Tsiviilasi nr.2-05-1519
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
29.mai 2007.a.; Viljandi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-1519
Tsiviilasi
E.G. hagi AS Textuur vastu tööõnnetusest saadud tervisekahju hüvitamise nõudes Hageja: E.G. Hageja lepinguline esindaja : adv. Raul Tosmann (AB Raul Tosman; asukoht : Lossi tn.18, Viljandi linn) Kostja: AS Textuur (asukoht : Tööstuse tn.2, Karksi-Nuia, Viljandi m/k) Kostja lepinguline esindaja : adv. Nikolai Kõiv (AB Nikolai Kõiv; asukoht : Tallinna tn.2; Viljandi linn) Kostja seadusjärgne esindaja : Argo Jõgi (juhatuse liige) Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS §173, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada E.G. ja AS Textuur vahel 23.mail 2007.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
ning - igakuulist hüvitist summas üks tuhat viissada (1 500) krooni alates 01.maist 2007.a. kuni 31.detsembrini 2007.a..
nr.2-05-1519,
seoses
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 3 (kolme) päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (29.05.2007.a.) esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
Menetluse käik E.Giske on 28.04.2005.a. esitanud kohtule hagi AS Textuur vastu, milles nõuab 23.09.2003.a. toimunud tööõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustuse hüvitamist /tl.2-8/. Poolte taotlus 23.05.2007.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kohtuistungil avaldavad pooled soovi õigusvaidluse kokkuleppeliseks lahendamiseks ning sellekohaste läbirääkimiste pidamiseks. Läbirääkimiste tulemusena esitavad pooled kohtule nende vahel 23.05.2007.a. sõlmitud kirjaliku kompromissilepingu, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning kohtukulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled muuhulgas kokku leppinud kostja poolt hagejale ühekordse maksena ja igakuiste maksetena tasutava hüvitissumma suuruse ja tasumise tingimused. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud, et nende poolt asja menetlemisel kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust kompromissi kohtu poolt kinnitamise ja selle alusel asja menetluse
lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ühtlasi määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.
paluvad
pooled
lühendada
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kohus on kohtuistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on 23.05.2007.a. toimunud kohtuistungil avaldanud valmisolekut lahendada vaidlust kokkuleppe teel ning samal istungil koostanud ja esitanud kohtule ka kirjaliku kompromissilepingu vaidlusaluse õigussuhte lahendamiseks. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kohus leiab, et kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil pooltele selgitanud kompromissi kohtu poolt kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et kummagi poole poolt asja menetlemisel kantud menetluskulud jäävad kulutuse kandnud poole enda kanda. Seega tuleb poolte poolt asja menetluses kantud kohtukulud jätta poolte endi kanda. TsMS §661 lg.4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on taotlenud lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani, arvates kohtulahendi avalikult teatavaks tegemisest. Seega fikseerib kohus määruse peale edasikaebe tähtajana kolm päeva.
A.Kaldma kohtunik 29.05.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.