Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Jätta OÜ poolt kantud põhjendatud menetluskulud OSkanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue 27.03.2007.a. esitas OÜ hagi OS vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja OS ja AS 29.08.2003.a. järelmaksulimiidilepingu nr XXX, millega pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidisumma kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidisumma tagastama. Kostja kohustus tagastama pangale järelmaksulimiidi

igakuiste maksetena pangakontole lepingus sätestatud summas ja kuupäevaks. Pank arvestas vastavalt lepingus kokkulepitule järelmaksulimiidi eest intressi 19 % aastas. Kostja jättis oma kohustuse panga ees täitmata, mistõttu AS loovutas 18.05.2006.a. talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Kostja põhivõlgnevus hageja ees moodustab 8239.69 krooni ning viivised ajavahemiku 14.05.2006.a. – 27.03.2007.a. eest 1378.55 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 8239.69 krooni, viivised perioodi 14.05.2006.a. – 27.03.2007.a. eest 1378.55 krooni ning alates 28.03.2007.a. viivised protsendina (19 % aastas tagastamata laenu põhisummalt). Samuti palub hageja jätta kõik tema poolt kantud kohtukulud, sh riigilõivu summas 650.00 krooni, kostja kanda. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 20.04.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja on kohut teavitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte . Kostja etteantud tähtajaks hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega muid taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt oli AS-i ja OS vahel 29.08.2003.a. sõlmitud järelmaksulimiidilepingu nr XXX, millega pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidisumma kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidisumma tagastama. Kostja kohustus tagastama pangale järelmaksulimiidi igakuiste maksetena pangakontole lepingus sätestatud summas ja kuupäevaks. Pank arvestas vastavalt lepingus kokkulepitule järelmaksulimiidi eest intressi 19 % aastas. Kostja oma kohustust panga ees ei täitnud, mistõttu 18.05.2006.a. AS loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Hageja teavitas kostjat tema võlgnevusest kirjalikult 02.06.2006.a. teatisega nr XXX, kuid vaatamata sellele, ei ole kostja tasunud hagejale midagi. Hagi esitamise seisuga moodustas kostja põhivõlgnevus hageja ees 8239.69 krooni, viivised ajavahemiku 14.05.2005.a. – 27.03.2007.a. eest 1378.55 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui 2(3)

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on järelmaksulimiidilepinguga nr XXX ette nähtud intressimäär 19 % aastas, ehk kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, mistõttu tulenevalt VÕS § 113 lg 1 viimasest lausest on kostja kohustatud põhisumma tagastamise viivitamise eest tasuma viivist 19 % aastas. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista põhivõlgnevus summas 8239.69 krooni, viivised ajavahemiku 14.05.2005.a. – 27.03.2007.a. eest summas 1378.55 krooni ning alates 28.03.2007.a. protsendina (19 % aastas tagastamata laenu põhisummalt). Samuti kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele riigilõiv tulenevalt hagihinnast kooskõlas TsMS § 133 lg 1. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja põhjendatud kulusid tõendavate dokumentidega esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus poole taotlusel kohtuotsuse tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Mare Kõlvart Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.