Korteriühistu Xxxxhagi Xxxx vastu võlgnevuse 540 euro, viivise 16,32 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
599,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Korteriühistu Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos (Advokaadibüroo Amos, e-post [email protected]) Kostja xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm (Advokaadibüroo LEXTAL, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Xxxxlt Korteriühistu Xxxxkasuks võlgnevus (põhinõue) 540 eurot ja seisuga 26. juuni 2015 sissenõutavaks muutunud viivis 16,32 eurot.
3.Välja mõista Xxxxlt Korteriühistu Xxxxkasuks viivis protsendina põhinõudelt (540 eurolt) alates 27. juunist 2015 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2.Välja mõista Xxxxlt Korteriühistu Xxxxkasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 600 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxxl tasuda Korteriühistule Xxxxkäesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113
2-15-107427 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Korteriühistu Xxxx(hageja) esitas 07.04.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxx (kostja) vastu 547,04 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 09.06.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 26.06.2015 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (28.09.2015) täpsustust, mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 540 eurot, viivise 16,32 eurot ja alates 27.06.2015 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhinõudelt kuni selle täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt võttis hageja üldkoosolek 12.06.2014 vastu otsuse selle kohta, et seoses maja renoveerimistöödega, peab korteri 16 omanik (kostja) lammutama maja keldris tema kasutuses olevast boksiseinast selle osa, mis takistab korterelamu vee- ja küttetorudele juurdepääsu. Üldkoosoleku otsus tehti teatavaks kõigile liikmetele, sh eraldi ka kostjale. Kostja üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud. Kõnesolev keldriboks oli ehitatud omavoliliselt, ei olnud maja keldris ette nähtud ning takistas juurdepääsu maja vee- ja küttetorudele. Kostja kasutas boksi panipaigana. 05.07.2014 väljastas hageja juhatus kostjale tähitud kirjaga üldkoosoleku otsuse. Eelnevalt oli juhatus mitmel korral pöördunud suuliselt kostja poole palvega lammutada vabatahtlikult keldripoksi vee- ja küttetorudele juurdepääsu takistav osa. 13.11.2014 andis hageja juhatus kostjale üle kirjaliku nõude teostada lammutustööd hiljemalt 01.12.2014. Kuna keldriboks oli lammutamata teatas hageja juhatus 05.12.2014 kostjale eposti teel ja postkasti jäetud teatisega, et ühistu juhatus alustab omal algatusel teenuse osutajaga keldriboksi lammutus- ja prügi väljavedamistöid 10.12.2014 kell 9.00. 10.12.2014 alustas ühistu juhatus keldriboksi lammutamist, kuid kostja kaitses oma boksi füüsiliselt ja ähvardas politseiga. Ühistu loobus sel päeval lammutustöödest ja andis kostjale
2-15-107427 keldriboksi lammutamiseks uuesti aega kuni 20.12.2014. 19.12.2014 saatis kostja e-posti teel xxxx juhatuse e-posti aadressile xxxx kirja, kus tegi ettepaneku anda talle ikkagi võimalus tema kasutuses olnud ruumide jätkuvaks kasutamiseks. Samas võtab ta ka vastutuse ruumi läbivaid kommunikatsioone mitte kahjustada. 08.01.2015 tegi AS Xxxxinspektor xxxx hageja juhatusele ettekirjutuse lammutada maja keldris kooskõlastamata ehitatud panipaigad kohtades, mida läbib AS Xxxxsoojustrass ning koristada trassi pealt ja ümbert seal olevad esemed. 14.01.2015 toimus hageja juhatuse koosolek, kus arutati kostja poolt juhatusele esitatud avaldust (19.12.2014 e-kiri) ning AS Xxxx08.01.2015 tehtud ettekirjutuse täitmist. Juhatus otsustas: anda korter 16 (kostja) ja korter 29 omanikele veelkord võimalus vabatahtlikult lammutada omavoliliselt ehitatud vee- ja küttetorudele ette jäävad keldriboksid hiljemalt 20.01.2015. Juhul, kui antud tähtajaks bokse ei lammutata, korraldada lammutus- ja koristustööd hageja juhatuse algatusel, lammutustööde kulud nõuda sisse korteri 16 (kostja) ja 29 omanikelt. 20.01.2015 lammutas korteri 29 omanik ise omavoliliselt ja tema kasutuses oleva keldriboksi. 22.01.2015 alustati hageja juhatuse korraldamisel keldris boksi lammutustöödega. Kostja aga ei olnud ikkagi boksi lammutamisega nõus ja kutsus politsei. Politsei kutsus kohale ka juhatuse liige xxxx. Samas väitis kostja, et tal on AS-ga Xxxxkäimas läbirääkimised kokkuleppe sõlmimiseks keldriboksi kasutamise kohta edasi ja sellepärast lammutada ei ole vaja. Lammutustööd sel päeval peatati. 23.01.2015 sai hageja juhatus AS-lt Xxxxe-kirja, milles kliendihaldur xxxx väidab, et taolist läbirääkimist kostja ja AS-i Xxxxvahel ei toimu ning 08.01.2015 tehtud ettekirjutus tuleb täita. 24.01.2015 kell 10.30 alustati hageja juhatuse korraldamisel uuesti nimetatud keldriboksi lammutamist. Tööde tegemisel tuli paluda ka seekord abi politseilt, kuna kostja takistas keldriboksi lammutamist. Lammutamistööd teostas XxxxOÜ. Teostatud tööde vastuvõtmise kohta oli 24.01.2015 koostatud akt. Teostatud tööde eest XxxxOÜ poolt on esitatud 26.01.2015 arve nr 1-01.15, mis oli tasutud hageja poolt 23.02.2015. Tekkinud kulude hüvitamiseks esitas 02.02.2015 hageja kostjale arve nr 2022015 summas 540 eurot, viivisega 0,02% päevas.
