2-05-12592
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni 13 kohtumaja
Määruse koostanud kohtunik
Mai Grauebrg
Määruse tegemise aeg ja koht
29.05.2007.a, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-05-12592 (endine nr 2-14006/05)
Tsiviilasi
OÜ hagi SK vastu 6265,80 väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ (registrikood XXX asukoht XXX), hageja volitatud esindaja Silver Eensaar (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXXX) Kostja SK(ik. XXX, eluk. XXX)
esindajad
Välja mõista SK ́ilt OÜ kasuks põhivõlga 3132,90 krooni ja 3132,90 krooni viiviseid ja riigilõivu katteks 560 krooni ning õigusabikulude katteks 313,29 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hagiavalduse asjaolud. AS (RE AS õigusjärglane) sõlmis kostjaga mobiilsidelepingu nr XXX 01.04.1996, mille alusel kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadu eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Oma allkirjaga lepingul on kostja kinnitanud, et on teadlik lepingu lahutamatuks lisaks olevatest Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjadest. Kostja jäi võlgu oma lepingupartnerile 3132,90 krooni, millele lisanduvad kooskõlas lepinguga viivised 0,5% päevas maksmisele kuuluvast summast iga päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja omandas AS-lt kostja vastu nõude koos viivistega. Viiviseperiood on 24.05.1997-12-05.2005, mille eest viivis arvestades võlga olevat summat ja viivitatud päevade arvu 2939 päeva, on 46037,97 krooni. Hageja palub viivised välja mõista põhiõla ulatuses vastavalt 3132,90 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võla 3132,90 krooni, viivised 3132,90 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja pakkumisega viivist vähendada 50% võrra. Kostja tasu arveid on alates lepingu sõlmimisest kuni augustikuuni 1996 ja edaspidi enam ei tasunud. Leping on lõpetatud seoses sellega, et kostja rikkus lepingut. Hageja arvestas viivist arvates viimase arved tähtajast 25.04.1997 kuni hagi esitamiseni ja heast usust lähtuvalt on viivist vähendanud põhivõla suuruseni.
Kirjalikus vastuses oli kostja nõus tasuma võla 3132,90 kroon ja viivised 50% ulatuses 1566,45 krooni.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud seda, et tema ja AS vahel oli sõlmitud vastav leping nr XXX 01.04.1996, et ta jäi teenuste eest võlgu, 3132,90 krooni, et leping on temaga lõpetatud ja et hageja OÜ on nii põhinõude kui viivised omandanud AS-lt ja seega tuleb lugeda, et need asjaolud on kostja poolt TsMS § 230 lg 4 järgi omaksvõetud ja seega ka tõendatud ning hagi põhivõla väljamõistmiseks kuulub TsK § 173 ja 174 järgi rahuldamisele. Eeltoodud põhjendustel ei ole kohtul vaja anda hinnangut lepingu sisule, ega arvetele. Eeltoodu alusel tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3132,90 krooni. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. TsK § 190 lg 1 ja 191 lg 1 järgi võib lepingu täitmist tagada viivisega, mis on lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest eriti täitmisega viivitamise korral. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestust, viivise määra, viivitatud perioodi ega ka selle aluseks olevat põhivõla suurust ja seega tuleb TsMS § 230 lg 4 alusel eeldada, et kostja on nimetatud asjaolud nagu viivise periood 25.04.97-12.05.2005 ja määr 0,5% võlalt 3132,90 omaks võtnud ja et märgitud asjaolud on tõendatud. Kooskõlas TsMS § 194 lg 1 siis kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate isikute varalist olukorda, muud tähelepanu väärivat huvi. Hageja on esile toonud, et viivitatud periood on 2939 päeva, et kostja täitis lepingut vaid selle sõlmimisest kuni sama aasta augustini, st 5 kuud, edaspidi ei tasunud enam üldse, hageja on vähendanud viivist põhivõla suureni, kuna viivitatud perioodi eest oleks viivis muidu ca 14,7 korda suurem (46037,97:3132,90=14,69). Kostja ei ole põhjendanud, miks ta soovib viivise vähendamist, mistõttu puudub kohtul alus ka hagetavat viivist vähendada. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõla ulatuses vastavalt 3132,90 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 560 krooni, mille hageja tasus
hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 313,29 krooni, so 5 % hagi rahuldatud osast. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.