Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2). Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-3794
Asjaolud
1.Avaldaja suhtes on Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Tuulemaa tn 10 korteriühistu (sissenõudja, Tuulemaa 10) avalduse ja Harju Maakohtu 19.09.2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-17250 alusel algatatud täitemenetlus nr 022/2016/6886. Kohtuotsuse kohaselt kohustati XX ja YY kõrvaldama korteriomandis asukohaga Tuulemaa 10-21 Tallinnas küttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt küttesüsteemi plaanile ning kohustati kostjaid tellima küttesüsteemi taastamine OSAÜHINGULT VESKANTEL või osaühingult KEEMI KINNISVARAHOOLDUS. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 13.12.2016 ja anti vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva. Võlgnikud vabatahtlikult kohustust ei täitnud ja küttesüsteemi ümberehituse kõrvaldamine teostati kohtutäituri korraldusel sundkorras 10.01.2018 OSAÜHINGU VESKANTEL poolt. Töö teostamise kohta koostatud akt edastati 11.01.2017 XX e-posti aadressile XXX. Töö maksumus oli 900 eurot (750 eurot, millele lisandub käibemaks 150 eurot).
2.Täitekulu väljamõistmise otsuse tegi kohtutäitur 30.01.2017 ja mõistis võlgnikelt välja solidaarselt täitekulu 900 eurot. 08.02.2016 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri 30.01.2017 otsuse peale ja vaidlustas ka 10.01.2017 toimunud küttesüsteemi taastamise kvaliteedi ja hinna.
3.27.02.2017 otsusega jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse 10.01.2017 täitetoimingu tegemise osas läbi vaatamata seoses kaebetähtaja möödumisega ning muus osas rahuldamata ning 30.01.2017 täitekulu otsuse tühistamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
4.09.03.2017 esitas XX (võlgnik) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Elin Vilippuse 27.02.2017 otsuse peale. Maakohtule esitatud avalduse kohaselt on kohtutäitur andnud sissenõudjale nõusoleku tellida küttesüsteemi taastamise tööd OSAÜHINGULT VESKANTEL võlgniku kulul. Kohtutäitur oleks pidanud teavitama avaldajat sellest, et tema nõusolekul hakkab küttesüsteemi taastama OSAÜHING VESKANTEL ning et kohtutäituri nõusolekul toimub taastamine avaldaja arvel. Samuti pidanuks kohtutäitur esitama avaldajale tehtavate tööde orienteeruva maksumuse.
5.Kohtutäitur on jätnud tähelepanuta, et täidetava kohtuotsuse (2-15-17250) resolutsioonis ega põhjendavas osas ei ole kirjas, et küttesüsteemi taastamine peaks toimuma avaldaja kulul ning kuna kohtuotsuse resolutsioonis seda kirjas ei ole, ei tohtinuks kohtutäitur sissenõudjale ilma avaldaja teadmata anda mingeid lubadusi küttesüsteemi taastamiseks avaldaja kulul. Samuti leidis avaldaja, et kohtuotsusega ei saa kedagi sundida seadust rikkuma ja tellima küttesüsteemi taastamiseks töid äriühingult, millisel tegelikult vastaval alal tegutsemiseks luba puudub, järelikult puuduvad ka teadmised ja oskused ning pädevad töötajad. Avaldaja väitis, et OSAÜHINGU VESKANTEL poolt tehtud tööd ei vasta nõuetele ning arvel näidatud summa on ülemäära suur ja ei vasta tegelikule tööde mahule. Kuna kohtuotsuse resolutsioonis ei ole kirjas, et kohus kohustab avaldajat tellima vajaminevad tööd oma kulul, siis ei saa ka avaldajalt OSAÜHINGU VESKANTEL arves märgitud summat välja nõuda kui täitekulu. 2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-3794
Sissenõudja seisukoht
6.Sissenõudja, keda esindasid VV ja SS, kes valiti juhatuse liikmeteks 29.08.2016 üldkoosolekul, nõustus avaldaja poolt avalduses esitatud seisukohtadega. Kohtutäitur on leidnud ebaõigesti, et OSAÜHINGU VESKANTEL poolt sissenõudjale esitatud arve summas 900 eurot kuulub täitekuluna avaldajalt sissenõudmisele. Kohtutäituri täitekulu väljamõistmise otsus summas 900 eurot tuleb tühistada. OSAÜHINGU VESKANTEL arve ei ole täitekulu ning sissenõudja keeldus selle arve tunnistamisest.
