Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ja lõpetatud 18.08.2000), soovib ta muuta hagi alust. Hageja soovib muuta hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning esitab hagiavalduse aluseks oleva õige poolte vahel sõlmitud XXX liitumislepingu nr XXX, mis sõlmiti 18.08.2000. Tulenevalt hagi aluse muutmisest ning uutest faktilistest asjaoludest, selgitab hageja hagi aluseks olevat nõuet järgmiselt. AS ja kostja sõlmisid tähtajalise ja subsideeritava telefoniga mobiiltelefoniside teenuste lepingu ning kostja valis teenuspaketiks XXX, mille teenustasu oli 200,00 krooni kuus. Nimetatud asjaolu kajastub ka pakkumises, mis on lisatud hagiavaldusele. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et AS kohustub osutama kostjale mobiiltelefoniside teenuseid ning nende teenuste saamise eest kohustus kostja tasuma ning vastutama lepinguga võetud kohustuste täitmise eest. Kostja kinnitas lepingul ja pakkumisel oma allkirjaga, et on tutvunud XXX lepinguga, lepingu lahutamatuks osaks olevate mobiiltelefoniside teenuste tingimustega (üldtingimused) ning et on saanud enda kasutusse SIM kaardi, mille saamist tõendab kostja ettemakse arve tasumisega. Üldtingimuste p 8.1. kohaselt kui leping on tähtajaline loetakse see sõlmituks üheks aastaks. Lepinguga võttis kostja tarbijana endale kohustuse tasuda teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt ning on kohustatud vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest. Hageja seisukoha kohaselt tasus kostja lepingu sõlmimisel 18.08.2000 499,00 krooni ning järgnevalt ei ole teenuste kasutamise eest tasutud. Kostja võlgnevus tekkis pärast arve nr XXXsaamist 17.09.2000. Arve tasumise tähtaeg saabus 04.10.2000. Edaspidi ei ole kostja täitnud kohustust tasuda kuumakseid ning kõneteenuste eest. Hageja on kostja lepingujärgsele aadressile esitanud arved nr XXXX-XXXX ja XXX. Nimetatud arvete alusel on kostja jätnud tasumata 9 909,95 krooni. Üldtingimuste punkti 9.2. kohaselt oli teenuse osutajal õigus lõpetada leping ühepoolselt. Tingimuste punktist 8.5. tuleneb, et teenuse osutajal oli õigus nõuda telefoni hüvitamist ning kuumakseid lepingu tähtaja lõpuni. Kostjaga sõlmiti tähtajaline leping tähtajaga kuni 17.08.2001. Seega oli teenuse osutajal õigus nõuda kuutasude tasumist nimetatud tähtajani. Kuivõrd kostja ei tagastanud mobiiltelefoni, kohustus ta leppetrahvina tasuma 1 000,00 krooni. Telefoni maksumus 299,00 krooni oli subsideeritud hind ja kehtis vaid XX paketiga liitudes. Samuti kinnitas kostja oma allkirjaga pakkumisel, et on teadlik asjaolust, et mobiiltelefon kuulub lepingu tähtaja (ühe aasta) jooksul teenuse osutajale. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kohustus kostja telefoni tagastama või mittetagastamise korral tasuma leppetrahvi. Leppetrahv on hageja täienduse kohaselt mobiiltelefoni maksumus, mis kuulus hüvitamisele seoses asjaoluga, et kostja ei tagastanud teenuse osutajale lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel mobiiltelefoni. Hageja vastuse kohaselt on kostja viivisevõlgnevus tekkinud seoses mobiilsideteenuste eest tähtaegse mittetasumisega tekkinud võlgnevusega. Üldtingimuste punkti 7.4. kohaselt oli kostja maksmisega viivitamise korral kohustatud tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Lähtudes heast usust, vähendas hageja viivist ning nõuab kostjalt viiviste 9 909,93 krooni tasumist. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 9 909,93 krooni ja viivised 9 909,93 krooni, kokku summas 19 819,86 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka kohtukulud. 13.04.2006 esitas kostja vastuse hageja täiendusele. Kostja hagi ei tunnista põhjendusel et ei ole sellises summas kõnekaarti kasutanud. Kostja leiab, et hagiavaldusele on jäänud lisamata dokument lepingu sõlmimisel makstud summa tagastamise või tasaarveldamise kohta, dokument telefonide väljaostmise kohta lepingu sõlmimise päeval, seletus selle kohta, miks eirati krediidilimiiti 200,00 krooni kuus, seletus arvel nr XXX olevale kahele kuumaksule ja ettemaksule, seletus arvel nr XXX olevale leppetrahvile ning seletus, miks arved nr XXXXXX ning XXX ei ole originaalide selged koopiad ega oma arve väljastaja allkirju. Kostja leiab, et seetõttu on tal alust kahelda arvete õigsuses. Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta hageja nõue täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et leping sõlmiti vastuolus lepingu üldtingimuste punktiga 2.2.3., kuna kostja on maksejõuetu (ei omanud töökohta) ning