4.Hageja ei nõustu kostja vastuväidete ja seisukohtadega. Hageja esitas kostjale 12.06.2014 üldkoosoleku otsuse ning 08.01.2015 ettekirjutuse alusel VÕS § 108 lg 2 mõttes kohustamisnõude, paludes vabatahtlikult lammutada keldris omavoliliselt ehitatud küttetorudele juurdepääsu takistus. Üldkoosoleku otsus jõustus vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 1 selle vastuvõtmisel 12.06.2014. Hageja teatas kostjale 12.06.2014 üldkoosoleku otsuses ja hilisemates juhatuse otsustes, et kui kostja lammutamise kohustust ei täida, siis hageja asendab kohustamisnõude kahju hüvitamise nõudega. Hageja esitas kostjale VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude. Hageja juhatus on kostjale mitmel korral vastavalt VÕS § 115 lg-le 2 andnud kohustuse täitmiseks täiendavaid tähtaegu, sh 13.11.2014 ja 14.01.2015, kuid kostja ei täitnud oma kohustust. Hagejale tegi soojusettevõtja 08.01.2015 ettekirjutuse, kohustades hagejat lammutama küttetorude juurdepääsu takistus. Kuna kostja ei asunud ise lammutama, ei jäänud hagejal muud üle, kui ettekirjutuse täitmiseks ise lammutada kostja poolt omavoliliselt ehitatud küttetorude juurdepääsu takistus. Hageja kandis 24.01.2015 ettekirjutuse täitmiseks tehtud lammutustöödel lisakulu 540 eurot ja hagejal tekkis kahju.
4.1.Kaasomanikud ei ole sõlminud kostjaga suulist kasutuskorra kokkulepet. Hageja selgitab, et korterelamus asub 60 korterit, sellel on neli trepikoda ja igas trepikojas on 15 korterit. Igal
2-15-107427 trepikojal on oma pääs keldrisse, erinevate trepikodade keldriosad on omavahel seintega eraldatud, ühe trepikoja keldriosast ei pääse teise trepikoja keldriossa. Iga trepikoja keldrisse viivad uksed on alati lukus ja nende võtmed on igal trepikojal erinevad. Ühe trepikoja keldrisse pääsevad ainult selle trepikoja korteriomanikud. Kostja korter asub teises trepikojas. Kostja kasutusse on eraldatud teiste korteriomanikega sarnase suurusega keldriboks ca 6 m2. Kostja võttis keldris omavoliliselt kasutusele suurema osa. Kostja väidab, et keldri suuremas osas kasutus põhineb kaasomanike suulisele kasutuskorra kokkuleppele, kuid sellise kokkuleppe sõlmimise aega ja asjaolusid kostja ei tõenda. Kostja väide on ebatõene ainuüksi seetõttu, et omavoliliselt kasutuselevõetud keldriosa nägid vaid kostjaga samas trepikojas asuvad 14 korteriomanikku, kuid ülejäänud 45 korteriomanikku ei teadnud sellest midagi. 2014-2015. a koosolekutel arutati korduvalt kostja poolt täiendavalt kasutusele võetud keldriosa küsimust, kuid ükski koosolekutel osalenud korteriomanik ei teatanud kunagi, et on sõlminud kostjaga suulise kasutuskorra kokkuleppe. Teised korteriomanikud said kostja poolt täiendavalt kasutusele võetud keldriosast teada neil koosolekutel ning nad väljendasid sellise kasutuse osas kindlalt eitavat seisukohta. Hageja teatab, et on läbi analüüsinud kogu korteriühistu dokumentatsiooni ning kõik juhtimisorganite otsused alates asutamisest 2004. a, kuid mitte üheski dokumendis ei ole kajastatud kostja taotlust võtta kasutusele tavalisest keldriboksist suuremat pinda, samuti ei ole kunagi arutatud kostja kasuks suurema keldriosa kasutamisega seonduvat.
4.2.Kostja ei ole vaidlusaluse seina ehitamist 1990-ndatel tõendanud. Xxxxseletuskiri ei ole tõene järgmistel põhjustel: 1) Xxxxja kostja korterid asuvad erinevates trepikodades, Xxxx ei ole kostja trepikoja keldrile juurdepääsu. Hageja kinnitab, et ei ole Xxxxkostja trepikoja keldris kunagi näinud. Xxxxei saanud ise näha, et kostja oleks seina ehitanud; 2) Xxxxei selgita, kuidas ta teab kostja poolt keldrisse seina ehitamise aega. Hageja arvates on ainus teadmise alus see, et kostja ise ütles Xxxx2015. a septembrikuus seda ja palus siis heanaaberlikult kirjutada vastava sisuga seletuskiri.
4.3.Kostja võttis antud vaidlusega seotud keldriosa kasutusele 2006. a. Hageja avaldas hagis, et esitas lammutamisnõude kahele teise trepikoja korteri 16 (kostja) ja 29 (Xxxx) omanikule. Korteri 29 omanik Xxxx esitas keldris täiendava pinna kasutuselevõtmise kohta oma seletuskirja, teatades, et kostja ehitas küttetrassi ette seina 2006. a. Ta selgitas, et nende keldriboksi ja elamu siseseina vahel oli samuti vaba ruum, selles kulges küttetrass, millele ehitas tema isa ette seina. Tema isa ehitas ilma loata küttetorude osa kinni pärast seda, kui nägi, et kostja sellist seina ehitas. Nad võtsid selle ruumi kasutusele ja paigaldasid ette ukse, samasuguse ukse paigaldas oma uuele boksile ette ka kostja. Xxxx käis isa ehitamisel abistamas ja nägi 2006. a kostja ehitatud seina. Seega kostja ei ehitanud lammutatud seina 1990-ndatel aastatel, vaid 2006. a.
4.4.Kostja võttis täiendava keldriosa kasutusele ilma vastava loata. Kostja võttis 2006. a kasutusele küttetorustikke hõlmava keldriosa, millega takistati trassidele juurdepääs. Kostjal ei olnud õigust sulgeda seda juurdepääsu. Sellist luba ei võinud kostjale anda suuliselt ega kirjalikult üksi kaasomanik, majahaldur ega ka hageja. Küttesüsteem kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse. Hageja asutati 2004. a. Korteriomanikud andsid hagejale õiguse tegeleda elamu kaugküttega varustamisega, sh küttesüsteemi korrashoidmisega. Hageja sõlmis soojusettevõtja soojusmüügilepingu, mille lisas asub 17.05.2004 koostatud piiritlusakt nr 2922. Piiritlusakti kohaselt asus poolte soojustrasside seisukorra ja teenindamise vastutuse piiri koht elamu kolmanda trepikoja keldris. Piiritlusaktiga määrasid pooled kaugkütteseaduse § 2 p 6 tähenduses võrgu teeninduspiiri, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab. Hageja oli piiritlusakti alusel kohustatud tagama
2-15-107427 vaba juurdepääsu soojusvõrkudele hooldus- ja remonttööde tegemiseks soojusettevõtja ja hageja vastutusalasse jäävas trassiosas, ilma soojusettevõtja eelneva loata ei võinud paigutada trassile materjale jne. Soojusettevõtja teostas 08.01.2015 ülevaatuse ja tuvastas soojusmüügilepingu tingimuste rikkumise. Hagejale tehti ettekirjutus lammutada hiljemalt 31.01.2015 soojusettevõtja vastutusalasse jäävalt soojustrassilt kooskõlastamata ehitatud panipaigad ning koristada trassi pealt ja ümbert erinevad esemed. Soojusettevõtja kinnitas 23.01.2015 e-kirjas ettekirjutuse kohustuslikkust. Kostja ehitas teises trepikojas kinni selle osa soojustrassist, milline kuulub soojusettevõtja vastutusalasse. Kostjal ei olnud õigust sulgeda juurdepääsu trassidele. Kostjale võis trasside kinniehitamiseks loa anda ainult soojusettevõtja, kes seda ei teinud.
4.5.Kostjale on üldkoosoleku otsuse täitmine kohustuslik. Kostja on korteriühistu liige ja tema kohustused määratakse põhikirja ning õigusaktidega. Hageja liikmete üldkoosolek võttis 2012. a vastu otsuse renoveerida korterelamu, milline hõlmas muuhulgas ka kogu kütte- ja ventilatsioonisüsteemi. Renoveerimise otsus on jõus, seda ei ole vaidlustatud. Ehitisregistri andmetel Xxxx ehitisele (kood xxxx) anti 12.03.2013 välja kirjalik nõusolek ehitise tehnosüsteemide muutmiseks, ehitamist alustati vastavalt teatisele 26.05.2014. Projekteerimise ajal vaadati elamu üle ja siis selgus, et teise trepikoja keldris on korterite nr 16 ja 29 kasutuses olevad kaks keldriboksi ehitatud ümber küttetorude, mis ei ole lubatud. Ehitustööde tegemise ajal vaatas ehitaja samuti objekti üle ja teatas, et teise trepikoja korterite 16 ja 29 bokside seinad tuleb lammutada trassidele juurdepääsu tagamiseks. Hageja juhatus teatas korterite 16 ja 29 omanikele küttetorude ümber ehitatud seina lammutamise vajadusest, kostja vaidles vastu ja keeldus. Hageja 12.06.2014 üldkoosolek võttis vastu otsuse, millise kohaselt oli kostja kohustatud oma kulul lammutama omavoliliselt ehitatud torudele juurdepääsu takistuse. Otsuse kohaselt juhul, kui kostja lammutustööd ise ei tee, teeb selle juhatus kostja arvel. Hageja toimetas 12.06.2014 üldkoosoleku otsuse kostjale kätte 05.07.2014. Kostja ei vaidlustanud üldkoosoleku otsust teadasaamisest kolme kuu jooksul. Kostja seega nõustus, et tema ise ehitas oma kulul keldrisse omavoliliselt küttetrassi ette seina. Antud asjas ei ole kostja esitanud ühtegi vastuväidet hageja 12.06.2015 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korra rikkumise osas. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Omavoliliselt trasside juurdepääsu takistuse kõrvaldamise otsustamine kuulub KÜS § 13 lg 4 kohaselt hageja pädevusse ja ta võis 12.06.2014 üldkoosoleku otsuse vastu võtta häälteenamusega. Kostjal tekkis 12.06.2014 otsuse alusel kohustus. Ettekirjutuse täitmiseks tehtud 24.01.2015 lammutustöödega kaasnenud kulud on otseselt seotud elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemisega. Trassidele vaba juurdepääsu taastamise kulud on vajalikud kulud.
4.6.Hageja kantud lammutustööde kulu ei kuulu kõigi kaasomanike poolt hüvitamisele. Hageja nõuab kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanik ei või kaasomandisse kuuluvat asja kasutada oma äranägemise järgi, sh siis, kui see läheb vastuollu kolmanda isiku õigustatud huvidega. Hagejal lasus soojusmüügilepingu kohaselt kohustus hoida trassidele juurdepääs vabana, soojusettevõtjal oli õigus pääseda trassidele vabalt juurde. Kostja sulges omavoliliselt juurdepääsu, soojusettevõtja ei saanud seetõttu tagada soojusmüügilepingu tingimuste täitmist. Kostja tegevus oli vastuolus soojusettevõtja õigustatud huviga, mida tõendab 08.01.2015 ettekirjutus. Trassidele vaba juurdepääsu olemasolu on iga korteriomaniku huvides, kuna see võimaldab takistamatult teha trassidele hooldus- ja remonditöid. Kostja kinnitas vastuses kohtule, et vastuolus teiste korteriomanike huvidega, ehitas tema ise trassidele oma erahuvi alusel juurdepääsu kinni. Kostja ehitustegevus ei olnud
2-15-107427 kooskõlastatud. Hageja oli kohustatud täitma soojusettevõtja 08.01.2015 ettekirjutust. Selle täitmisega kaasnes täiendav kulu, millise kandmist ei ole liikmed majanduskavas ette näinud. Seega oli tegemist lisakuluga. Sellist lisakulu ei pea kandma need korteriomanikud, kes ei loonud omavoliliselt trassidele juurdepääsu takistust.
