuteated 2003 - 2005 maamaksu kohta, fonoluku hooldusleping 26.01.2000 koos lisaga,

leping soojusenergia kasutamise kohta koos täiendusega, soojuse kulude koondid aastate 2003 - 2005 kohta, vee ja kanalisatsiooni kulude koondid aastate 2003 2005 kohta, elektrikulu arvestused aastate 2003 - 2005 kohta, prügiveoleping, leping suuregabariidilise prügi äraveo kohta, prügiveo kulu arvestus aastate 2003 kuni 2006 kohta. Lisaks ka juhatuse ja likvideerimiskomisjoni erinevate otsustega.

7.Eeltoodu alusel on seega tõendatud, et kostja ei ole täitnud ühistu liikmena põhikirjalisi kohustusi ning ühistul on võlgnevuse nõudeõigus tema vastu. Võlgnevuse aritmeetilise suuruse osas kostja konkreetsed vastuväiteid ei esitanud. Asjaolu, et kostjal puuduvad tasumisele kuuluvate maksete suuruse vaidlustamiseks tõsiseltvõetavad alused, nähtub kostja nii kohtueelsest käitumisest kui ka peale hagimaterjalide saamist tehtud toimingust. Nimelt tegi kostja hageja juhatusele 14.10.2005 kirjaga tasaarvestuse avalduse, milles ta tasaarveldas EÜ võlanõude summas 31 110.10 krooni tema vastu EÜ poolt talle väidetavalt tekitatud kahjuga 347 200.00 krooni. Sama tasaarvelduse teostamisest teatas kostja ka kohtule oma esimeses kirjalikus vastuses (t.lk 25-26). Seega pidi kostja juba siis saama aru ja olema seisukohal, et EÜ-l on tema vastu rahaline nõue suuruses 31 110.10 krooni tegelikkuses olemas ehk tal on sellise rahasumma ulatuses igakuiseid makseid EÜle tasumata. Asjaolu, et EÜ ei tunnistanud kostja nõuet enda vastu ja sel alusel teatas tasaarvestusega mittenõustumisest, ei avalda mõju EÜ nõude olemasolule kostja vastu. Otsuse, et lõpetada elamuühistu ja jagada ühistu omandis olev hoone korteriomanditeks, on vastu võetud EÜ liikmete poolt üldkoosolekul. Seda otsust vaidlustatud ei ole ja seega kuulub see täitmisele. Seega on mõistlik ja ainuvõimalik, et ka likvideerimisega seotud kulud kannavad kõik EÜ liikmed. Kohus rahuldas hagi ja mõistis lisaks võlgnevusele välja kohtukulu, s.o riigilõivu 1000 krooni. Kostja apellatsioonkaebus
8.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus rikkus materiaalõiguse ja menetlusnorme. Kohtu seisukoht, et majanduskava kinnitamine pole vajalik ning tasumisele kuuluvate maksete ja nende suuruse üle saab otsustada EÜ juhatus (likvideerija), ei ole kooskõlas seadusega. Isegi juhul, kui selline regulatsioon sisaldub EÜ põhikirjas, on see vastuolus seadusega ning kohaldamisele ei kuulu. Nii korteriomandiseadus, hooneühistuseadus kui ka korteriühistuseadus reguleerivad haldus- ja hoolduskulude suuruse määramist analoogiliselt. Kulu suuruse kinnitab üldkoosolek peale majanduskava kinnitamist. Seda seisukohta pidas õigeks ka vastustaja. Majanduskavast peaks nähtuma, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks. See on analoogia alusel kohaldatav ka elamuühistule, olgugi, et kogu kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu kohaselt EÜ Vahuri (likvideerimisel). Oluline pole omandi kuuluvus, vaid ühistu liikmete õigus määrata kulutusi. Kuna seadus näeb ette korra kulude arvestuse ja jagamise kohta, siis saab kulusid tõendada vaid seadusele vastavate tõenditega. EÜ-s ei ole võimalik kulusid kontrollida ega nende põhjendatust hinnata. Vastustaja seisukoht
9.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
11.Apellant on kaebuses korranud väiteid, milliseid ta esitas maakohtus ja kohus on need vastuväited ümber lükanud ning selgitanud, et elamuühistu põhikirja p.3.2 ap 1 kohaselt on kostja kohustatud täitma põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutusi. Põhikirja p 3.2 ap-de 6 ja 7 kohaselt oli tasumisele kuuluvate maksete suuruse ja tasumise korra kehtestamine jäetud elamuühistu liikmete poolt juhatuse pädevusse, mis ei ole vastuolus TÜS-i ühistu juhtimist reguleerivate sätetega. Maakohus ei ole rikkunud asja läbivaatamisel menetlusnorme ja on hinnanud esitatud tõendeid kooskõlas seadusega. Kuna kostja ei vaidlustanud maakohtus võlgnevuse suurust, ei ole asjakohased kaebuse väited kulude põhjendatuse ja tõendatuse kohta ning on vastuolus TsMS § 652 lg-4 sätestatuga..

U.Loonurm

A.Tänav

K.Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja