Xxxkaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ́e 27.02.2017.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/6886
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx: xxx) Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post: [email protected]) Sissenõudja KÜ Tuulemaa 10 (registrikood 80067917, asukoht Tuulemaa 10-31, Tallinn; e-post: [email protected]) Võlgnik Xxx(isikukood xxx elukoht xxx e-post: xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xxxkaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ́e 27.02.2017.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/6886 rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud Xxxkanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
Avaldaja esitas kohtutäiturile 08.02.2017.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mis seisneb avaldajale edastatud Veskantel OÜ arve nr 455 ja kohtutäituri poolt koostatud täitekulu väljamõistmise otsuses. 27.02.2017.a tegi kohtutäitur Elin Vilippus avaldaja kaebuse osas täiteasjas nr 022/2016/6886 otsuse. Avaldaja esitas 09.03.2017.a Harju
Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ́e 27.02.2017.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/6886. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avaldaja suhtes on sissenõudja avalduse ja Harju Maakohtu 19.09.2016.a otsuse nr 2-1517250 alusel algatatud täitemenetlus nr 022/2016/6886. Nõude sisuks on kohustada Xxxja Xxxkõrvaldama korteriomandis asukohaga Xxxküttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt küttesüsteemi plaanile ning kohustada Xxxja Xxxtellima küttesüsteemi taastamine osaühingult Veskantel või osaühingult Keemi Kinnisvarahooldus.
3.Avalduse kohaselt on kohtutäitur andnud sissenõudjale nõusoleku tellida küttesüsteemi taastamise tööd OÜ-st Veskantel võlgniku kulul. Kohtutäitur oleks pidanud teavitama avaldajat sellest, et tema nõusolekul hakkab küttesüsteemi taastama OÜ Veskantel ning et kohtutäituri nõusolekul toimub taastamine avaldaja arvel. Samuti pidanuks kohtutäitur esitama avaldajale tehtavate tööde orienteeruva maksumuse, mida aga kohtutäitur ei teinud. Kohtutäitur on jätnud tähelepanuta, et täidetava kohtuotsuse resolutsioonis ega põhjendavas osas ei ole kirjas, et küttesüsteemi taastamine peaks toimuma avaldaja kulul ning kuna kohtuotsuse resolutsioonis seda kirjas ei ole, ei tohtinuks kohtutäitur sissenõudjale ilma avaldaja teadmata anda mingeid lubadusi küttesüsteemi taastamiseks avaldaja kulul. Samuti leiab avaldaja, et kohtuotsusega ei saa kedagi sundida seadust rikkuma ja tellima küttesüsteemi taastamiseks töid äriühingust, millisel tegelikult vastaval alal tegutsemiseks luba puudub, järelikult puuduvad ka teadmised ja oskused, rääkimata pädevatest töötajatest. Avaldaja väidab ka, et Veskantel OÜ poolt tehtud tööd ei vasta absoluutselt mingitele nõuetele ning Veskantel OÜ arvel näidatud summa on ülemäära suur ja ei vasta tegelikule tööde mahule. Avalduse kohaselt on avaldaja seisukohal, et kuivõrd kohtuotsuse resolutsioonis ei ole kirjas, et kohus kohustab avaldajat tellima vajaminevad tööd oma kulul, siis ei saa ka avaldajalt Veskantel OÜ arves märgitud summat välja nõuda kui täitekulu. Eeltoodu alusel palub avaldaja kohtutäituri 27.02.2017.a otsuse tühistada. Sissenõudja seisukoht
4.Sissenõudja nõustub avaldaja poolt avalduses esitatud seisukohtadega ning on samuti arvamusel, et kohtutäitur on leidnud ebaõigesti, et Veskantel OÜ poolt sissenõudjale esitatud arve summas 900 eurot kuulub sissenõudmisele avaldajalt kui täitekulu. Sissenõudja on seisukohal, et avaldaja poolt vaidlustatud kohtutäituri otsus tuleb tühistada. Samuti tuleb tühistada täitekulu väljamõistmise otsus summas 900 eurot. Igal juhul on õige, et Veskantel OÜ arve ei saa kujutada ega kujuta endast täitekulu ning sissenõudja keeldub selle arve tunnistamisest.
5.Sissenõudja soovib loobub enda poolt esitatud täiteavaldusest, kuna täiteavalduse on sissenõudja nimel esitanud isik, kellel sissenõudja esindamise õigus puudus ja puudub. Sissenõudja seaduslikud esindajad ei olnud teadlikud, et on esitatud sissenõudja nimel kohtutäiturile täitmisavaldus ning kui nad said seda teada, siis keeldus kohtutäitur mistahes suhtlemisest sissenõudja tegelike seaduslike esindajatega.