7.Sissenõudja soovis loobuda enda poolt esitatud sundtäitmise avaldusest, kuna avalduse on sissenõudja nimel esitanud isik, kellel sissenõudja esindamise õigus puudus. Sissenõudja seaduslikud esindajad ei olnud teadlikud, et on esitatud sissenõudja nimel kohtutäiturile täitmisavaldus.
8.Sissenõudja kinnitas, et tegelikult keelas sissenõudja ise avaldajal küttesüsteemi taastamise tööde tellimise kohtuotsuses märgitud äriühingutelt, kuna neil äriühingutel puuduvad küttesüsteemi ehitamiseks vastavad load ja pädevad töötajad. Sissenõudja kinnitas, et kohtutäituri poolt organiseeritud tööd teostatuna OSAÜHINGU VESKANETL poolt ei vasta nõuetele. Kohtutäituri seisukoht
9.Kohtutäitur leidis, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ning palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.
10.Korteriühistu esindusõiguse küsimuses on kohtutäitur oma seisukohad esitanud 23.01.2017 koostatud otsuses. Otsus on avaldajale kätte toimetatud 23.01.2017. Kaebus esindusõiguse vaidlustamise osas oleks seega pidanud olema esitatud kohtusse hiljemalt 02.02.2017, esitati aga koos käesoleva kaebusega 09.03.2017. Seega on möödas tähtaeg kaebuse esitamiseks ning esindusõiguse küsimuses läbivaatamisele ei kuulu. 23.01.2017 otsuses märkis kohtutäitur, et tsiviilasja nr 2-15-17250 menetluses oli sissenõudja esindajaks vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov. Sissenõudja esindajad NB ja AP esitasid volikirja, kust nähtub, et vandeadvokaat võis sissenõudjat esindada täitemenetluses.
11.Avaldaja ei esitanud kohtutäiturile menetlustoimingu käigus (10.01.2017 küttesüsteemi taastamine) ega peale toimingu lõppu tööde kvaliteedi suhtes pretensioone. Esitatud kaebusest ei selgu, millele tuginedes väidab avaldaja, et tööd on tehtud lohakalt ja ebakvaliteetselt või millega rikuti elamu küttesüsteem. Juhul kui avaldajal oli etteheited täitedokumendis nimetatud tööde teostajate osas, siis tuli need vastuväited esitada täitemenetlusele eelnenud kohtumenetluses ning kohtutäituril puudub alus eeldada, et kohus ei oleks avaldaja arvamusega arvestanud.
12.Kohtutäitur on täitemenetluse kestel võimaldanud avaldajale piisavalt aega, et täitedokument iseseisvalt ja vabatahtlikult täita. Täitedokumendid toimetati avaldajale kätte 13.12.2016.
13.Avaldaja väide, et kohtutäitur ei ole avaldajat täitekulude tasumise kohustusest teavitanud, on ebaõige. Avaldajale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud täitmisteates on kohtutäitur avaldajat informeerinud, et juhul kui kohustatud isik ei täida täitedokumendis märgitud kohustust, siis võib kohtutäitur TMS § 182 alusel
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-3794 lubada sissenõudjal lasta toiming teha avaldaja kulul. Samuti on avaldajat teavitatud asjaolust, et täitemenetluse käigus võivad nõudele lisanduda täiendavad täitekulud, sealhulgas kohtutäituri lisatasu täitetoimingute läbiviimise eest. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
14.Harju Maakohus jättis 29.06.2017 määrusega XX kaebuse Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 27.02.2017 otsusele täiteasjas 022/2016/6886 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
15.Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas avaldaja peab tasuma täitedokumendist tuleneva küttesüsteemi taastamise toimingu eest. Muuhulgas vaidlesid pooled selle üle, kas täitedokumendist saab tulla kohustus tellida küttesüsteemi taastamiseks töid äriühingust, millisel vastaval alal tegutsemiseks luba puudub.
16.Täitemenetluses esitas sissenõudja kohtutäiturile vorminõuetele vastava täitmisavalduse ning täitedokumendi. Täitedokumendist tuleneva kohustuse sisu kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Juhul kui avaldajal oli etteheited täitedokumendis nimetatud tööde teostajate või toimingu hinna kujunemise osas, siis tuli need vastuväited esitada täitemenetlusele eelnenud kohtumenetluses. See tähendab, et olukorras, kus kohtutäiturile on täitmisele antud nõuetele vastav täitmisavaldus ja jõustunud kohtulahend, on kohtutäituril kohustus algatada avaldaja suhtes täitemenetlus.
17.Avaldajat on täitmisteates informeeritud, et juhul kui kohustatud isik ei täida täitedokumendis märgitud kohustust, siis võib kohtutäitur TMS § 182 alusel lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. Seejuures ei ole oluline, et toimingu teeks sissenõudja ise, vaid seda võib teha ka sissenõudja poolt määratud kolmas isik. Sellest tulenevalt on sissenõudjal õigus TMS § 182 lg 1 järgi teha toiminguid võlgniku kulul. Sissenõudja tellis täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmiseks teenuse OSAÜHINGULT VESKANTEL ja esitas tehtud tööde tõendamiseks arve nr 455. Seega on kohtutäitur õigustatud esitama avaldajale toimingute eest koostatud arve. Sissenõudja esitatud nõue täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise kulu hüvitamiseks on põhjendatud ning teostatud kulud on seotud täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmisega.
18.Avaldajal oli vastuväiteid täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise kvaliteedi osas. Maakohus nõustus kohtutäituriga ning selgitas, et kaebus 10.01.2017 menetlustoimingu kohta oleks pidanud saabuma kohtutäiturile hiljemalt 23.01.2017, saabus aga 08.02.2017. Seega oli möödas tähtaeg kaebuse esitamiseks ning võlgniku kaebus 10.01.2017 menetlustoimingu läbiviimisega seonduva osas läbivaatamisele ei kuulunud. Määruskaebus ja selle põhjendused
19.25.07.2017 esitas XX määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 29.06.2017 määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
20.Maakohus jättis hindamata kõik kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, sh fototabelid ebakvaliteetselt tehtud töö kohta. Maakohus on määrust tehes
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-3794 lähtunud üksnes kohtutäituri otsusest ja kohtutäituri esitatud seisukohtadest, kuid ei ole analüüsinud võlgniku kaebuses esitatud väiteid.
21.Maakohus rikkus TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise, tõendite hindamise ja kogumise kohustust ning uurimispõhimõtet. Samuti jättis maakohus asja lahendamiseks olulised asjaolud tähelepanuta ja välja selgitamata. Maakohus ei selgitanud täiendavate tõendite esitamise vajadust.
22.Maakohus jättis alusetult tähelepanuta, et täitemenetluses on esindanud sissenõudjat isikud, kellel puudub sissenõudja esindamise õigus. Sellel asjaolul on kaebuses võlgnik põhjalikult peatunud ning ka sissenõudja ise on teatanud kohtule, et kohtutäitur kutsus ja lubas täitetoimingu juurde isikud, kellel tegelikult puudus sissenõudja esindamise õigus. Seadus ei näe ette esindusõiguse vaidlustamise osas mingeid tähtaegu.