punktiga 1.2.6., mis määrab krediidilimiidi, mida hageja poleks tohtinud ületada. Kompromissina on kostja nõus tasuma hagejale summa krediidilimiidi piires. 18.05.2006 esitas hageja vastuse kostja seisukohale. Hageja kostja väidetega ei nõustu. Hageja selgitab, et kostja soetas teenuse osutajalt subsideeritud hinnaga kaks mobiiltelefoni vastavalt XXXja XXX sõlmitud lepingutele. Samuti väljastati kostjale kaks SIM kaarti. Mõlemad telefonid müüdi kostjale eeldusel, et lepingu tähtaeg on 12 kuud. Lepingute sõlmimisel tasus kostja ettemaksu vastavalt 599,00 ja 299,00 krooni ning kuumaksu ettemaksuna 200,00 krooni. Nimetatud summad kajastusid ettemaksuna kostjale esitatud arvel nr XXX. Hageja lisab, et lepingus toodud krediidilimiit oli teenuse osutaja õigus piirata teenuseid üle nimetatud summa teenuste kasutamist. Tegemist ei olnud teenuse osutaja kohustusega. Hageja vastuse kohaselt küsiti kostjalt leppetrahvi põhjendusel, et kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid, mistõttu teenuse osutaja lõpetas lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt ja sellisel juhul oli kostjal kohustus telefonid teenuse osutajale tagastada. Kostja seda aga ei teinud. Hageja selgitab, et tema poolt kohtule esitatud arved on kordusväljatrükid teenuse osutaja andmebaasist. Kostjale on nimetatud arved saadetud lepingus näidatud aadressile. Kostja ei ole hagejat lepinguandmete muutumisest teavitanud, mistõttu loeb hageja arved kostjale kättetoimetatuks. Hageja jääb hagiavalduses ja selle täiendustes toodu juurde ning palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja ka kohtukulud. Hageja poolt 26.02.2007 esitatud vastuses vähendas hageja heas usus nõuet viiviste osas ja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 9 909,93 krooni ja viivised summas 4 954,97 krooni, kokku 14 864,90 krooni. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. AS-i Tele2 Eesti ja kostja vahel 18.08.2000 sõlmitud XXX lepingust ning teatisest AS-i ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Kostja hagi ei tunnista. XXX lepingule allakirjutamisega kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lisaks oleva teenuse kasutamise tingimusi. Vastavalt nimetatud tingimuste punktile 4.1.2. oli klient kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt XXX tingimustega kehtestatud korrale. Tulenevalt tingimuste punktist 9.2.2. oli teenuse osutajal õigus leping osaliselt või täielikult ühepoolselt lõpetada kliendile sellest ette teatades, kui klient ei ole teenuse osutajale õigeaegselt tasunud XXX lepingu või muul alusel maksmisele kuuluvaid summasid. Tingimuste punkti nr 8.5. kohaselt peab lepingu ennetähtaegsel lõppemisel klient teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni tagastama või tasuma selle väärtuse teenuse osutaja poolt esitatud lõpparve alusel ja tasuma teenuse osutajale kuutasusid XXX lepingu lõppemiseni. Tingimuste kohaselt on teenuse osutajal õigus nõuda leppetrahvi tasumist. Punkti 8.1. kohaselt juhul, kui leping on tähtajaline, loetakse see sõlmituks üheks aastaks. Kostjal oli sõlmitud tähtajaline leping tähtajaga kuni 17.08.2001. Kuna kostja on jätnud hageja esitatud arved tasumata, oli lepingu ennetähtaegne lõpetamine õigustatud.

Hagiavalduse 09.03.2006 täiendusele lisatud arvetest nr XXX-XXX ja XXX ning 26.02.2007 kohtule esitatud teatisest nähtub, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on 7 909,93 krooni, millele lisandub leppetrahv summas 2 000.00 krooni. Nimetatud teatises on hageja selgitanud kõik vastavatel arvetel olevad summad. Hageja sõnul on hagiavalduse täiendusele lisatud arved kordusväljatrükid teenuse osutaja andmebaasist. Seetõttu puuduvad neil allkirjad. Kohtul puudub alus arvete õigsuses kahelda. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et temale saadetud arved erineksid hagiavaldusele lisatud arvete väljatrükkidest. Tingimuste punkti 7.4. kohaselt oli kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Tähtajaks tasumata summadelt oli kostja kohustatud tasuma viivist, mida arvestatakse arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid määraga 0,15 % päevas alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus, on hageja vähendanud viiviste nõuet 4 954,97 kroonini, mis kohtu hinnangul on mõistlik. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 163 kohaselt tekivad kohustised lepingutest või muudest alustest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et kostja vastuväited on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Hageja on oma väidete aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Kostja väidetav maksevõimetus ei ole aluseks lepinguliste kohustuste mittetäitmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 14 864,90 krooni, sh põhivõlgnevus 7 909,93 krooni, leppetrahv summas 2 000,00 krooni ja viivised summas 4 954,97 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse

menetluskulude jaotamisele ja nende tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

kindlaksmääramisele

seni

kehtinud

Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja tasutud riigilõiv 1 050 krooni kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 445,95 krooni (3% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 1 495,95 krooni. Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.