4.7.Hageja kahju hüvitamise nõue summas 540 eurot on põhjendatud. Nõue tuleneb hageja ja kostja vahel kehtivast tehingulisest suhtest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on sellise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja nõue ei ole aegunud.
4.8.Hageja selgitab, et esitas kostjale viivisenõude VÕS § 113 lg 1 alusel märkides viivise suuruseks päevas 0,02%. Tehes ümberarvutused, selgus, et päevane viivisemäär on 0,022%. Viivise määra arvutamiseks tuleb liita VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud 8% ja Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Eesti Panga 02.01.2015 ja 02.07.2015 teadete kohaselt on kogu 2015. a ulatuses olnud viimase intressimäära suuruseks 0,05%. Hagi esitamise ajal 26.06.2015 oli aasta viivisemäär 8,05%, millest viivise suurus päevas on 0,022%. Kostjal oli kohustus tasuda hageja arve nr 2022015 summas 540 eurot hiljemalt 09.02.2015. Kostja arvet ei tasunud. Kostja on alates 10.02.2015 rahalise kohustuse täitmise viivituses. Võlgnetavalt põhinõudelt on ühe päeva viivise suurus 0,12 eurot. Hagi esitamise seisuga oli perioodil 10.02.2015-26.06.2015 kostja olnud viivituses 136 päeva, sissenõutavaks muutunud viivise suurus on seega 16,32 eurot (136 x 0,12).
5.Kostja on esitanud vastuväiteid, millised ei ole tõesed. Hageja asutati 04.02.2004 asutamislepinguga, esmakanne tehti 18.02.2004. Korter 29 omanik teatas oma seletuses, et elab selles elamus alates sünnist 1984. Seega oli ta 2006. a 22-aastane, milline vanus on piisav mäletamiseks. Hageja sõlmis kõigi kaasomanike huvides soojusettevõtjaga soojusmüügilepingu, millega oli hageja kohustatud tagama soojusettevõtjale vaba juurdepääsu trassidele. Lammutamine oli seotud soojusettevõtja 08.01.2015 ettekirjutusega, milline põhineb soojusmüügilepingul ja selle lisaks oleval piiritlusaktil. Soojusettevõtja vastutusalas oli soojustrassi osa, mis asub hageja territooriumil ja elamu esimese, teise ja kolmanda trepikoja keldriosas. Hageja on kohustatud tagama trassile vaba juurdepääsu hooldus- ja remonttööde tegemiseks. Lammutamine oli seotud vaba juurdepääsu tagamisega hoolduseks, mitte torude vahetamiseks. Soojusettevõtja tegi vaba juurdepääsu takistuse tuvastamisel ettekirjutuse. Sõna „ettekirjutus“ kasutamine ei oma antud juhul tähendust, kuna sisuliselt esitas soojusettevõtja lepingutingimuse rikkumise ja selle kõrvaldamise kohustuse teate. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 reguleerib üldkoosoleku pädevust, § 19 lg 1 p 8 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse ka muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Elamu hooldamisega seotud kohustused, milline hõlmab ka küttetrassi korraolekut, kuuluvad üldkoosoleku pädevusse. Hageja ühegi teise organi pädevusse neid küsimusi pandud ei ole. Korteriühistu liikmetel võib tekkida kohustusi väga erinevatel alustel, mille täitmata jätmisega kaasneb kahju hüvitamise nõue. Kaasomandi osaks on need vaheseinad, millised on ehitatud vastavalt projektile. Kostja ehitas küttetrassi ümber seina omavoliliselt, kostja oli nõus, et püstitas seina omavoliliselt, ta ei vaidlustanud 12.06.2014 üldkoosoleku otsust. Omavoliliselt püstitatud seinad ei ole kaasomandi osa ning omavoliliste seinade lammutamise kulu ei pea kandma need liikmed, kes ei ole seina omavoliliselt ehitanud. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja andis pärast soojusettevõtja 08.01.2015 ettekirjutuse saamist kostjale omavoliliselt suletud soojustrassile juurdepääsu osa lammutamiseks aega kuni 20.01.2015. Kostja ei hakanud lammutama. Seetõttu pidi hageja soojusmüügilepingu tingimuste täitmiseks tellima lammutustöö kolmandalt isikult XxxxOÜ-lt, milline tegi
2-15-107427 lammutustööd 24.01.2015. XxxxOÜ esitas hagejale tasumiseks arve nr 1-01.15 summas 540 eurot, mille maksetähtaeg oli 31.01.2015. Hageja tasus arve tähtpäeval 31.01.2015 ja siis tekkis hagejal kahju lisakulu näol, millist ei olnud majandamiskavas ette nähtud. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostjale esitati tasumiseks arve 02.02.2015 summas 540 eurot, selleks ajaks ei olnud veel kolm aastat möödunud. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kostja püstitas keldrisse omavoliliselt vaheseina, milline takistas soojustrassile vaba juurdepääsu. Hageja nõue on põhjendatud. Hageja andis aega arve tasumiseks 7 päeva, milline tavaline tähtaeg. Kostja arvet ei tasunud. Põhjendatud on ka viivisenõue VÕS § 113 lg 1 määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Hagejal puudub alus nõude esitamiseks kostja vastu. Isegi, kui hagejal eksisteeriks materiaalõiguslik alus vastava nõude esitamiseks, siis saaks ta nõuda vaid 438/26920 osa hüvitamist (lähtudes kaasomandi proportsioonidest) nõudest ehk teoreetiline maksimumnõue saaks hagejal olla 0,08 eurot või 1/60 (lähtudes korterite arvust) ehk 9 eurot. Kostja kasutas Xxxx majas endist puutöökoja ruumi, mis asus hoone keldris. Nimetatud puutöökoja ruum ehitati 1970-ndatel aastatel. Üks panipaiga sein on ehitatud 1990ndatel aastatel. Hageja soovis antud keldris asuva ruumi osas teha lammutustöid. Kortermaja keldris on vaheseinad ning panipaigad olnud enne, kui tänased kinnistuomanikud selle omandasid. Seega ei ole panipaikade lammutamise kulusid võimalik varasematelt korteriomanikelt ega ka vaheseinade ehitajatelt sisse nõuda. Hageja ülesanne on teostada elamu majandamist. Hageja on tellinud lammutustöö ja selle eest tasunud. Hagejal on õigussuhe korteriomanikega, sh kostjaga ning õigus nõuda hoone üldkasutatava osa majandamise kulude hüvitamist. Kostjal ei ole hagejaga lepingusuhet, mille alusel hageja saaks nõude esitada. Samuti puudub lepinguväline alus, millisel hageja saaks kostjalt nõuda enda tellitud töö eest makstu hüvitamist.
