Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-07-19771
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Avaldaja: J.B
J.B avaldus abielulahutuse otsuse legaliseerimise nõudes
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Avaldaja J.B esitas Viru Maakohtule 22.05.2007.a avalduse Saksamaal väljastatud abielulahutuse otsuse legaliseerimise nõudes, kus palub legaliseerida Saksamaa kodanike M.W (W) ja H.W (W) abielulahutuse otsus, põhjendades seda oma sooviga sõlmida abielu Eesti territooriumil Saksamaa kodaniku H.W-ga. Samuti palub avaldaja luba abielluda Eesti territooriumil Saksamaa kodaniku H.W-ga.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 12 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.
Tsiviilasi nr 2-07-19771
Vastavalt PKS § 109 lg 11 perekonnaseisuakti kande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni artikli 3 lõikes 1 nimetatud tunnistusega (apostille). Vastavalt Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse § 1 on Eesti Vabariik ühinenud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga (jõustunud Eesti suhtes 30. 09.2001.a). Saksamaa on ühinenud nimetatud konventsiooniga 13.02.1966.a. Seega on Eesti Vabariik ja Saksamaa konventsiooniosalised. Vastavalt nimetatud seaduse § 2 Konventsiooni artikli 6 kohaselt on määratud nimetatud toiminguid tegema Eesti Vabariigis Ministeeriumid. Maakohtud ei ole pädevad asutused tegema nimetatud toiminguid. Vastavalt välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni (edaspidi Konventsioon) artiklile 2 konventsiooniosaline ei nõua sellise dokumendi legaliseerimist, mille suhtes kohaldatakse seda konventsiooni ja mida soovitakse esitada tema territooriumil. Vastavalt Konventsiooni artiklile 3 ainus formaalsus, mille täitmist võib nõuda, on nõue lisada dokumendile artiklis 4 kirjeldatud tunnistus, mille on väljastanud dokumendi päritoluriigi pädev ametiasutus. Vastavalt Konventsioonile ei ole vaja konventsiooniosalise, Saksamaa pädeva asutuse poolt välja antud dokumenti legaliseerida Eesti Vabariigis, vaid vajadusel kehtib nõue, et konventsiooniosalises riigis välja antud dokument oleks kinnitatud päritoluriigi (antud juhul Saksamaa) pädeva asutuse poolt väljastatud tunnistusega (apostillega). Vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003.a, artikkel 21 punkt 1, ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Avaldusele on lisatud Saksamaa Neuruppini esimese astme kohtu otsus ja abielulahutuse otsuse ehtsust kinnitav tunnistus, apostille ning Eesti Vabariik kui konventsiooniosaline tunnustab seda, seega puudub vajadus nimetatud dokumenti legaliseerida. Avaldaja J.B ei ole õigustatud, õigustatud isiku H.W nimel esitama avaldust, kuna J.B ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Vastavalt TsMS § 221 lg 1 seadusliku esindaja esindusõigust tõendab dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. Sama paragrahvi lg 2 lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. J.B õiguste rikkumine avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole üldse võimalik ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja hagiga ei ole võimalik saavutada eesmärki mida avaldaja taotleb. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest.
Tamara Šabarova Kohtunik 2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.