6.Sissenõudja kinnitab, et tegelikult keelas sissenõudja ise avaldajal küttesüsteemi taastamise tööde tellimise kohtuotsuses märgitud äriühingutest, kuna neil äriühingutel puudub küttesüsteemi ehitamiseks vastavad load ja pädevad töötajad. Sissenõudja kinnitab, et kohtutäituri poolt organiseeritud tööd teostatuna Veskantel OÜ poolt ei vasta mingitele nõuetele.
7.Sissenõudja nõustub kõigi avaldaja poolt esitatud kaebuses esitatud väidetega ning on nõus, et kohus avaldaja kaebuse rahuldab, vaidlustatud kohtutäituri otsuse ja täitekulude otsuse summale 900 eurot tühistab. Menetluskulud tuleks jätta puudutatud isikute kanda, kuna tekkinud olukorras ei ole süüdi avaldaja. Kohtutäituri seisukoht
8.Korteriühistu esindusõiguse küsimuses on kohtutäitur oma seisukohad esitanud 23.01.2017.a koostatud otsuses. Otsus on avaldajale kätte toimetatud 23.01.2017.a. Kaebus esindusõiguse vaidlustamise osas oleks seega pidanud olema esitatud kohtusse hiljemalt 02.02.2017.a, esitati aga koos käesoleva kaebusega. Seega on möödas tähtaeg kaebuse esitamiseks ning esindusõiguse küsimuses läbivaatamisele ei kuulu.
9.Kohtutäitur on seisukohal, et avaldaja ei esitanud kohtutäiturile menetlustoimingu käigus ega peale toimingu lõppu tööde kvaliteedi suhtes pretensioone. Kahjuks ei tulene ka esitatud kaebusest, millele tuginedes väidab avaldaja, et tööd on tehtud lohakalt ja ebakvaliteetselt või millega rikuti elamu küttesüsteem. Juhul kui avaldajal oli etteheited täitedokumendis nimetatud tööde teostajate osas, siis tuli need vastuväited esitada täitemenetlusele eelnenud kohtumenetluses ning kohtutäituril puudub igasugune alus eeldada, et kohus ei oleks avaldaja arvamusega arvestanud.
10.Kohtutäitur on täitemenetluse kestel võimaldanud avaldajale piisavalt aega, et täitedokument iseseisvalt ja vabatahtlikult täita. Täitedokumendid toimetati avaldajale kätte 13.12.2016.a. Kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmine toimus 10.01.2017.a. Samuti oli avaldajal kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks aega 30 päeva alates otsuse jõustumisest.
11.Avaldaja väide, et kohtutäitur ei ole avaldajat täitekulude tasumise kohustusest teavitanud, on ebaõige. Avaldajale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud täitmisteates on kohtutäitur avaldajat informeerinud, et juhul kui kohustatud isik ei täida täitedokumendis märgitud kohustust, siis võib kohtutäitur täitemenetluse seadustiku § 182 alusel lubada sissenõudjal lasta toiming teha avaldaja kulul. Samuti on avaldajat teavitatud asjaolust, et täitemenetluse käigus võivad nõudele lisanduda täiendavad täitekulud, sealhulgas kohtutäituri lisatasu täitetoimingute läbiviimise eest. Täitekulud kannab avaldaja.
12.Kohtutäitur leiab, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kohtutäitur palub jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
13.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
15.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas kohtutäiturile 08.02.2017.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 27.02.2017.a tegi kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas otsuse. Avaldaja esitas 09.03.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ́e 27.02.2017.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/6886. Kohus on seisukohal, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule.
16.Toimikust nähtub, et korteriühistu esindusõiguse küsimuses on kohtutäitur oma seisukohad esitanud 23.01.2017.a koostatud otsuses (tl 78-81). Otsus on võlgnikule kätte toimetatud 23.01.2017.a. Kaebus esindusõiguse vaidlustamise osas oleks pidanud olema esitatud kohtusse hiljemalt 02.02.2017.a, esitati aga koos käesoleva kaebusega. Seega on möödas tähtaeg kaebuse esitamiseks esindusõiguse küsimuse läbivaatamiseks ning seda kohus järgnevalt ei analüüsi.
17.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri tasu otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
18.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas avaldaja peab tasuma täitedokumendist tuleneva küttesüsteemi taastamise toimingu eest enda rahalistest vahenditest, kui selline kohustus ei tulene täitedokumendist. Muuhulgas vaidlevad pooled, kas täitedokumendist saab tulla kohustus tellida küttesüsteemi taastamiseks töid äriühingust, millisel vastaval alal tegutsemiseks luba puudub.