23.Maakohus ei pööranud määruses tähelepanu ega põhjendanud, miks ta ei nõustu avaldaja väitega, et kohtutäitur pidanuks teavitama võlgnikku sellest, et tema nõusolekul hakkab küttesüsteemi taastama OSAÜHING VESKANTEL ning et kohtutäituri nõusolekul toimub taastamine võlgniku arvel. Samuti pidanuks kohtutäitur esitama võlgnikule tehtavate tööde orienteeruva maksumuse. Kohtutäituri poolt antud nõusolekust teostada tööd võlgniku arvel sai võlgnik teada alles vaidlustatud otsusest. Esitanuks kohtutäitur võlgnikule hinnapakkumise tööde maksumuse kohta, saanuks võlgnik hinna vaidlustada kohe, s.o juba enne tööde teostamist. Seega on asjakohatud kohtutäituri ja maakohtu väited selle kohta, justkui võlgnik ei vaidlustanud hinda jm töödega seonduvat õigeaegselt.
24.Nii maakohus kui ka kohtutäitur on jätnud tähelepanuta, et täidetava kohtuotsuse resolutsioonis ega põhjendavas osas ei ole kirjas, et küttesüsteemi taastamine peaks toimuma võlgniku kulul ning kuna kohtuotsuse resolutsioonis seda kirjas ei ole, ei tohtinuks kohtutäitur sissenõudjale ilma võlgniku teadmata anda luba küttesüsteemi taastamiseks võlgniku kulul.
25.Täitekulu väljamõistmise otsus on koostatud 30.01.2017, s.o on ajaliselt varem, kui sissenõudjal tekkis maksekohustus OSAÜHINGULE VESKANTEL. Vaidlustatud otsuses on kirjas, et sissenõudja on tasunud OSAÜHINGULE VESKANTEL arve 900 eurot. Kohtutäituri otsusest ei nähtu, millal sissenõudja nimetatud summa OSAÜHINGULE VESKANTEL tasus ning selle väidetava tasumise kohta ei ole võlgnikule väljastatud ka mingit dokumenti. Uurimisprintsiibist tulenevalt oli kohtul aga kohustus iseseisvalt selgitada, kas tegelikult sissenõudja sellise kulutuse tegi ning kulutusi tõendav dokument tulnuks esitada ka võlgnikule.
26.Küttesüsteemi osa ei ole taastatud selliselt, nagu on näidatud täitedokumendi lahutamatuks lisaks oleval skeemil ja on tehtud töid, mida skeemil näidatud ei ole ja mida kohtuotsuse resolutsioonis ega ka kohtuotsuse põhjendavas osas kirjas ei ole. Tööd on tehtud lohakalt ja ebakvaliteetselt. Elamu küttesüsteem ja võlgniku korteriomand rikuti ära ning see ei vasta ettenähtud nõuetele ega ka kohtuotsuse lisas olevale skeemile. Maakohus märkis selles osas üksnes, et kaebuse esitaja pidanuks sellised väited esitama kohe ja kuna ta esitas need väited hilinemisega, siis jäetakse need väited tähelepanuta. Lisaks leidis kohus, et kaebuse esitaja ei ole enda väite tõendamiseks mingeid tõendeid esitanud. Avaldaja leiab, et tema ei saanudki teada töö 5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-3794 tegemisel, et küttetorustik ühendati tema peal olevatest korteritest mööda otse pööningule, kuna tema ei teadnud, mida tehti pööningul või teistes korterites. Ta sai sellest teada alles esitatud OSAÜHING VESKANTEL arvest. See, et OSAÜHINGU VESKANTEL tehtud tööd ei olnud kvaliteetsed ega vastanud kohtuotsuse lisaks olnud skeemiga selgus avaldajale, kui tema korteri radiaatorid ei läinud soojaks ja ta tellis AKütte Grupp OÜ töid üle vaatama. Sellest, et radiaatorid ei soojenenud, teavitas avaldaja kohtutäiturit juba paari päeva pärast.
27.Kohtutäitur ei ole otsuses vastanud, kes vastutab ebakvaliteetse töö eest siis, kui tööd tehti täitemenetluse käigus kokkuleppel täituri ja sissenõudja väidetavate esindajate vahel. Võlgniku arvates on kohtutäituril kohustus tellida tööde ümbertegemine tegevusluba ja vastavat pädevust omavalt äriühingult.
