Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-5014
Tsiviilasi
AS avaldus VK pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks 23. mai 2007. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Võlausaldaja AS (reg kood XXX asuk XXX), Võlausaldaja volitatud esindaja AP (IK XXX); Võlgnik: VK(IK XXX eluk XXX); Ajutine pankrotihaldur: RK (IK XXX asuk OÜ XXX)
Resolutsioon
tasutud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi arvelt brutosumma 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni.
Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgniku väitel kuulub temale ja ta abikaasale XXX ühetoaline korter üldpinnaga 37,9 m2. Kinnisturaamatusse on 22.06.01 kantud keelumärge korteriomandi käsutamise täielikuks keelamiseks pankrotihalduri IN kasuks. Võlgniku poolt esitati ajutisele haldurile AS ja võlgniku vahel 20.09.04 sõlmitud XXX 3-toalise korteri üürileping, mis oma sisult peaks võlgniku arvates kujutama endast liisinglepingut. Vastavalt üürilepingu punktile 2.1.3. kohustub AS loobuma üürniku kasuks eluruumi omandamisest, mis tuleneb eluruumi omaniku AS ja AS vahel sõlmitud liisinglepingust. (AS ja AS vahel sõlmitud liisingleping ei ole üürilepingu osaks.) Üürilepingu punkt 2.4.4. järgi on üürnikul õigus lepingu nõuetekohase täitmise korral eelpool nimetatud eluruumi omandamisele vastavalt AS ja üürniku vahel täiendavalt
sõlmitavale ostu-müügilepingule, kusjuures ostetava eluruumi hind on võrdne maksegraafikujärgsete kõigi üüri A-osa maksete kogusummaga, millest on maha arvatud juba tasutud üüri A-osa maksete summa. Ajutise halduri arvates ei ole võlgniku huvid ülaltoodud lepinguga küllaldaselt kaitstud. AS-i kontol on võlgnikul 10.05.2007.a. seisuga 1074,95 kr. Eesti Riikliku autoregistrikeskuse andmetel on võlgniku nimele registreeritud pakiauto XXX (ehitusaasta XXX.). Haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi summas 502 633,42 krooni AS-i ees. Teisi kohustusi võlgnikul võlgniku väitel ei ole. Muude kohustuste olemasolust ei ole teatanud ka Maksu –ja Tolliameti Põhja maksu –ja tollikeskus ega pangad. Võttes aluseks ülaltoodud andmeid, on võlgniku maksejõulisus või maksejõuetus ajutise halduri arvates küsitav. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid, et ta suudab rahuldada võlausaldaja nõude. Ajutise halduri arvates võib XXX oleva korteri turuhind olla võrdvääne võlgnetava summaga, kuid korter on võlgniku väidetava naise IK omandis ja puuduvad andmed, et I.K sooviks korterit realiseerida võlgniku kohustuste katteks. Võlgnik ei ole siiani esitanud ajutisele haldurile abielulisust tõendavat dokumenti, kuigi selline palve on talle esitatud. Samuti ei ole võlgnik esitanud oma sissetulekuid kajastavaid andmeid. Võlgniku poolt esitatud puudulike andmete tõttu ei ole praegusel momendil võimalik anda arvamust võlgniku maksejõulisuse või maksejõuetuse kohta, liiatigi selle kohta, kas võimalik maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kohtuistung Kohtuistungil 23.05.2007. a jääb võlausaldaja esitatud avalduse juurde. Võlgniku kohustused ületavad tema vara. Ajutise halduri hinnangul varjab võlgnik oma vara. Võlgnik leiab, et tal on küllaldaselt vara, et kustutada võlgnevus võlausaldaja ees 2 kuu jooksul. Abielu ei ole lahutatud ning ühisvara ei ole jagatud, seega peab võlgnik XXX asuvat korterit ühisvaraks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada VK pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus ES. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku likviidsete varade väärtus on ajutise halduri hinnangul 1 074.95 krooni. Võlgnikul on kohustusi 502 633.42 krooni. Võlgniku vastuväite kohaselt suudaks ta võlausaldaja nõude tasuda 8 nädala jooksul. Kohus on seisukohal, et võlgnik on paljasõnaliselt väitnud endal kohustuse täitmist võimaldava vara olemasolu. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et VKei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrs § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutine pankrotihaldur RK on esitanud tasunõude 6 töötunni eest kokku summas 4 800 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,
samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 4 800 krooni ning vajalike kulutuste katteks 600 krooni. Võlausaldaja on nõustunud jätma ajutise halduri kulude katteks makstud deposiidi 9 600 krooni PankrS § 30 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu tagatiste kontole. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 1 600 krooni, mis kuulub võlgnikult väljamõistmisele.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.