Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Xxxx vastu võlgnevuse 127,82 euro, intressi 4,32 euro, võla sissenõudmise kulude 16,27 euro ja viivise 31,59 euro saamiseks või alternatiivselt aluseta saadud 127,82 euro, viivise 12,22 euro ning lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
180 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kristjan Vahar Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])
(Tallinna
Kostja Xxxx(isikukood xxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Xxxxlt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks võlgnevus (põhinõue) 127,82 eurot ja seisuga 7. juuni 2016 sissenõutavaks muutunud viivis 12,22 eurot.
3.Välja mõista Xxxxlt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks viivis protsendina põhinõudelt (127,82 eurolt) alates 8. juunist 2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5.Toimetada otsus Xxxxle avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
2-16-102348
Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud Xxxx kanda.
2.Välja mõista Xxxxlt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi menetluskuludena tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.
kasuks
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxxl tasuda Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasjas nr 2-16-102348) on Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi (hageja) hagi Xxxx (kostja) vastu laenulepingust (nr xxxx) tuleneva võlgnevuse 127,82 euro, intressi 4,32 euro, võla sissenõudmise kulude 16,27 euro ja viivise 31,59 euro saamiseks või alternatiivselt aluseta saadud 127,82 euro, viivise 12,22 euro ning lisanduva viivise saamiseks.
2.Hagi aluseks on kostja 13.02.2015 laenutaotluse alusel Creditstar Estonia AS-i (endine SMS Laen AS) ja kostja vahel 13.02.2015 sõlmitud kliendileping (laenuleping) nr xxxx, mille alusel sai kostja (13.02.2015) laenu summas 200 eurot. Kostja 15.02.2015 laenutaotluse alusel (ja vastavalt 13.02.2015 sõlmitud laenulepingu nr xxxx p-le 5.4.) sai kostja täiendavat laenu summas 160 eurot. Poolte kokkuleppe kohaselt oli laenu tähtajaks 60 päeva. Laenu (kogusummas 360 eurot) tagastamise tähtajaks oli 20.04.2015. Kostja on sooritanud ühe makse summas 232,72 eurot, mis on arvestatud põhivõlgnevuse katteks. Creditstar Estonia AS-i ja hageja vahel on
2-16-102348 01.12.2010 sõlmitud nõudeõiguste loovutamise leping nr xxxx ning kostjale on 06.01.2016 saadetud teatis nõude loovutamise kohta hagejale. Kohtu selgitused
3.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks selgitada alljärgnevat.
4.Kohus on seisukohal, et hageja hagi kuulub rahuldamisele alternatiivse nõude osas.
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 alusel. Eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt Riigikohtu 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14, p 9; 12.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 19; 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
6.Krediidi (laenu) kulukuse määr oli laenulepingu järgi 296,49%. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2015. a veebruaris 24,15% (vt http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/2273/treeMenu/FINANTSSEKTOR/147/979). Seega ületab vaidlusaluse laenulepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Seetõttu on kostja poolt saadud laenu ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka laenusaaja sundolukorda hindamata. Seega on laenuleping tervikuna tühine.
7.Kuivõrd kohus on tuvastanud laenulepingu tühisuse, kuulub hageja hagi rahuldamisele hagi alternatiivse nõude osas, s.o alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja (hageja) nõuda ka siis ja seda põhimõtteliselt ka sama hagi raames alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel (vt nt Riigikohtu 21.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 21; 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23).
8.Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 sätestas, et juhul, kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Sisuliselt sama on sätestatud ka kehtiva VÕS § 4062 lg-s 3. Samuti on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmise viivitamisega seoses viivist seadusjärgses määras lähtuvalt VÕS §-st 113. TsMS § 367 sätestab seejuures, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2-16-102348
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus seega hageja hagi alternatiivse nõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 127,82 eurot, seisuga 07.06.2016 sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise 12,22 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt (127,82 eurolt) alates 08.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Kohus peab põhjendatuks nimetatud summade kostjalt hageja kasuks väljamõistmist.
11.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
12.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
13.Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.