28.OSAÜHINGU VESKANTEL arvel näidatud summa on ülemäära suur ja ei vasta tegelikule tööde mahule. Arvelt ei ole näha, milliseid materjale kasutati või kui palju neid kasutati ja kui palju maksis töö ilma materjalideta. Kohtutäitur pidanuks esitama võlgnikule arusaadava arvestuse koos kasutatud materjalide loeteluga nii, et eraldi ja konkreetselt oleks välja toodud materjalide nimetused, kogused ja maksumus ning töödeks kulunud summa. Kaebaja esitas ka tõendi pädevust omava äriühingu hinnapakkumisega, kuid kohus jättis selle tähelepanuta.
29.OSAÜHINGU VESKANTEL poolt sissenõudjale esitatud arve ei ole täitekulu TMS § 37 lg 1 mõttes. Seega on täitur alusetult ja vastuolus TMS-ga teinud võlgnike suhtes täitekulude väljamõistmise otsuse. Avaldajal on õigus OSAÜHINGU VESKANTEL arve vaidlustada selle suuruse osas just läbi kaebuse kohtutäiturile, kuna nimetatud arve esitati kohtutäituri poolt kaebajale tasumiseks kui täitekulu. Täitekulu suurust, vajadust ja põhjendatust on kaebajal õigus vaidlustada ning seda ta tegi ettenähtud ajal. Maakohus jättis uurimisprintsiipi rikkudes kõik kaebaja väited tähelepanuta.
30.Maakohus ei lahendanud võlgniku poolt esitatud taotlust ekspertiisi tegemiseks ning ei ole määruses põhjendanud, miks ta võlgniku taotluse ekspertiisi tegemiseks üldse tähelepanuta jättis. Menetluse edasine käik
31.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
32.Sissenõudja, keda esindas Jevgeni Tverdohlebov, ja kohtutäitur palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruse põhjendused
33.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu 29.06.2017 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendusega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Esmalt kontrollib ringkonnakohus sissenõudja esindusõigusega seonduvat. Sundtäitmise avalduse esitas sissenõudja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov 13.12.2016 (lk 75, 78). J. Tverdohlebovi esindust tõendab volikiri (lk 136), millega on vandeadvokaadile antud õigus esindada sissenõudjat kohtutes ja 6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-3794 kohtutäiturite juures. Volikirjas ei ole märgitud volituse lõppemise aega, järelikult kehtib volikiri tähtajatult. Kohtule ei ole teatatud, et volikiri oleks tagasi võetud või kehtetuks kuulutatud. Sissenõudja põhikirja p 6.21. sätestab, et kohtus, pangas ja notari juures võib ühingut esindada juhatus või ainult volitatud isik, kes omab magistrikraadi õigusteaduses, kirjaliku volikirja alusel, mis on allkirjastanud vähemalt kahe tegeva juhatuse liikme poolt. Volikirja on allkirjastanud sissenõudja juhatuse liikmed NB (praegu B) ja AP 01.03.2009.
35.17.03.2017 esitas sissenõudja praeguses menetluses seisukoha võlgniku 09.03.2017 maakohtule esitatud avalduse osas. Esindajateks olid VV ja SS. Äriregistri andmetel oli VV sissenõudja juhatuse liige 18.07.2001–10.06.2005. SS ei ole registri andmetel kunagi sissenõudja juhatuse liige olnud. 29.08.2016 toimunud sissenõudja üldkoosolekul valiti üheks aastaks juhatuse liikmeteks VV, XX, SS, DM ja JB (lk 22– 24). 09.10.2016 esitasid sissenõudja juhatuse liikmed NB, IJ ja AH hagi sissenõudja 29.08.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2017 määrusega tsiviilasjas 2-16-15153 keelati 29.08.2016 üldkoosoleku otsuse alusel kannete tegemine. Seega oli sissenõudja üldkoosoleku otsus VV ja SS juhatuse liikmeks valimise kohta vaidlustatud ja maakohus pole kaebuse lahendamisel seetõttu õigustatult arvestanud sissenõudja 17.03.2017 menetlusdokumendis toodud kaebuse õigeksvõttu ja esitatud väidetega nõustumist. Kolleegium leiab, et jätkuvalt on sissenõudjat õigus esindada vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebovil. Maakohus on sissenõudja esindusõiguse kohta võtnud seisukoha viidates, et kohtutäitur on esindusõiguse kohta teinud 23.01.2017 otsuse, mida ei ole tähtaegselt vaidlustatud ja mille kohaselt on sissenõudja esindusõigus Jevgeni Tverdohlebovil.