7.1.TsÜS § 149 sätestab, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui eeldada, et kostja peab hüvitama keldris tehtud ümberehituste kulu, muutus vastav nõue sissenõutavaks pärast hageja poolt väidetud panipaikade ehitamist. Vaidlusalune puutöökoja ruum ehitati 1970-ndatel aastatel, üks sein 1990-ndatel aastatel. Seega ehitati enamus lammutamisele minevast kohast kolmandate isikute poolt ca 40 aastat tagasi ja üks panipaiga sein kostja poolt rohkem kui 15 aastat tagasi. Igal juhul on tegemist rohkem kui 15 aasta taguste sündmustega ja hageja võimalik nõue on aegunud.
7.2.Asjaolu, et kostja ei lammutanud vaidlusalust keldri osa ega ka see, et hageja selle lammutas, ei loo nõudeõigust kostja vastu. Korteriomanike vahel oli aastakümnete vahel kujunenud kasutuskord, mille alusel kasutas kostja vastavat ruumi keldris (asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 - kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel). Juhul, kui korteriomanike vahel muudetakse suulist aastakümneid kehtinud kasutuskorda, on tegemist korteriomanike sisesuhtega, mida ei saa lahendada korteriühistu. Jääb arusaamatuks, millisel alusel ja miks nõutakse kostjalt lammutustööde tasu hüvitamist. AS Tallinna Kütte ettekirjutus ja hageja üldkoosoleku otsus ei loo materiaalõiguslikku alust, mille alusel kostjalt nõuda lammutustöö tegemist või selle hüvitamist.
2-15-107427
7.3.Kostjale kuulub 438/26920 ehitise mõttelisest osast. Antud hoones on 60 korterit. Vastavalt VÕS § 69 lg-le 1 peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades. Tegemist on kaasomandi esemega. Antud keldriruumid kuuluvad kõikidele ehitise kaasomanikele. Kostja ei saa vastutada kolmandate isikute poolt 1970-ndatel ehitatu eest üleüldse ja 1990-ndatel ehitatu osas samuti mitte, sest vastav ehitus tehti 1990-ndatel suulise kasutuskorra alusel (s.o kõikide korteriomanike nõusolekul). Seega kui eeldada, et eksisteerib materiaalõiguslik alus, mis võimaldaks hagejal vastavat nõuet esitada, siis saaks ta nõuda vaid 438/26920 osa hüvitamist (lähtudes kaasomandi proportsioonidest) nõudest ehk teoreetiline maksimumnõue saaks hagejal olla 0,08 eurot (438/26920 540 eurost) või 1/60 (lähtudes korterite arvust) ehk 9 eurot. Hageja saab kaasomandi osa majandamiskulude tasumist nõuda korteriomanikelt. Arvestades, et hageja tasus lammutuskulud korteriomanikelt kogutud rahast, on korteriomanikud nõude summa hagejale juba hüvitanud.
7.4.Hageja ei põhista, millisel materiaalõiguslikul alusel on tal õigus nõuda viivist 0,02% päevas.
8.Hageja väide, et boksi sein ehitati aastal 2006, ei ole õige. Torud vahetati 2014. a, lammutamine toimus 2015. a, seega hageja poolt lammutatud seinad ei olnud takistuseks veetorude paigaldamisele. Seinad ei olnud veetorude paigaldamiseks ees. AS Xxxx on äriettevõte ega saa teha mingeid ettekirjutusi hagejale ega kostjale. Hageja enda väidete kohaselt olid keldris panipaigad enne, kui küttetorustikku vahetama hakati. Hoones sees olev soojatrass on hageja omandis. Kaugküttevõrk ulatub liitumispunktini. Küttetorud on keldris samas kohas olnud aastast 1965 ja seega keldribokside seinad olid ehitatud aastakümneid enne kui 2004. a. Kütteettevõtja leping ei loo korteriühistule õiguslikku alust piirata liikmete õigusi. Pigem pidi korteriühistu enne sellise lepingu sõlmimist saama ühistu liikmete, keda see kahjustab, nõusoleku lepingu sõlmimiseks või rajama liitumispunkti kohe kaugküttetoru elamusse sisenemise kohta nii, et see liikmeid ei kahjusta. Kaugkütteseadus ei sätesta võrguettevõtja õigust teha ettekirjutusi või siseneda elamutesse. Hageja ise võttis sõlmitud lepinguga endale kohustusi küttefirma ees. Hageja peaks lepingute sõlmimisel ja oma tegevuses esiplaanile seadma oma liikmete huvi ning põhikirjalised eesmärgid ja mitte aktsepteerima tüüptingimusi, mis liikmeid kahjustavad. Hageja on korteriühistu ja asutati 2003. a. Hagejal ei saa olla nõuet seoses sellega, et enne hageja asutamist olid elamus keldriboksid. Hagejal ei saa olla nõuet ka seoses sellega, kui need rajati aastal 2006. Korteriomandid elamus tekkisid 2002. a, mõned varem ja mõned hiljem. Antud hoone kuulus enne erastamist riigile. Erastamisel omandasid erastajad korteriomandid. Kuni kinnistusraamatusse kandmiseni olid need vallasvarad. Korteriomandid kanti kinnistusraamatusse pärast aastat 2000, näiteks kostja korteriomand 2002. a. Vallasasja kasutamise võib suuliselt kokku leppida. Vaheseinte rajamise ajal ei olnud selleks tarvis korteriomanike kirjalikku kokkulepet, keldris oli mitmeid panipaiku, keegi ei esitanud sellele vastuväiteid ega nõudnud lammutamist. Keldri kasutamine toimus alates elamu rajamisest 1965. a kuni 2014. a korteriomanike vaikival kokkuleppel. 2014. a alustas hageja keldris olevate panipaikade lammutamist ja nõudis liikmetelt lammutustööde tegemist. Korteriühistu üldkoosolek ei saa otsustada, et mingi liige näiteks peab ehitama katuse, teine lammutama keldri ja kolmas pühkima tänava. Ja kui otsust ei täideta, saaks ühistu nõuda kahju hüvitamist. Sellist võimu liikmete üle korteriühingule antud ei ole. Korteriühistu on pädev majandama hoone kaasomandis olevat osa, üldkoosolek saab teha vaid MTÜS §-s 19 sätestatud otsuseid, seadus ei võimalda mittetulundusühingu otsusega luua ühingu liikmele kohustust isiklikult teha lammutustöö või selle maksumus hüvitada.
2-15-107427 TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kostja palub kohtul kohaldada aegumist. Hageja on esitanud väite, et tema hinnangul ehitati keldri vahesein 2006. a. Hageja peab vaheseina ehitamist endale kahju tekitanud sündmuseks, seega on nõue aegunud tulenevalt hageja enda seisukohtadest. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Korteriomandiseaduse (KOS), KÜS ega MTÜS ei võimalda hagejal kostjale oma otsusega panna reaalkoormatist ja selle mittetäitmisel nõuda kahju hüvitamist. Keldri vaheseinad olid hoone kaasomandi osa ja kui hageja otsustas need lammutada, peab hageja korteriomandi kaasomandi osa majandamisega seotud kulusid kandma omades õigust kulu kanda korteriomanikelt kogutud maksetest. Seega on hageja otsus panna majandamiskulud ehk keldriboksi lammutamise kulud ainult ühele liikmetest vastuolus KOS § 13 lg-tega 1 ja 2. Antud normid viitavad ühemõtteliselt kokkuleppele ja nõusolekule. Ka kohtupraktika kinnitab, et eelnevat ei asenda üldkoosoleku otsus. Hageja põhikirja p 4.2.9. sätestab, et ühistu liige on kohustatud: hüvitama ühistule ja teistele korteriomandi omanikele tekitatud kahju seadusega sätestatud korras, kui ta on rikkunud ühistule või selle liikmetele kuuluvat vara. Seega sätestab ka ühistu põhikiri, et liikmel on korteriühistu ees vaid seadusest tulenev hüvitamise kohustus. Kahju hüvitamise põhikirjas sätestatud eeldus on ühistu või selle liikmete vara rikkumine. Seega on eeldus, et toimunud oleks kostja tegu, mille tagajärg on ühistu või selle liikme vara rikkumine. Kostja ei ole hageja vara rikkunud. Viivise arvestuse alused on puudulikud. Hageja ja kostja vahel puudub tehing, mille alusel oleks kostjal mingil tähtpäeval tekkinud kohustus tasuda hagejale nõude summa. Samuti ei ole hageja selgitanud, missugusel seaduslikul alusel muutus tema nõue sissenõutavaks ajast, millest hageja on alustatud viivise arvestamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
10.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: • kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); • hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Loetletud asjaolusid peab tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3, VÕS § 103 lg 2) (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 22).
11.KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Sisuliselt sama tuleneb ka hageja põhikirja p-st 4.2.1. Majandamiskulud on KÜS § 151 lg 1 kohaselt korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja
2-15-107427 nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 2 loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
12.Kui tegu on vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele kui kaasomanikele KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule sõltumata oma nõusolekust kulutuste tegemiseks (vt nt Riigikohtu 08.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Selliste kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriomanike kokkulepet või korteriühistu üldkoosoleku otsust ning need kulud ei pea olema iseenesest hõlmatud KÜS §-s 151 nimetatud majandamiskuludest (vt Riigikohtu eelviidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 17). Muude elamule tehtud kulutuste hüvitamist võib korteriomanikult kui korteriühistu liikmelt nõuda korteriühistu, kui korteriomanik on kulutuste tegemisega nõustunud või kui tegu on KÜS §-s 151 nimetatud majandamiskuludega, mille kandmine on otsustatud korteriühistu liikmete üldkoosoleku kehtiva ja KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile ühistu liikmetele kohustusliku otsusega (vt ka Riigikohtu 13.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p-d 21 ja 22). Korteriühistu üldkoosoleku pädevuses on ka otsustada häälteenamusega kasulike kulutuste tegemist TsÜS § 63 p 2 mõttes tingimusel, et kasulikud kulutused mahuvad KÜS §-s 151 nimetatud kulude hulka (vt nt Riigikohtu 22.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-15, p 9).
13.Asja materjalidest järelduvalt ei ole pooled menetluses vaielnud selle üle, et Tallinnas aadressil Xxxx asuvate korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks on moodustatud korteriühistu (hageja). Samuti ei ole vaidlust olnud selles, et kostja on tänaseni korteriühistu liige. Need asjaolud on tuvastatud ka asja materjalide põhjal (tl 20, 35, 39, 8485).
