Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

vee hulga tõendatusega ning palub mõista kostjalt välja võlgnevus 12 782.33 krooni. Nõude põhjenduste kohaselt on kostja EÜ liikmena kohustatud tasuma igakuiselt kulutusi seoses elamu haldamise ja majandamisega. Muudeks tasaarvestusteks, kui need, mida hageja on juba teinud, alust ei ole. Mittetasumine on jätkunud kohtumenetluse lõpuni, kuid hageja nõuet suurendada selles menetluses ei soovinud. Puudub mõistlik alus, miks üks ühistu liige ei peaks võrdselt teistega makse maksma. Alates 08.10.2003 üldkoosolekust täidab EÜ juhatuse ülesandeid likvideerimiskomisjon. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel antud seletuste kohaselt tuleb tarbitud teenuste eest küll tasuda, aga maksete suurusi jmt ei saa otsustada EÜ juhatus, vaid seda peavad tegema kaasomanikud nende enamuse otsuse alusel. Reeglina tähendab see ühistu liikmete üldkoosoleku otsuseid. Hageja puhul on aga maksete suurused jmt määranud juhatus. Ka ei ole nõudes sisalduvad likvideerimiskulud seadusega kooskõlas (kinnistamisotsus on tühistatud). Kostjal on alus hageja nõue tasaarvestada oma nõudega hageja vastu. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub vähendatud ulatuses rahuldamisele. Kuna poolte näol on tegemist elamuühistuga (EÜ) ja selle liikmega, siis tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda hooneühistuseaduse (HÜS) sätetest ning vastavalt selle § 1 lg-le 2 vajadusel ka tulundusühistuseaduse (TÜS) sätetest ja hageja põhikirjas liikmete vahel kokkulepitust. HÜS § 1 lg 1 kohaselt on hooneühistu tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Vastavalt HÜS § 20 lg-le 2 rakendatakse HÜS-i sätteid ka enne selle seaduse jõustumist (jõustus 01.01.2005) asutatud juriidiliste isikute suhtes, millised vastavad HÜS-s sätestatud tunnustele. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväited, millised on esitatud lähtudes kaasomandisuhtest ja asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 72. Hooneühistu (antud asjas EÜ) puhul ei ole ei liikmete ainukasutuses olevad hooneosad ega ühiskasutuses olevad hooneosad liikmete kaasomandis, vaid hoone on ühistu omandis ja selles hoones asuvaid elu-ja muid ruume kasutavad EÜ liikmed liikmelisuse alusel. Hooneühistu liikmeks saamist, liikmelisust ja selle lõppemist reguleerivad nii HÜS-i kui TÜS-i sätted. Vastavalt TÜS §-le 6 ja § 11 lg-le 4 nähtuvad konkreetse ühistu liikmete õigused ja kohustused selle ühistu põhikirjast. Hageja põhikirja p 3.2 alapunkti 1 kohaselt on hageja liige kohustatud täitma põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutusi; alapunkti 6 kohaselt tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamumajandamise jooksvate kulutuste (mitteammendav loetelu põhikirjas) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja suuruses; alapunkti 7 kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (mitteammendav loetelu põhikirjas) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Seega nähtub tsiteeritud punktidest ka asjaolu, et kostja vastuväide, mille kohaselt peavad tasumisele kuuluvad maksed olema reguleeritud EÜ üldkoosoleku otsustega, ei ole kooskõlas põhikirjaga. Punkti 3.2 alapunktide 6 ja 7 kohaselt oli ja on tasumisele kuuluvate maksete suuruse ja tasumise korra kehtestamine jäetud liikmete poolt juhatuse pädevusse. Selline juhatuse pädevus ei ole vastuolus TÜS-i ühistu juhtimist reguleerivate sätetega ja on seega täiesti seaduslik.

Poolte vahel puudub vaidlus, et põhikirja p 3.2 alapunktides 6 ja 7 nimetatud kohustuslikke makseid ei ole kostja alates detsembrikuust 2003 tasunud. Hageja on tõendanud võlgnevuse suurust vaidlusalusel perioodil kostjale esitatud arve-makseteatistega (t lk 17, 69-81), poolte vahel 09.02.2001 sõlmitud vee ja kanalisatsiooni kasutamise lepinguga nr 152 (t lk 82), kuludokumentidega seoses EÜ likvideerimisega (koond lk 136, lisaks t lk 137-144), maksuteated 2003 kuni 2005 aastate maamaksu kohta (t lk 146-148), fonoluku hooldusleping 26.01.2000 koos lisaga (t lk 149-150), leping soojusenergia kasutamise kohta koos täiendusega (t lk 151-152), soojuse kulude koondid aastate 2003 kuni 2005 kohta (t lk 155-157), vee ja kanalisatsiooni kulude koondid aastate 2003 kuni 2005 kohta (t lk 159-161), elektrikulu arvestused aastate 2003 kuni 2005 kohta (t lk 163-165), prügiveoleping (t lk 166-167), leping suuregabariidilise prügi äraveo kohta (t lk 168-169), prügiveo kulu arvestus aastate 2003 kuni 2006 kohta (t lk 170). Lisaks ka juhatuse ja likvideerimiskomisjoni erinevate otsustega (väljavõtetega neist): 10.03.2005 (t lk 83), 11.05.2005 (t lk 131). 2006.aasta kohta esitatud kuludokumendid jmt asjas tähtsust ei oma, kuna hagetav periood lõppeb oktoobrikuuga 2005. Eeltoodu alusel on seega tõendatud, et kostja ei ole täitnud ühistu liikmena põhikirjalisi kohustusi ning ühistul on võlgnevuse nõudeõigus tema vastu. Võlgnevuse aritmeetilise suuruse osas kostja konkreetsed/kontrollitavaid vastuväiteid ei esitanud. Asjaolu, et sisuliselt puuduvad kostjal tasumisele kuuluvate maksete suuruse vaidlustamiseks tõsiseltvõetavad alused, nähtub kostja nii kohtueelsest käitumisest kui ka peale hagimaterjalide saamist tehtud toimingust. Nimelt tegi kostja hageja juhatusele 14.10.2005 kirjaga tasaarvestuse avalduse (t lk 21), milles sõnaselgelt tasaarveldas EÜ võlanõude summas 31 110.10 krooni tema vastu EÜ poolt talle väidetavalt tekitatud kahjuga 347 200.00 krooni. Sama tasaarvelduse teostamisest teatas kostja ka kohtule oma esimeses kirjalikus vastuses (t lk 25-26). Seega pidi kostja juba siis saama aru ja olema seisukohal, et EÜ-l on tema vastu rahaline nõue suuruses 31 110.10 krooni tegelikkuses olemas ehk tal on sellise rahasumma ulatuses igakuiseid makseid EÜ-le tasumata. Asjaolu, et EÜ ei tunnistanud/tunnista kostja nõuet enda vastu ja sel alusel teatas tasaarvestusega mittenõustumisest (t lk 22), ei avalda mõju EÜ nõude olemasolule kostja vastu. Otsuse, et lõpetada elamuühistu ja jagada ühistu omandis olev hoone korteriomanditeks, on vastu võetud EÜ liikmete poolt üldkoosolekul. Seda otsust vaidlustatud ei ole ja seega kuulub see täitmisele. Seega on mõistlik ja ainuvõimalik, et ka likvideerimisega seotud kulud kannavad kõik EÜ liikmed. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ning lisaks võlgnevusele kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele ka viimase poolt kantud kohtukulu (antud asja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, arvestades nõude vähendatud suurust). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 ja sama ajani kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni alusel riigilõiv 1000.00 krooni.

Imbi Sidok kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.