Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGIAVALDUSE PÕHJENDUSED JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu 37 552,00 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid teenuste lepingu, millega OÜ kohustus tagama

2-06-20012 raamatupidamisteenused kostja firmale OÜ-le, tagama nimetatud firmale registreeritud aadressi, juhatuse liikmed, auditeeritud aastaaruande koostamise raamatupidamise kohta ning selle esitamise äriregistrisse. Kostja kohustus tasuma teenuste osutamise eest hagejale 2400 eurot. Hageja väljastas kostjale nimetatud lepingu alusel arve summas 2400 eurot tasumise tähtajaga 10 päeva vastavalt lepingu punktile 3. hageja väljastas kostjale viivisarve. Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja on teenused osutanud, hageja pretensioone esitanud ei ole. Kostja võlgnevus hageja ees on 2400 eurot. Lepingu p 3 alusel kostja kohustus tasuma tähtajaks tasumata summade eest viivist 5 % kuus tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kuu eest. 01.03.2006 arve summas 2400 eurot tasumise tähtpäev saabus 14.03.2006. Hagiavalduse esitamise seisuga oli arve tasumata 140 päeva, tasumata 2400 eurost moodustab viivis iga viivitatud päeva eest päevas 2400 x 0,05:30 = 4 EUR, seega kokku viivise summa 560 eurot. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõla ja viivised kokku summas 2960 eurot, mis vastavalt Eesti Panga kursile 1 EUR = 15,64664 EEK moodustab 46 314,00 krooni. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega kohus saatis kostjale hagis näidatud aadressil inglise keelse hagiavalduse koos lisadega ja kirjaliku vastuse nõude. Kostjale määrati 30 päevase tähtaeg kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on APS`ile isiklikult allkirja vastu üle antud . Vastamise tähtaeg oli 01.12.2006.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 8 lahendatakse pooltevahelised vaidlused Eesti Vabariigi seaduste järgi Eesti Vabariigi kohtus. Kostja on XXX kodanik, kellel puudub Eesti elukoht. Hageja nõue tuleneb pooltevahelisest käsunduslepingust, mille täitmise koht on kostjale kuuluva OÜ asukoha järgi XXX, OÜ on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 72 lg 2 kohaselt Harju Maakohtus lahendab asja juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab. TsMS § 89 lg 1 järgi lepingust tuleneva hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Eeltoodu alusel Harju Maakohus on pädev käesolevat tsiviilasja lahendama Eesti Vabariigi seaduseid kohaldades. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusele lisatud tõenditest (06.04.2004 leping, 01.03.2006 arve ja 07.06.2006 viivisarve) nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud kirjalik käsundusleping. Hageja esitas kostjale vastavalt lepingule tasumiseks arve, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Hageja on teenused vastavalt lepingule osutanud, kostja ei ole pretensioone esitanud. Hagile lisatud väljastusteatest nähtuvalt kostja on 07.06.2006 viivisarve 13.06.2006 isiklikult allkirja vastu kätte saanud. 01.03.2006 arve kostjale kättetoimetamise kohta tõendeid esitatud ei ole, kuid kostja ei ole arve saamise kohta

2-06-20012 vastuväiteid esitanud ning kohtul puudub alus kahelda, et ka 01.03.2006 arve on kostjale kätte toimetatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning § 82 lg-st 1 tulenevalt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb lisaks lepingule VÕS § 113 lg-st 1, mis sätestab hageja õiguse nõude rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt lepingu punktile 3 on viivise määr 5 % tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kuu eest. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg-st 1 tulenevalt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses ning § 628 lg-st 1 tulenevalt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Hageja on käsundi täitnud ja kokkulepitud teenused osutanud, kostjal tuleb vastavalt lepingule selle eest tasuda. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.