19.Avaldaja suhtes on sissenõudja avalduse ja Harju Maakohtu 19.09.2016.a otsuse nr 2-1517250 (tl 82-87) alusel algatatud täitemenetlus nr 022/2016/6886. Nõude sisuks on kohustada Xxxja Xxxkõrvaldama korteriomandis asukohaga Xxxküttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt küttesüsteemi plaanile ning kohustada Xxxja Xxxtellima küttesüsteemi taastamine osaühingult Veskantel või osaühingult Keemi Kinnisvarahooldus.
20.Täitemenetluses esitas sissenõudja kohtutäiturile vorminõuetele vastava täitmisavalduse ning täitedokumendi, milleks on Harju Maakohtu 19.09.2016.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-17250, mis jõustus 10.11.2016.a ning mis kuulub TMS § 2 lg 1 p 1 alusel täitedokumentide loetelusse. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur teha otsuseid ega anda õiguslikke hinnanguid sissenõudja ja avaldaja vahel tekkinud materiaalõiguslikele asjaoludele. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Kohus on seisukohal, et juhul kui avaldajal oli etteheited täitedokumendis nimetatud tööde teostajate või toimingu hinna kujunemise osas, siis tuli need vastuväited esitada täitemenetlusele eelnenud kohtumenetluses ning kohtul puudub igasugune alus eeldada, et avaldaja arvamusega ei oleks arvestatud. See tähendab, et olukorras, kus kohtutäiturile on täitmisele antud nõuetele vastav täitmisavaldus ja jõustunud kohtulahend, on kohtutäituril kohustus algatada avaldaja suhtes täitemenetlus.
21.Vaidlus puudub selle üle, et täitedokumendid toimetati avaldajale kätte 13.12.2016.a (tl 88-89). Kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmine toimus 10.01.2017.a (tl 75-76). Samuti oli avaldajal kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks aega 30 päeva alates otsuse jõustumisest (tl 82-85). Avaldaja ei ole täitnud täitedokumendist tulenevat kohustust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.
22.TMS-i § 182 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. TMS § 182 lõike 2 kohaselt võib toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Kui täitedokumendist tuleneb võlgnikule kohustus teha sissenõudja kasuks mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik (nn asendatav toiming), ja võlgnik seda toimingut kohtutäituri antud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tee, võimaldab TMS-i §-i 182 lg 1 järgi toimingu teha sissenõudjal endal võlgniku kulul.
23.Avaldajat on täitmisteates informeeritud, et juhul kui kohustatud isik ei täida täitedokumendis märgitud kohustust, siis võib kohtutäitur TMS § 182 alusel lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. Sellest tulenevalt on sissenõudjal õigus TMS §-i 182 lg 1 järgi teha toiminguid võlgniku kulul. Seejuures ei ole oluline, et toimingu teeks sissenõudja ise, vaid seda võib teha ka sissenõudja poolt määratud kolmas isik. Korteriomandis Xxxküttesüsteemi osa ümberehituse kõrvaldamine ja taastamine on TMS §-i 182 mõttes asendatav toiming, mida sissenõudja asemel saab teha kolmas isik.
24.Sissenõudja tellis täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmiseks teenuse osaühingult Veskantel ja esitas tehtud tööde tõendamiseks arve nr 455 (tl 52). TMS § 37 sätestab, et täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik.
25.Seega on kohtutäitur õigustatud esitama avaldajale toimingute eest koostatud arve. Eeltoodud täitmisteates on avaldajat informeeritud ka asjaolust, et täitemenetluse käigus võivad nõudele lisanduda täiendavad täitekulud. Sissenõudja esitatud nõue täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise kulu hüvitamiseks on põhjendatud ning teostatud kulud on seotud täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmisega.
26.Avaldajal on samuti vastuväiteid täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise kvaliteedi osas. Kohus nõustub siinkohal kohtutäituriga ning selgitab, et kaebus 10.01.2017.a menetlustoimingu kohta oleks pidanud saabuma kohtutäiturile hiljemalt 23.01.2017.a, saabus aga 08.02.2017.a. Seega on möödas tähtaeg kaebuse esitamiseks ning võlgniku kaebus 10.01.2017.a. menetlustoimingu läbiviimisega seonduvas läbivaatamisele ei kuulunud, kuivõrd ei olnud järgitud kaebetähtaega.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Xxxkaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus ́e 27.02.2017.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/6886 rahuldamata.
28.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
29.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on
eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
31.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb.