Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4036.60 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 4036.60 krooni, viivise summas 4036.60 krooni, riigilõivu summas 700.00 krooni ja õigusabikulude katteks 403.66 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 16.04.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid, Nõude loovutamise lepingu nr XXX ning Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja on hagimaterjalid koos kohtumääruse ja hageja täiendavate dokumentidega isiklikult kätte saanud . Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud tähtajatu Leping nr XXX, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 22.06.2001.a. Ettemaksu arve nr XXX alusel on kostja tasunud AS-ile 94.00 krooni, millest Liitumistasu (SIM kaart) on 99.00 krooni ja kuumaks on 45.00 krooni. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 24.02.2002.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 21.03.2002.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 24.04.2002.a. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 672.35 krooni, kõneteenused summas 2364.25 krooni ja leppetrahv summas 1000.00 krooni. Nimetatud arvet ei ole hageja kohtule esitanud ning ei ole ka tõendanud, et 24.04.2002.a. lõpparve nr XXXon kostjale väljastatud. Samuti jätab kohus tähelepanuta hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete kordusväljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 24.04.2002.a. esitatud lõpparvega nr XXX. Lisaks TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole 2(3)

leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Hagile lisatud Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste kohaselt tekib leppetrahvi nõudeõigus ainult tähtajalise lepingu puhul, kui tarbija ei tagasta ostetud mobiiltelefoni. Antud juhul on tegemist tähtajatu lepinguga ning kohtule esitatud 22.06.2001.a. Ettemaksu arvest nr XXX ei nähtu, et kostja oleks ostnud mobiiltelefoni, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 3036.60 krooni. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 282.40 krooni ulatuses (3 % x 3036.60 krooni x 3,1 aastat). Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba 2001.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viivised on arvestatud põhivõlalt kuni hagi esitamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hageja siinjuures oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3319.00 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 280.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50.00 krooni. Taimi Kollom Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.