Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Hageja nõue Hageja esitas 06.12.2006 Tartu Maakohtule hagi E.K. , R.T. ja T.U. vastu 18 163,06 krooni väljamõistmiseks. 16.05.2007 esitas hageja esindaja avalduse nõude vähendamiseks 3502 krooni võrra, kuna hageja sõlmis kostja E.K. kompromissilepingu. Hageja nõuab kostjatelt R.T. ilt ja T.U. 06.10.2004 sõlmitud üürilepingu alusel solidaarselt üürivõla ja viiviste 14 661,06 krooni väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 65 lg 1 ja 4; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6; 108. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostjate kanda Kohus kinnitas 30.05.2007 määrusega hageja ja kostja E.K. vahel sõlmitud kompromissilepingu ja lõpetas E.K. suhtes asja menetluse. Kostjate vastuväited Kostja T.U. ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kostja R.T. hagi õigeks ei võta. Kostja ei ole aga kohtuistungile ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 15.12.2006 kohustas kohtunik kostjaid vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 30), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostja T.U. 23.12.2006 (tl 34). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kostja R.T. it on 11.04.2007 toimunud kohtuistungil allkirja vastu teavitatud kohtuistungi toimumisest 16.05.2007 ja sellest, et istungile ilmumata jätmise korral võib kohus teha kohaloleva poole nõudel tagaseljaotsuse (tl 69), kuid kostja istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 410 lõikele 1 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-des 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 ning 413 lg 1 ja lg 3 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule kostjate 28.04.2005 avalduse, 10.11.2006 kompromisslepingu, eluruumi üürilepingu, üürikorteri üleandmis/vastuvõtmisakti, hageja saadetud kirjad, arved (tl 8-29). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108 lg 1; 113 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lõike 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 14 661,06 krooni välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.