14.Pooled vaidlevad hagetava kahjuhüvitise põhjendatuse üle. Kostja leiab, et hageja ei ole õigustatud hagiavalduses märgitud kahju nõudma. Lisaks on kostja esitanud aegumise vastuväite.
15.Kohus selgitab, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt ka Riigikohtu 12.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11, p 13). Muu hulgas on selle suhte sisuks kaasomaniku AÕS § 72 lg 5 esimese lause järgne õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Samuti sisustab seda võlasuhet AÕS § 72 lg 5 teine lause, mille järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (vt nt Riigikohtu 13.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Riigikohus on korteriühistu õigusi analüüsides korduvalt leidnud, et korteriühistul on õigus oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (vt nt Riigikohtu
2-15-107427 10.02.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-04, p 23; 16.09.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17; 01.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 10; 23.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-185-07, p 15). Muu hulgas on Riigikohus leidnud, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt Riigikohtu 14.06.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04, p 26).
16.Korteriomand on KOS § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lg 1 ning sama sätte lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodud sätetest tuleneb, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh küttesüsteem, soojustrass), ja elamu keldri siseseinad, on korteriomanike kaasomandis.
17.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja sõlminud soojusettevõtjaga (AS Tallinna Küte) soojusmüügilepingu, mille lisas asub 17.05.2004 koostatud piiritlusakt nr 2932 (vt tl 41-42). Piiritlusakti p 3 järgi on hageja kohustatud kindlustama oma territooriumil paiknevate soojusvõrkude säilivuse; mitte lubama soojustrassidele püstitada ehitisi, paigutada materjale ning teostada mullatöid ilma eelneva loata; tagama vaba juurdepääsu soojusvõrkudele hooldus- ja remonttööde teostamiseks, tagama sealjuures juurdepääsu vajalikele mehhanismidele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja 12.06.2014 üldkoosolekul otsustati, et kostja peab lammutama maja keldris tema kasutuses olevast boksiseinast selle osa, mis takistab korterelamu vee- ja küttetorudele juurdepääsu ning kui kostja lammutustööd ise ei tee, teeb selle hageja juhatus kostja arvel (vt tl 32-33). Sisuliselt sama tuleneb ka hageja põhikirja p-st 4.2.11. Nimetatud üldkoosoleku otsusest nähtub, et keldriakende vahetamise ettevalmistamisel vaatas juhatus üle teise trepikoja ja leidis, et omavoliliselt, ilma seadusliku aluseta ja korteriomanike nõusolekuta väljaehitatud korter 16 (kostja) keldri boksid, mille asukoht ei vasta projektile, takistab korteriühistule kuuluva veetoru vaatlust, veetorule juurdepääsu ja riivab korteriomanike õigust üldkasutatavate pindade kasutamiseks. Korteriühistu kommunikatsioonidele nende kontrolliks, hooldamiseks, parandamiseks ja vahetamiseks peab olema tagatud vaba juurdepääs. Nimetatud otsus on kostjale kätte toimetatud (vt tl 34). Kohus selgitab, et korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei ole nõudnud kõnesoleva otsuse tühistamist ja seda ei ole ka kehtetuks tunnistatud. Seega pidi kostja 12.06.2014 üldkoosoleku otsust täitma ning lammutama maja keldris tema kasutuses olevast boksiseinast selle osa, mis takistab elamu vee- ja küttetorudele juurdepääsu. Asja materjalidest nähtub ka, et soojusettevõtja teostas 08.01.2015 ülevaatuse ja tuvastas soojusmüügilepingu tingimuste rikkumise (vt tl 40). Hagejale tehti ettekirjutus lammutada hiljemalt 31.01.2015 soojusettevõtja vastutusalasse jäävalt soojustrassilt kooskõlastamata ehitatud panipaigad ning koristada trassi pealt ja ümbert erinevad esemed. Veel kinnitas soojusettevõtja 23.01.2015 e-kirjas ettekirjutuse kohustuslikkust (vt tl 43-44).
18.Kohus ei nõustu kostja väitega, et panipaikade lammutamise kulusid ei ole võimalik sisse nõuda, kuna kortermaja keldris on vaheseinad ja panipaigad olnud enne, kui tänased
2-15-107427 kinnistuomanikud selle omandasid. Kohus selgitab, et AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega saavad teised kaasomanikud (sh korteriühistu) nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra taastamist. Kohus leiab, et nimetatud sätte mõtte kohaselt ei ole oluline see, kas kostja ise ehitas tema kasutuses olevale keldriboksile seina(d) või tegid seda tema õiguseellased. Kui kaasomandis olevat asja on oluliselt muutnud asja omaniku õiguseellased, siis on teised kaasomanikud õigustatud nõudma endise olukorra taastamist ka õigusjärglaselt (vt Riigikohtu 27.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Nagu eespool märgitud, võivad teised kaasomanikud (sh korteriühistu) nõuda kaasomanikult (kostjalt), kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, AÕS § 74 lg 1 alusel endise olukorra taastamist. Eelneva tõttu ei oma asjas tähtsust, millal täpselt vaidlusalune keldriboksi sein(ad) ehitati ning seetõttu puudub kohutul vajadus hinnata poolte esitatud tõendeid (tl 86, 104, 105) viidatud asjaolu kohta.
