2-17-102404/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). ). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab 2 (3)

hagi rahuldamata tekitatud kahju, s.o võla sissenõudmise kulude 6,24 euro nõudes (kostjale saadetud teated, tl 46-52). Creditstar Estonia AS ja kostja vahel 21.11.2014 sõlmitud laenulepingu nr xxxx punktide 12.2.1-12.2.4 (tl 36 pöördel, tl 37) kohaselt on laenu tagasimaksetähtaja ületamise eest enam kui 8 päeva hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele kostja poolt järgnevas ulatuses: laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 22 kalendripäeva – menetluskulud summas 10 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 22 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 36 kalendripäeva – menetluskulud summas 25 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 36 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 66 kalendripäeva – menetluskulud summas 45 eurot ning 45 eurot iga 30 täiendava kalendripäeva kohta. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nõude välistab antud juhul võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 koosmõjus VÕS §-ga 421, millest tulenevalt on tühine kokkulepe, millega võimaldatakse krediidiandjal nõuda tarbijalt maksetega viivitamisel leppetrahvi. Hagiavaldusest nähtuvalt kujutab hageja nõutav võla sissenõudmise kulu endast sisuliselt sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. See ei sõltu tehtud kulutustest ja viivist ületava kahju suurusest, vaid päevade arvust, mille võrra on kostja laenu tagasimaksetähtaega ületanud. Tegemist ei ole viivisega, kuna hageja nõuab viivist lisaks sissenõudmiskulule. Sisuliselt on tegemist leppetrahviga, mille nõudmine ei ole tarbijakrediidilepingu korral antud juhul lubatud. Alates 01.10.2015 reguleerib tarbija poolt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132, kuid sellest tulenevale regulatsioonile ei ole hageja oma nõuet rajanud ega oma nõuet vastavalt põhistanud. Hageja tugineb sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 113 lg 5, kuid pole põhistanud ega tõendanud, et talle tekkinud kahju suurus ületaks viivise. Eeltoodust lähtudes jätab kohus hageja võla sissenõudmise kulude nõude rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud riigilõivu 100 (tl 56) euro ja õigusabikulu 100 euro (tl 28 ja pöördel) väljamõistmist, kokku summas 200 eurot. Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 200 eurot ning menetluskuludelt (200 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates 06.06.2017 kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.