36.Võlgnik viibis ise 10.01.2017 küttesüsteemi taastamise juures, kuid 10-päevase tähtaja jooksul ta tööde teostamise kohta kohtutäiturile kaebust ei esitanud (TMS § 217 lg 1). Seega käesolevas menetluses ei saanud võlgnik enam tööde kvaliteeti vaidlustada. Võlgniku väide, et ta sai teada tööde mittevastavusest alles esitatud arvega tutvudes, pole kolleegiumi arvates usutav, kuna töö teostamise juures viibides oli tal võimalik jälgida, kuidas torustik ühendati. Kolleegium selgitab, et juhul, kui tehtud töö oli mittekvaliteetne, on avaldajal õigus esitada nõuded töö teostanud isiku vastu.
37.Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku väitega, et maakohus rikkus TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise, tõendite hindamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjas ja uurimispõhimõtet ning jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. Maakohus tuvastas õigesti, et tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtutäituri tegevusele seoses esindusõiguse ja tööde kvaliteediga oli möödas ning võlgnikul oli õigus esitada kaebus vaid kohtutäituri 30.01.2017 täitekulu väljamõistmise otsusele. 30.01.2017 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamiseks olulised asjaolud on maakohus välja selgitanud.
38.Enne täiteabinõude rakendamist annab kohtutäitur võlgnikule TMS § 25 lg 1 järgi tähtaja täitedokumendi täitmiseks. Kui täitedokumendist tuleneb võlgnikule kohustus teha sissenõudja kasuks mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik (nn asendatav toiming), ja võlgnik seda toimingut täituri antud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tee, fikseerib täitur selle ja võimaldab TMS § 182 lg 1 järgi toimingu teha sissenõudjal võlgniku kulul. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 13.12.2016 7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-3794 täitmisteates kohtutäitur teavitas võlgnikku, et kui võlgnik vabatahtliku täitmise ajal kohustust ei täida, võib kohtutäitur TMS § 182 alusel lubada sissenõudjal lasta toimingu teha võlgniku kulul. Täitedokumendis (maakohtu 19.09.2016 otsus tsiviilasjas 2-15-17250) on nimetatud isikud, kellelt tuleb tellida küttesüsteemi taastamine. Maakohus on õigesti märkinud, et kohtutäitur ei saa teha otsuseid ega anda õiguslikke hinnanguid sissenõudja ja võlgniku vahel tekkinud materiaalõiguslikule vaidlusele. Kohtutäitur on seotud täitedokumendiga ega kontrolli selle sisu. Seega ei saanud kohtutäitur lubada sissenõudjal küttesüsteemi taastada mõne teise isiku kui täitedokumendis nimetatud isikute poolt. TMS §-st 182 ei tulene kohtutäiturile kohtustust võlgnikku veel kord teavitada kohustuse võlgniku kulul täitmisest. Samuti ei tulene TMS §-st 182 kohtutäiturile kohustust esitada võlgnikule andmeid tehtavate tööde orienteeruva maksumuse kohta.