19.Asjas puudub ka vaidlus, et hageja andis kostjale kohustuse täitmiseks täiendavaid tähtaegu, sh 13.11.2014 ja 14.01.2015 (vt tl 35, 45), kuid kostja lammutustööd ei teostanud. Hageja lammutas vaidlusaluse keldriboksi 24.01.2015, lammutamistööd teostas Xxxx OÜ. Teostatud tööde vastuvõtmise kohta on 24.01.2015 koostatud akt (vt tl 50) ja teostatud tööde eest XxxxOÜ poolt esitatud 26.01.2015 arve nr 1-01.15 (vt tl 51), mis on tasutud hageja poolt 23.02.2015 (vt tl 52). Tekkinud kulude hüvitamiseks esitas 02.02.2015 hageja kostjale arve nr 2022015 summas 540 eurot (vt tl 49). Hageja nõuab hagis kostjalt seega enda liikmete üldkoosoleku otsuse rikkumisest tingitud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kohus leiab, et korteriühistu elamu keldris kostja kasutuses olevast boksiseinast selle osa lammutamise, mis takistab korterelamu vee- ja küttetorudele juurdepääsu, kulusid saab lugeda majandamiskuludeks KÜS § 151 lg-te 1 ja 2 mõttes. Seega võis vaidlusaluste kulude kandmist ka korteriühistu üldkoosoleku otsusega KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõikidele liikmetele kohustuslikult otsustada.
20.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
21.Kohus leiab, et hageja on nõutava kahjuhüvitise suurust piisavalt tõendanud (vt tl 37-38, 52). Xxxx OÜ on hagejale teostatud vaidlusaluste lammutustööde eest esitanud 26.01.2015 arve nr 1-01.15 (tl 37) summas 540 eurot, mille hageja on tasunud 23.02.2015 (tl 52). Kohus märgib, et kostja ei ole menetluses vaidlustanud Xxxx OÜ arves nimetatud kulutuste vajalikkust ega maksmisele kuuluvat summat. Kohtu hinnangul saab nimetatud kulusid lugeda kostja tegevusest tingitud kahjuks (lisakuludeks) nii VÕS § 127 lg-te 1, 2 ja 4 kui ka § 128 lg 3 mõttes. Kohus selgitab, et lisakulud ei ole korteriomanike ühiselt kantavad majandamiskulud (vt nt Riigikohtu 13.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 38).
22.Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud kostja vastutust välistavad asjaolud (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3) ning kostja kohustuse rikkumine ja hagejal tekkinud kahju vahel on
2-15-107427 põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja oleks oma kohustuse täitnud, siis ei oleks hagejal tekkinud lisakulusid. Menetluses tuvastatud asjaolud ei võimalda ka kahjuhüvitise suuruse vähendamist VÕS § 139 või § 140 alusel.
23.Järgnevalt käsitleb kohus kostja poolt esitatud aegumise vastuväiteid. Kostja arvates on hageja nõuded aegunud. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud ning põhjendab seda järgnevaga. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja nõude aegumisele tuleb kohaldada eelkõige TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatut, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Lähtudes TsÜS §-s 144 sätestatust oleks aegunud samal ajal ka kõrvalnõudena vaadeldav viivise nõue. Seega ei ole asjakohased poolte viited TsÜS §-dele 149 ja 150. Aegumistähtaja alguse arvestamisel tuleb juhinduda TsÜS § 147 lg-st 1, mille järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 sätestab veel, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast mõistlikult vajaliku aja möödumist pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). Seega tuleb hageja nõuete aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuvastada, millal möödus pärast kohustuse rikkumist mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi. Vaidlusalused lammutustööd toimusid 24.01.2015 ning teostatud tööde eest kandis hageja lisakulutusi 23.02.2015. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtusse 07.04.2015, mis jätkub siiani käesolevas hagimenetluses, siis ei ole vastavad nõuded aegunud.
24.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning temalt tuleb välja mõista kahjuhüvitis 540 eurot.
25.Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub samuti rahuldamisele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
26.Vaidlustamata asjaolude kohaselt esitas hageja seoses kahjuhüvitise nõudega kostjale 02.02.2015 arve nr 2022015 summas 540 eurot, maksetähtajaga 09.02.2015. Kostja ei ole menetluses vaidlustanud ka arve kättesaamist. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks
2-15-107427 10.02.2015. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist ajavahemiku 10.02.2015-26.06.2015 eest summas 16,32 eurot ning alates 27.06.2015 protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg
järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär 01.01.2015-30.06.2016 aastas 0,05%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 2015 aastal 8,05% (0,05 + 8). Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva ning lähtudes 540 euro suurusest põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 10.02.2015-26.06.2015 (s.o 137 päeva) eest 16,32 eurot (540 * 0,0805 / 365 * 137). Seega on viivis seadusjärgses määras hagiavalduse esitamise (26.06.2015) seisuga 16,32 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja alates 27.06.2015 viivise protsendina põhinõudelt (540 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
28.Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
29.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt tl 146), mille järgi on tema menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 936 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti kinnitas hageja, et kõik kohtule esitatud kulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega.
30.Kostja teatas kohtule, et temal kommentaare hageja menetluskulude kohta ei ole.
31.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või
2-15-107427 muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
32.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
33.Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt 125 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
34.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 6 tunni ulatuses, tunnihinnaga 156 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku 936 eurot (koos käibemaksuga).
35.Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks hageja õigusabikulude suurust. Kohus selgitab, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu (õigusabikulude) suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohtu hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
36.Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 599,97 eurot. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema või mahukama vaidlusega. Kohtu hinnangul oli tegemist tavapärase kahju hüvitamise vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem. Menetluse kestel on hageja lepinguline esindaja koostanud ja esitanud kohtule kirjaliku arvamuse ja hagi täpsustuse ning seisukoha kostja täiendavatele vastuväidetele (28.09.2015 ja 07.10.2015), millest viimane kordab ka eelnevat arvamust. Seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja õigusabikulusid tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses. Lisaks märgib kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud ka esindaja tunnitasu (156 eurot). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr
2-15-107427 3-2-1-145-13). Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja (keskmist) keerukust arvestades leiab kohus, et vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista jäävad ligilähedaselt tsiviilasja hinna piiresse, s.o 600 eurot (koos käibemaksuga).
37.Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 600 eurot (koos käibemaksuga).
38.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 725 eurot (125 + 600).
39.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
40.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.