39.Kaebuse esitaja on seisukohal, et täidetava kohtuotsuse resolutsioonis ega põhjendavas osas ei ole kirjas, et küttesüsteemi taastamine peaks toimuma võlgniku kulul ning kuna kohtuotsuse resolutsioonis seda kirjas ei ole, ei tohtinuks kohtutäitur sissenõudjale ilma võlgniku teadmata anda luba küttesüsteemi taastamiseks võlgniku kulul. 19.09.2016 kohtuotsuse resolutsiooni p 2 kohustas XX ja YY kõrvaldama korteriomandis küttesüsteemi osa ümberehituse ja taastama küttesüsteem vastavalt otsusele lisatud küttesüsteemi plaanile. Resolutsiooni p 3 järgi olid kostjad kohustatud tellima küttesüsteemi taastamistööd kindlalt äriühingult. Kuna küttesüsteemi taastamistööd pidi tellima võlgnik, on selge, et töö eest pidi maksma võlgnik. Kuna võlgnik kohtuotsust ei täitnud ja algatati täitemenetlus, tuleb võlgnikul taastamistööde eest tasuda TMS § 182 alusel täitemenetluses.
40.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et täitekulu väljamõistmise otsus on tehtud varem, kui sissenõudjal tekkis maksekohustus OSAÜHINGU VESKANTEL ees. OSAÜHING VESKANTEL esitas arve nr 455 27.01.2017. Arvel toodud maksmiskuupäev 10.02.2017 tähendab viimast päeva, millal tuleb arve ära maksta. Maksekohustus tekkis sissenõudjal juba 10.01.2017, kui taastamistööd olid tehtud. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebuse esitaja seisukohaga, et tõendamata on sissenõudja kulu. Ringkonnakohtu hinnangul puudub põhjus arvata, et kui töö on tehtud ja arve esitatud, on sissenõudjal arve maksmata ja sissenõudja kulu vajaks veel eraldi tõendamist.
41.Võlgnik on seisukohal, et arve summa on liiga suur. Kuigi arves ei ole eraldi välja toodud iga OSAÜHINGU VESKANTEL tehtud töö ja kasutatud materjali maksumust, ei saa sellest järeldada, et arvel toodud summa ei vastaks tehtud töödele. Arvel on kirjeldatud, millised tööd tehti (2 küttepüstiku ühendamine 4 radiaatoriga ja püstikute ühendamine soojustrassiga pööningul ning küttesüsteemi täitmine ja töösse lülitamine). Tööde eest kuulus tasumisele 900 eurot, millest käibemaks oli 150 eurot. Kuna täitedokument määras, kellelt tuli töö tellida, siis täitedokumendis nimetamata isiku hinnapakkumine ei anna alust järelduseks, et tööde maksumus oli ülepaisutatud.
42.Määruskaebuse esitaja leidis, et OSAÜHINGU VESKNTEL sissenõudjale esitatud arve ei ole täitedokument TMS § 37 mõttes. TMS § 182 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul ja lg 2 järgi toimingu tegemiseks 8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-3794 kohustava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Kolleegiumi arvates on TMS § 182 lg 1 järgi sissenõudja poolt kohtuotsuse täitmiseks tehtud kulud TMS § 37 lg 1 mõttes täitemenetluse läbiviimiseks vajalikud kulud. Täitekulud kannab TMS § 38 lg 1 järgi võlgnik ja need nõuab TMS § 38 lg 2 järgi võlgnikult otsuse alusel sisse kohtutäitur.
43.Kolleegium leiab, et maakohus ei pidanud määrama avaldaja poolt taotletud ekspertiisi. Ekspertiisiga soovis võlgnik tuvastada, kas korteriomandis Tuulemaa 1021 OSAÜHINGU VESKANTEL tehtud küttesüsteemi taastamistööd vastavad elamu küttesüsteemi plaanile ja ehitusele esitatavatele kvaliteedinõuetele ning teha kindlaks tööde tegeliku maksumuse ning kasutatud materjalide koguse ja maksumuse. Maakohus tuvastas õigesti, et töö kvaliteedi osas on kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaeg möödunud ja tööde kvaliteeti ei olnud täitekulu väljamõistmise otsuse lahendamisel võimalik avaldajal vaidlustada, mistõttu puudus vajadus ekspertiisi määramiseks. Menetluskulude jaotus
44.Menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu selle esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.